(Kändler, 2002) 2.2 Sinivetikate saaste Sinivetikate õitsengu ajal väheneb veekogus hapniku hulk, vee läbipaistvus ja eralduvad mürgid, mille tagajärjel hukuvad erinevad organismid. Sinivetikad vähendavad bioloogilist mitmekesisust ja häirivad toiduahelate kulgemist. Toiduahelas sinivetikad ei esine, kuna on söömiseks kõlbmatud (Piirimäe, 2008) 3. Keemiline saastatus Keemilisteks saasteaineteks keskkonnas võivad olla süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, vääveldioksiid ja raskemetallid (Mitt, 2005) Paljud sellised ühendid jõuavad keskkonda suuremates kogustes peale vulkaanipurset. Keemilistel ühenditel on mõju kliimale kui ka üksikliigile nii füüsilisel kui vaimsel tasandil (Karro, 2005) 4 3.1. Vulkaaniline saaste Suurimad häirivused vulkaanipurske tagajärjed avalduvad kliima muutumises
reaktsioonil ainega, mille konsentratsioon on täpselt teada. 102. Metoodika avastamis- ja määramispiirid Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. 103. Primaarne ja sekundaarne saaste Primaarne ehk esmasteks saasteaineteks nim neid aineid, mida leidub looduses samal kujul, kui neid emiteeriti. Sekundaarseteks ehk teisteks saasteaineteks nim neid kahjulikke lisandeid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. 104. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? Otsene negatiivne mõju: metsade hävimine, kalade, loomade hukkumine, silmi ja ülemiste hingamisteede ärritamine, inimeste haigestumine. Kaudne negatiivne mõju- keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused.
04.08) Atmosfääriõhu saastumine Ida-Virumaal: paiksete saasteallikate poolt õhku paisatavate heitmete kogustelt on seal ettevõtete poolt õhku paisatavate heitmete osakaal märgatavalt suurem kui teistes Eestimaa piirkondades. Põhiosa õhuheitmetest (kasvuhoonegaasid, väävel- ja lämmastikoksiidid, tahked osakesed jne) on põhjustatud fossiilsete kütuste põletamisest ja mootorikütuste kasutamisest. Kütuse põletamisel on põhilisteks õhkupaisatavateks saasteaineteks vääveldioksiid, tahked osakesed ja lämmastikoksiid. Võimalikud lahendamisvariandid, keskkonnakahjude heastamine Tööstuse mitmetahuline keskkonnamõju ja "maastikukujundus" ühelt poolt ning looduskeskkonna eri osade (mets, põllumaa) erinev reageerimistundlikkus samasugustele mõjutustele, on viinud paljusid asjaosalisi mõttele sobitada tootmistehnoloogiaid vastavatele looduslikele tingimustele. See pehmendab tunduvalt muutusi keskkonnas.
soojusreziimi jaoks Maal. (Anttila jt, 1996) Õhus leidub veel vähesel määral neooni, heeliumit, metaani, krüptooni, vesinikku, lämmastikoksiidi, süsinikoksiidi, ksenooni, osooni, lämmastikdioksiidi, joodi ja ammoniaaki. Kuigi nende gaaside kontsentratsioon õhus on väike, mängivad need siiski olulist rolli mõjutades elustikku, inimese tervist ja Maa kiirgusbilanssi. Kuna need kõik on teatud piirist alates elukeskkonnale või inimesele ohtlikud, nimetatakse neid tavaliselt saasteaineteks. (Turkson, 2005; Kiili, 2002) 1.2Peamised saasteained Lämmastikdioksiid (NO2) moodustub põhiliselt õhulämmastiku kuumutamisel, millisteks protsessideks on looduses välgulöögid ja inimtegevuses kütteseadmete ja mootorite töö. Sellepärast on inimtegevusest tulenev lämmastikdioksiid peamiselt tööstuslikku või linnalist päritolu, kusjuures selle kontsentratsioon võib loodusliku fooni paljukordselt ületada. Ligikaudu 90% inimtekkelistest lämmastiku oksiididest (NO x) on
3) bs − bv kus A on saasteaine eritus ruumi, ε – õhuvahetuse efektiivsuse tegur, ε = 0,4…1,0 [28, lisa4], bs – antud aine maksimaalne lubatud kontsentratsioon ruumiõhus, bv – antud aine kontsentratsioon välisõhus. Saasteainete väljaviimiseks vajalik õhuvahetus tuleb valida sellise saasteaine järgi, mille eemaldamine nõuab kõige suuremat õhuvahetust. Elamutes ja kontoriruumides võivad olla saasteaineteks, mille järgi on vaja ventileerida, süsinik- dioksiid (süsihappegaas, CO2), niiskus või liigsoojus. Süsinikdioksiidi kahjustav toime tekib 5% kontsentratsiooni juures, õhk on hea, kui selles on kuni 1% CO2. Ruumiõhu niiskus ei või kestvalt olla üle 60%. Hapnikuvajaduse järgi on õhuvahetus kõige väiksem. Õhuvahetuse arvutuse hõlbustamiseks antakse sageli elamutele valmis õhuvahetus- normid. Eluruumide sisekeskkonna ja õhuvahetuse normatiivid on esitatud tabelis 5.1 [29, lisa 3]
lähedal. Valgusallikad peaksid asuma riiulite vahekäikudes. Hoidlas on soovitatav projekteerida osade kaupa väljalülitatav valgustus. Tuleks kasutada valgussüsteemi, kus lampide valgustust on võimalik reguleerida. Kui hoidlas on töökohad, siis tuleks seal kasutada kohtvalgustust. 15) saasteained Õhus leidub alati suuremal või väiksemal määral mitmesuguseid gaasilisi, vedelaid ja tahkeid saasteaineid. Olulisemateks saasteaineteks on · vääveldioksiid SO2 · lämmastikoksiidid NOx · osoon O3 · divesiniksulfiid · lenduvad orgaanilised ühendid · tolm Saasteained ja neist moodustunud ühendid kahjustavad nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid. Eriti tundlikud saasteainete toime suhtes on fotomaterjalid, taimparknahk, masinloetavad infokandjad ja terve rida museaale. Teabeasutuste õhus leiduvad saasteained
Õhuheitmete koostis ja hulk sõltub kasutatava kütuse liigist, kvaliteedist, kasutatavast tehnoloogiast ja kogusest. Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid). Samuti prügilad, millest lendub CO2-te ja metaani. Peamisteks saasteaineteks peetakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidid, peened PM10-osakesed, eriti peened PM2,5-osakesed, plii, osoon, benseeni jpt. Välisõhu probleemid Eestis on põhiliselt seotud põlevkivil põhineval energiatootmisel CO2 emissioon Eestis kõrge, tekitab kasvuhoonegaase. Peamised terviseprobleemid, mida saastunud õhk põhjustab, on seotud hingamisteedega (astma, bronhiit, kopsuvähk) ning südame ja veresoonkonnaga
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR vähem häirida, kui sama auto liiklusvabal teel. Heitgaasid Heitgaaside väliskulu väljendatakse inimeste tervise ja keskkonna kahjustumise kontekstis. Sisepõlemismootorite heitgaaside saasteaineteks on NOx, CO, CO2, SO2 ja tahked osakesed. Saasteainete väliskulude hindamiseks on kasutusel mitu meetodit. Vingugaas, pliiühendid, lendu- vad süsinikuühendid, lämmastikoksiidid, vääveldioksiid kahjustavad tervist, keskkonda ja ehitisi. Esimese sammuna väliskulude vähendamise suunas tuleb teavitada transpordi kasutajaid
annaabi.ee 
