pinnal. Haigused võivad kiiremini levida (nt. linnugripp) Suureneb lõhe arenenud ja arengumaade vahel, vaesemad maad ei suuda konkureerida, vaesemad riigid kaotavad majandusliku sõltumatuse, kaovad riikide isikupärad, suurenevad rahvusvahelised ränded. Globaliseerumise positiivne külg Kõrgelt arenenud riikidel on võimalus arengumaades odavamalt toota. Arengumaades on odav tööjõud, madalamad maksud, niipalju ei pöörata tähelepanu saastamisele. On suuremad võimalused leida oma toodetele suurem turg. Suureneb rahvusvaheline kooperatsioon ja tööjaotus, suureneb tootmise efektiivsus, tooted muutuvad odavamaks, töötajate pidev koolitus, areneb tehnoloogia, suureneb rahvusvaheline kaubandus. 7.2. Näiteid globaliseerumise mõjust arenenud maadele ja arengumaadele. Eelnev ümber sõnastada. Arenenud maades: * Väheneb töökohtade juurdetulek (töökohti tehakse juurde arengumaadesse põhjus:
Sissejuhatus Sisepõlemis mootor on tõesti väga levinud ja me puutume sellega kokku iga päev. Süsteem on tegelikult iseenesest väga lihtne ja tõesti füüsikaline protsess, kus on ka väiksemas osas keemiat sees. Füüsika paneb jõud liikuma ja kõik need asjad, mis on omavahel ühenduses liikuma, kuni vajaliku kohani, kus see tarvitatakse. Algeliselt vabaneb jõud ikkagi kütuse plahvatusest, milleks on meil tänapäeaval ikkagi looduse saastamisele ja kliima soojenemisele vaatamata enamasti fosiilne kütus. Tänapäeval käib võidu arendamine igas asjad, et saada kõvasti raha teha, kuid see tuleb ju kõigile kasuks, kui see pole just kahjulik. Kuna endalgi on nüüd mugavam autoga või siis ühistransportiga ringi sõita, mitte ei pea hobuse seljas kooli kappama. Meie teame kindlasti kõige levinumalt seda mootorit kasutatavat autode peal, kui seda kasutatakse ka
hüdroenergiast. Kui paljud arvasid, et Tsornobõli tuumakatastroofi tagajärjel suri tuhandeid, isegi miljoneid inimesi, siis tegelikult hukkus üksnes 75 inimest. Õnnetus lühendas kindlasti nii mõnegi ukrainlase või valgevenelase eluiga mitme nädala võrra, kuid tohutute inimkaotuste pidev ülekordamine on väga suur vale. Igapäevane oht Gaiale Oma igapäevast elu elades anname me peaaegu kõik oma isikliku panuse Gaia purustamisse. Tänu meie saastamisele on atmosfääris juba vähemalt pool teratonni süsinikku rohkem. Kui me suudame globaalse kliimasoojenemise üle elada, jõuavad tuleviku ajaloolased järeldusele, et üks meie suurimaid vigu oli liigne hirm vähktõve ees. Faktid väidavad, et ligi 30% meist sureb vähktõve tagajärjel, aga vaid vähesed teavad, et peamine põhjus on hapniku sissehingamine. Vaid üksikud meist on teadlikud, et õhus leiduv hapnik on ülekaalukalt kõige olulisem kantserogeen meid ümbritsevas keskkonnas.
