jõulumehe juurde ja poisi nina on nagu panniga laiaks löödud. Saatejuht - No palun , vasta nüüd kiiremini, meie saateaeg hakkab lõppema. Aadolf - Noh, ta nina oli lössis, sestap läkski arsti juurde. Saatejuht Mul on kahju jõulumees aga see vastus on vale, õige vastus oleks olnud muidugi, see et tal oli ninaluu katki ja see tegid hirmsat valu. Sa jäid täiesti tühjade kätega. Sa jäid ilma 1 000 000 kr ja uuest ülikiirest saanist. Nüüd vaadake sinna kaamerasse ja öelge mida ütlema peate . Aadolf Mina olen maailmade, maailma kõige lollim jõulumees !
Jaan läkski öösel teele, kartusest üle õla vahtides. Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha. Ta kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Peagi ootas Jaani ees kodutee, kuid siis tuli selline julgus ja suur rahahimu, et kui raha oleks tema, sellest rahast kuulub talle vaid väike osa. Äärepealt oleks ta teepealt ühe hobuse varastanud, aga õnneks teda segati ja asi jäi katki. Selle eest varastas ta ühest saanist saapad. Ta jõudis peaaegu koju, kui nägi, et Virgu Anni kambris tuli põleb. Ta nägi neidu palvetamas ja nukrana oma toas. Jaan pani sauna pole jooksu ja viskas saapad kus seda ja teist, oleks rahagi visanud, kui tuli meelde, et see pole tema oma. Siis murti Piivamäe vallas sisse elumajja ja kauplusesse, viidi ära raha üle 500 rubla ja kaupa üle 300 rubla väärtuses. Peagi leiti ka esmased süüdlased - Jaan Vapper, Kaarel Lind ja Juhan Melberg
Peagi ilmus Kohi - Kaarel vlja ja andis Jaanile lesande viia laadale ks hobune ja maha ma . Jaan lkski sel teele , kartusest le la vahtides . Laadal ms ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha . Ta kohtas Hansu , kellega mindi koos krtsi . Peagi ootas Jaani ees kodutee , kuid siis tuli julgus ja suur rahahimu , et kui raha oleks tema oma , sellest rahast kuulub talle vaid vike osa . repealt oleks ta teepealt hobuse varastanud , aga teda segati ja asi ji katki . Selle eest varastas ta hest saanist saapad . Ta judis peaaegu koju ja ngi ,et Virgu Anni kambris pleb tuli . Ta ngi teda palvetamas ja nukrana oma toas . Jaan pani sauna poole jooksu ja viskas saapad minema , oleks rahagi visanud , kui tuli meelde , et see pole tema oma . Siis vapustas ldsust suur rv . Piivame vallas murti sisse elumajja ja kauplusesse . viidi ra le 500 rubla ja kaupa le 300 rubla vrtuses . Peagi leiti ka esmased sdlased - Jaan Vapper , Kaarel Lind ja Juhan Melberg
Jaan kutsus emale kirikuõpetaja, kuna Kai seda nõudis. Kuid Jaanil ei olnud rubla talle maksta, ja kirikuõpetaja pidas talle epistli maha ja tundis ennast solvatuna.Kalmistul nõuab kohalik papp Jaanilt matusekulude katmis, hakkab Jaan röövretkedest osa võtma ja müüs hobuse 80 rubla eest laadal. Koduteel peale kõrtsi Äärepealt oleks ta ühe hobuse varastanud, aga õnneks teda segati ja asi jäi katki, sest tõenäoliselt oleks ta vahele jäänud. Selle eest varastas ta ühest saanist saapad. Ta jõudis peaaegu koju, kui nägi, et Virgu Anni kambris tuli põleb. Ta nägi neidu palvetamas ja nukrana oma toas. Jaan pani sauna pole jooksu ja viskas saapad kus seda ja teist, oleks rahagi visanud, kui tuli meelde, et see pole tema oma..Piivamäe vallas murti sisse elumajja ja kauplusesse, viidi ära raha üle 500 rubla ja kaupa üle 300 rubla väärtuses. Peagi leiti ka esmased süüdlased vahele jäi kauba varjaja
