Kaks alternatiivi: · saastekogus · ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Lubatud heitkogus tuletatakse välisõhu-loa puhul selles piirkonnas asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt. Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett. Otsene hinna mõjutamine (maksustamine) Saastemaksu rakendamine toodangule tähendab seda, et maksustatakse hüvist ja mitte välismõju põhjustavat tegurit. Üldreeglina tuleks reguleerida reostust ja seda nii otseselt kui võimalik. Saastemaksu saab rakendada efektiivsel viisil arvestades saaste kogust. Näide: ühe tonni SO2 heitmise eest välisõhku tuleb tasuda saastetasu 51 eurot. Subsiidiumid Subsiidiumid tähendavad avaliku võimu poolset abi (finantsilisel vm kujul), mille eesmärk on mõjutada
ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Lubatud heitkogus tuletatakse välisõhu-loa puhul selles piirkonnas asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt. Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett. Otsene hinna mõjutamine – Riigipoolne hinna mõjutamine. Saastemaksu rakendamine toodangule tähendab seda, et maksustatakse hüvist ja mitte välismõju põhjustavat tegurit. Üldreeglina tuleks reguleerida reostust ja seda nii otseselt kui võimalik. Saastemaksu saab rakendada efektiivsel viisil arvestades saaste kogust. Näide: ühe tonni SO2 heitmise eest välisõhku tuleb tasuda saastetasu 51 eurot. Subsiidiumid – rahalised toetused. Subsiidiumid tähendavad avaliku võimu poolset abi (finantsilisel vm
keskkondlike lahenduste otsimisel. EL ja keskkonnapoliitika EK (koordinaator DG Environment) keskkonnapoliitika jaguneb järgmiselt: Üldpoliitika - Olulisimad direktiivid on direktiiv keskkonnamõju hindamisest (KMH ja KSH) ja direktiiv keskkonnainformatsiooni kättesaadavuse kohta. Ühtlasi kuuluvad üldpoliitika valdkonda ka teised horisontaalsed küsimusi, nagu keskkonnaalane juhtimine, auditi skeem (EMAS), mahepõllumajanduse märgistuse kasutamine, saastemaksu reform, tsiviilvastutus keskkonnakahjude eest ja vabatahtlikud kokkulepped. EL ja keskkonnapoliitika Õhk kaks regulatiivst lähenemisviisi: määrata kindlaks õhukvaliteedi standardid väljapaisatavate saasteainete suhtes ning kehtestada nende saasteainete maksimaalselt lubatud piirkontsentratsioonid. - Direktiiv saaste integreeritud kontrolli ja ärahoidmise kohta (IPPC) - Kliimapoliitika - CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside
Turu loomise tingimused: · -Peavad olema küllalt suured saastekogused; · -Saasteaine emissioon peab olema mõõdetav; · -Asendamise võimalus (tootmistehnoloogia või sisend); · -Turu tekitamine on otsustav: · -Peab olema piisav hulk kauplemisest huvitatud ettevõtteid, et tekiks konkurents heitmelubade ostmiseks 24. Kuidas ühendab heitmelubadega kauplemine administratiivse reguleerimise ja saastemaksu tugevaid külgi? Selgitage ja esitage oma põhjendus joonisel. Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. 25. Tasuvusanalüüs. Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist? · Kasutusel erasektoris ja avalikus sektoris · Avaliku sektori tasuvusanalüüs = Sotsiaalne tasuvusanalüüs ERASEKTOR · Otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest
Turu loomise tingimused: -Peavad olema küllalt suured saastekogused; -Saasteaine emissioon peab olema mõõdetav; -Asendamise võimalus (tootmistehnoloogia või sisend); -Turu tekitamine on otsustav: -Peab olema piisav hulk kauplemisest huvitatud ettevõtteid, et tekiks konkurents heitmelubade ostmiseks 24. Kuidas ühendab heitmelubadega kauplemine administratiivse reguleerimise ja saastemaksu tugevaid külgi? Selgitage ja esitage oma põhjendus joonisel. Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. 25. Tasuvusanalüüs. Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist? • Kasutusel erasektoris ja avalikus sektoris • Avaliku sektori tasuvusanalüüs = Sotsiaalne tasuvusanalüüs ERASEKTOR • Otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest
Võimalik on kehtestada reeglid, mis määraksid ära kui palju lehmi tohib keegi sellele karjamaale saata. Selliste reeglite kehtestamine võib olla samuti efektiivne moodus negatiivse välismõju vähendamiseks. Seega on piirangute kehtestamine ja maksustamine samuti võimaluseks negatiivse välismõju vähendamisel. Näiteks saab looduskeskkonda ohustava tegevuse keelata. Kui keelustamine võimalikuks ei osutu saab kehtestada saastemaksu. Positiivsete välismõjude toetamiseks on valitsusel võimalik suunata rahalisi vahendeid sellistesse valdkondadesse nagu haridus, kultuur ja tervishoid. Toetades selliseid valdkondasid saavutatakse kõrgem elatustase. Näiteks aitab kõrgem haridustase kaasa teaduse arengule. Kui tulemuseks on avastused ja leiutised, mis muudavad elukeskkonda paremaks ja tootmist efektiivsemaks, suureneb tulemusena väga paljude inimeste heaolu.