väga raske ära saada. Näitena suurest veereostusest on Vaikses ookeanis triiviv suur prügisaar, mis saab olla sinna tekkinud üksnes tänu inimtegevusele. Tänu sellele prügisaarele hukkuvad seal ujuvad linnud ja teised mereloomad. Näiteks vaaladel ja poegi toitvatel merelindudel ei ole midagi süüa peale reostatud toidu. Selline toit aga sisaldab mürke, mis tekitab loomades haigusi, millele tänu need enam ei paljune. Tänu saastamisele muutub ka õhu koosseis, mis oma korda rikub osoonikihti. Osoonikiht kaitseb kõiki Maal elavaid organisme liigse päikesekiirguse eest. Suured osooniaugud aga võimaldavad kiirgusel pääseda otse maapinnani. Inimestele avaldab see otsest mõju näiteks nahakasvajate tekkega. Loodust tuleb kaitsta kasvõi sellepärast, et kõigil oleks parem elukeskkond. Kellele ei meeldiks elada puhtas keskkonnas ning kaunil kodumaal? Kuid kes peaks selle tagama kui mitte meie ise
enam meie tervisele ohutu. Tekkinud ained võivad põhjustada inimestele mürgistusi ja erinevate haiguste ja väärarengute põhjustajateks ning vähi tekkimiseks. 2 Koduahjus muu kui kuiva puhta puu põletamisel ladestuvad mitte põlenud osakesed korstnajalga ja suitsulõõridesse põhjustades sellega nõe ja tahma ladestumine korstnas. Lisaks keskkonna saastamisele ja tervise rikkumisele kahjustab jäätmete põletamine küttekoldeid ja korstnaid, mis võib lõppeda tõsise õnnetusega, kuna need muutuvad väga tuleohtlikuks. Seega siit-sealt kokku kogutud töödeldud puitmaterjali ja muude jäätmete ahjus põletamine ei olegi enam kulude kokkuhoid. (3) Viimasel ajal on probleemiks tõusnud ka vanaõlide põletamine kodustes õliküttekolletes. Vanaõlid on ohtlikud jäätmed ning neid tohib põletada ainult vastavaid keskkonnalube
Linnakodanikud nõuavad, et võimud leiaks piirkonda viimased 14 aastat häirinud probleemile pikaajalise lahenduse. Seni on ainsa lahendusena juba suletud prügimatmiskohti hakatud taasavama vaatamata asjaolule, et need ajavad üle ääre. Prügiuputusel on ka omad võitjad, sest Napoli maffia ehk Camorra on teinud illegaalsest prügiveost endale tulusa rahateenimisviisi. Prügi veetakse maapiirkondadesse või uputatakse merre. Lisaks keskkonna saastamisele kujutab tekkinud olukord tõsist ohtu ka inimtervisele, sest arstide sõnul on vähki haigestumiste osakaal Campania piirkonnas tavapärasest tunduvalt kõrgem. Euroopa Liit nõuab Itaalialt olukorra lahendamist päevade jooksul, sest vastasel juhul kaasneb sellega karistus. Napoli elanikud loodavad, et euroliidu ultimaatum suudab nende kodulinna lõpuks puhtamaks ja turvalisemaks teha.
kulu, ei piira nad vastavaid tegevusi. Samas kehtib ka vastupidine - kuna üksikisikud ei saa mingit tulu positiivsete välismõjude loomisest, pööravad nad nendele liiga vähe tähelepanu. Valitsused reageerivad välismõjudele mitmel viisil. Mõnel juhul (põhiliselt negatiivsete välismõjude korral) püüavad nad kõnealust tegevust reguleerida; valitsus kehtestab näiteks normid autode heitgaasidele ning õhu ja vee saastamisele firmade poolt. Valitsus võib püüda kasutada ka hinnasüsteemi, kehtestades negatiivsete välismõjude eest trahve ja positiivsete välismõjude eest preemiaid; võidakse välja selgitada üksikisikute poolt teistele tekitatavaid kulusid ja kasu. Näiteks autode heitgaaside taseme reguleerimise asemel võib valitsus kehtestada kriitilist piiri ületava heitgaaside hulgaga proportsionaalse maksu. Maksu võtmisega
et nende kontrolli all olevatest tegevustest ei tekiks kahju teiste riikide kkle (ÜRO Stockholmi kkkonverentsi 21.printsiip) 3) ühiste, kuid erinevate kohustuste printsiip (riikide kohustused peavad olenema panustest kk kahjustamisesse ja maj ning tehnil võimalustest) (Kyoto protokoll, mis loob üleilmse heitmetega kauplemise turu, kusjuures industriaalmaadel on konkreetsed määratletud vähendamise kvoodid, sest neil on lisaks suuremale saastamisele ka suurem maj võimekus). Rahvah kkkonventsioonid: Baseli konv 1989 OJ piiriülene liikumine, Ramsari konv 1971 rahvah märgalad, CITES e Washingtoni konv 1973 rahvah ohustatud liikidega kauplemine, Rio konv 1992 biol mitmekesisus, Helsingi 1992 LM kaitse, Viini konv 1985 osoonikihi kaitse, Berni konv 1979 Euroopa eluslooduse ja lood elupaikade kaitse, MARPOL e Londoni konv 1973
annaabi.ee 