oma koduste peale, kes Mihklit söögiga koju ootasid. Mihkel jäi äkki seisma, ja küsis Jaani käest, ega ta rohkesti saia koju ei vii. Jaan ütles, et ta ei või ühtku ära anda. Siis natukese aja pärast, aga lubas ühe või äärmisel juhul kaks saia Mihklile anda. Mihkel oli kahega nõus, kui Jaan talle veel paar kopikat raha laenab, siis saab ta veel poest läbi käia. Siis aga möödus neist paar kihutavat saani, nad hüppasid hirmust tee äärde, nabani lume sisse. Ühest saanist löödi neile piitsaga järele, ja Mihkel sai selle otsaga vastu silma, alles tüki aja pärast näitas ta oma punetavat silmalaugu Jaanile, kuid Jaan sai neile saanidele vaid rusikat näidata, mida aga keegi tähelegi ei pannud. Sõitjate hulk hakkas aegamööda vähenema ja nad said mõni aeg rahulikult mööda teed käia. Viimaks lähenes neile kahe hobusega vene mundris habemik kutsariga. Saani sees istusid kaks kallite kasukate sisse mähitud inimest, kongus nina ja pikkade
maha müüa. Jaan läkski öösel teele, kartusest üle õla vahtides. Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha. Ta kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Peagi ootas Jaani ees kodutee, kuid siis tuli selline julgus ja suur rahahimu, et kui raha oleks tema, sellest rahast kuulub talle vaid väike osa. Äärepealt oleks ta teepealt ühe hobuse varastanud, aga õnneks teda segati ja asi jäi katki, sest tõenäoliselt oleks ta vahele jäänud. Selle eest varastas ta ühest saanist saapad. Ta jõudis peaaegu koju, kui nägi, et Virgu Anni kambris tuli põleb. Ta nägi neidu palvetamas ja nukrana oma toas. Jaan pani sauna pole jooksu ja viskas saapad kus seda ja teist, oleks rahagi visanud, kui tuli meelde, et see pole tema oma. Siis vapustas üldsust suur rööv, Piivamäe vallas murti sisse elumajja ja kauplusesse, viidi ära raha üle 500 rubla ja kaupa üle 300 rubla väärtuses. Peagi leiti ka esmased süüdlased - Jaan Vapper, Kaarel Lind ja Juhan Melberg
viskas mitmele poole ande. See pidi uues kodus ja elus tagama jõukuse ja hea elu. Enne noormehe majja jõudmist peatuti taaskord ja peiupoiss läks nooriku tulekust teadet viima. Kaasa sai ta kannuga õlut, mida jõid vaid pruut ja peigmees. Ülejääk loobiti nelja tuule poole laiali ohvrijook. Oma uude koju pidi pruut sisenema kuskilt, kust enne polnud keegi koju sisenenud. Selleks võtsid peiupoisid aia maha ja viisid naise läbi selle tema uude koju. Saanist astus pruut ämma mahalaotud vaibale. Jalg ei tohtinud puutuda maapinda, sest muidu hakkas kuri või maavaim külge. Üle vaiba astumine vabastas ka kõigest halvast, millega elus või pulmateel kokku oldi puututud. Ämm kummardas sügavalt uue perenaise eest ning pruut sai endale aida ja kirstude võtmed. Uues kodus pani pruut igale lävele kindaid või raha, et uus koht ta omaks võtaks. Pruudi virkust kontrolliti ka veel edaspidi üle maja laotati maha asju ja esemeid, mida neiu siis oma