7.4. Väliskulud ja välistulud Väliskulud ja -tulud tekivad kolmandal osapoolel tarbija ja tootja majandustegevuse tulemusel ilma vastava kompenseerimiseta. Hinnamehhanism reageerib ainult firma sisekuludele ja -tuludele. Kui firma tekitab väliskulu, saab ta selle eest midagi tasuta (näit. vabaneb saastest tasuta). Kui tal ei ole sundust (saastemaks) ei ole tal huvi neid kulusid minimeerida. Saastemaksu kehtestamine, mis kataks ühiskonnale tekitatud väliskulu, nihutaks pakkumiskõvera S vasakule S 1 - toodangumaht väheneb Q Q1. Väliskulu eest tasumata jätmisel toodetakse rohkem kui ühiskonnale vajalik. Vähendamise tulemusel vabaks jäänud ressursid võib kasutada saaste vähendamiseks. Joonis 7.4. Väliskulu kui turuhäire. Välistulu näide: majade soojustamine annab ühiskonnale tulu kütuse kokkuhoiu näol. Kehtestades kõrgendatud normid piirete sooja-
28. Millised tingimused peavad olema täidetud heitmelubadega kauplemise turu loomiseks? Peavad olema küllalt suured saastekogused, Saasteaine emission peab olema mõõdetav, Asendamise võimalus (tootmistehnoloogia või sisend), Turu tekitamine on otsustav (peab olema piisav hulk kauplemisest huvitatud ettevõtteid, et tekiks konkurents heitmelubade ostmiseks). 29. Kuidas ühendab heitmelubadega kauplemine administratiivse reguleerimise ja saastemaksu tugevaid külgi? Selgitage ja esitage oma põhjendus joonisel. Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. Samas muudab ettevõtete või teiste „saastavate üksuste“ jaoks tegevuse majanduslikult võimalikult efektiivseks. (Siia sobiks see üks-on-efektiivsem-kui-teine-reostuse-vähendamisel-joonis). Vt küs 25. Joonist (ja arenda seda edasi). Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. 30. Tasuvusanalüüs
valitsus. Võimupiirid maksude kehtestamise osas määratleti järgmiselt: 1. Eesti Vabariigi Riigikogu kehtestas järgmised maksud: 1) Aktsiisimaks 2) Ettevõttetulumaks 3) Kapitalimaks 4) Käibemaks 5) Maamaks 6) Sotsiaalmaks 7) Tegevusvaldkonnamaks 8) Üksikisiku tulumaks 9) Hasartmängumaks 2. Eesti Vabariigii Valitsus kehtestas: 1) Loodusvarademaksu 2) Riigilõivu 3) Saastemaksu 4) Tollimaksu Kohaliku omavalitsuse volikogul oli õigus kehtestada vastavalt kohalikele maksude seadustele oma haldusterritooriumil kohalikke makse, kusjuures need ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (siinkohal tekib küsimus, kas riiklikud maksud võivad neid takistusi tekitada. Maksukorralduse seaduses puudub selline seletus riiklike maksude juures). Seadus kinnitas ka, üht ja sama maksuobjekti võib maksustada ainult
Majandusmeetmete peamised puudused : Mõju konkurentsivõimele. Energia ja ressursimahukas tööstus. Tööjõud vastavas sektoris. Enamasti kannab kulud tarbija. Eeldab teatud majandustaset ja heaolu. Keskkonnaprobleemide teadvustamine ja uuenduslike mõjuvamate ja tõhusamate lahenduste kasutusele võtmine. Energiamaksude kasutuselevõtmine esmalt Skandinaavia riikides ja hiljem Lääne-Euroopa riikides. 55. Optimaalne saastemaks, keskkonnakasutuse maksustamine, saastemaksu ja standardi efektiivsuse võrdlus Optimaalne saastemaks: Keskkonnakasutuse maksustamine: Maksustamise motiivid saab üldisel tasemel jagada kolmeks: 1) fiskaalne ehk avaliku sektori tulude kogumine rahastamaks avaliku sektori investeeringuid ja tarbimist, 2) tulude ümber jaotamine ühiskonna erinevate sotsiaalsete gruppide või erinevate põlvkondade vahel, 3) käitumis- ja tarbimisharjumuste mõjutamine. Viimasega on seotud enamus keskkonna- ja saastemaksusid.
annaabi.ee 