Ta ise katsub õhtul enne seda kuidagi lossi pääseda ja sinna valvama jääda. Priidu on esimese ree peal. Krõõt läks karjatades jooksuga minema. Mehed varemetes ei saanud aru mis hääl see oli. Päeval enne toomepäeva tuli sepp Villu suure viinaankruga Viljandi lossi. Teda lasti niisama sisse. Hilisel õhtul tuli Risti Krõõt lossivärava ette ja palun komtuuri jutule saada. Komtuur aga ei tahtnud teda kuulata ja saatis ta minema, lossivärav tõmmati üles. Krõõt aga haaras saanist kinni ja ütles tasakesti, et kui te mind kuulda ei võta siis olete homme surnud. Nüüd tundis komtuur juba huvi mis naisel öelda on. Ta rääkis neile jutust mida ta oli varemetes kuulnud ja vastutasuks tahtis ta vastu seda, et Priidu elu puutumata jääb. Komtuur oli sellega nõus. Sepp Villu oli sõjamehed kõik täis jootnud, ise viidi ta aga komtuuri juurde. Seal nad olid päris sõbralikud. Nüüd ütles komtuur sepale, et tule ma kingin sulle midagi, mis sinu vääriline on
Jaan läkski öösel teele, kartusest üle õla vahtides. Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha. Ta kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Peagi ootas Jaani ees kodutee, kuid siis tuli selline julgus ja suur rahahimu, et kui raha oleks tema, sellest rahast kuulub talle vaid väike osa. Äärepealt oleks ta teepealt ühe hobuse varastanud, aga õnneks teda segati ja asi jäi katki, sest tõenäoliselt oleks ta vahele jäänud. Selle eest varastas ta ühest saanist saapad. Ta jõudis peaaegu koju, kui nägi, et Virgu Anni kambris tuli põleb. Ta nägi neidu palvetamas ja nukrana oma toas. Jaan pani sauna pole jooksu ja viskas saapad kus seda ja teist, oleks rahagi visanud, kui tuli meelde, et see pole tema oma. Siis vapustas üldsust suur rööv, Piivamäe vallas murti sisse elumajja ja kauplusesse, viidi ära raha üle 500 rubla ja kaupa üle 300 rubla väärtuses. Peagi leiti ka esmased süüdlased - Jaan Vapper, Kaarel Lind ja Juhan Melberg
lume sisse. «Lubage sõna rääkida!» «Sest naisest ei saa ma ka enne surma lahti,» pomises komtuur paha meelega. «Mis sa jälle minust tahad, vanamoor? Eks ma ütelnud sulle mineval korral, et sa enam'mu silma ette ei pea tulema? Mul on suur himu sind kuhugi maa alla peita, et sa ükskord rahule jääksid. Käsi minema ja täna jumalat, et ma täna heas tujus olen.» Lossivärav tõmmati üles ja hobused hakkasid uuesti liikuma. Krõõt haaras saanist kinni ja ütles tasa, aga tungivalt: «Kui te mind kuulda ei võta, siis olete homme surnud.» «Pea, kutsar!» hüüdis komtuur ja kargas saanist välja. «Mis sa jampsid, naine?» «Minu käes on teie ja kõigi sakste elu,» sosistas Krõõt. «Viige mind ühte kohta, kus ma teiega üksinda võin rääkida. Täitke mu palvet, komtuuri-härra, muidu sünnib hirmus õnnetus.» «Tule mu järele,» ütles komtuur. Orduvendi käskis ta edasi sõita ja viis Krõõda vära avahi tühja kambrikesse
Indrek istus siin puutrepil hulk aega ja ta istus nõnda, et unustas niihästi voorimehe kui ka tema hobuse. Aga kui ta viimaks tõusis, nägi ta, et voorimees könutab oma hobusega endiselt laterna all. Ja ta läks otseteed voorimehe juurde ning istus saani. Aga kui see pukis ümber pöördus ja temalt küsis, kuhu peab sõitma, siis tundis Indrek tema silmapilkselt. Ja ilma et ta oleks sõnagi lausunud, tõusis ta uuesti saanist, jättis voorimehe tema hobusega sinna paika ja põgenes, nagu oleks ta mõne mõrtsukaga kokku sattunud. Voorimees hüüdis talle midagi järele, mida Indrek tähele ei pannud, ta andis isegi hobusele piitsa, aga selle jalad olid nii kanged, et ta liigutas piitsale vastuseks ainult saba ja kõrvu. Seks ajaks aga, kui voorimees lõpuks ka tema jalad liikuma sai, oli Indrek juba tuisus ja tormis kadunud, kuna ta ise pomises: ,,S... kool, ei ole ilusaid rõivid ega kedagi
annaabi.ee 
