Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste lehtedega põõsas. Selle viljad on hapukirssidest magusamad, ja nad on väga lühikese varrega. Viimasel ajal kasvatatakse neid ka Eesti koduaedades. Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg. Parimal saagiaastal (1976) saadi Saaremaa sordikatsepunktis puudelt keskmiselt 160 kg. Suurim saak pirnipuult - 1 t pirne - saadi 1976 ja 1983 aastal. Eelmainitud saagid koguti Kuressaares Kõrre tn 3 kasvavalt sordilt. Arvatavasti üle 100 aasta vanuse puu tüve ümbermõõt on 179 cm, kuid see näitaja ei ole Eesti suurim. Kõige varajasem puuvili Eestis on maguskirss, mille viljad küpsevad juulis (mõned sordid juuni lõpul). Toila-Oru Pühajõe orus kasvavad kolm maguskirsipuud, mis on Valev Meriste andmeil
aga,et metsandusteaduskonna arhiivis on olemas mahukas Kadaja käsikiri 1938.-1939. a. tehtud uurimusest metsamarjade, seente ja sarapuupähklite korjamise, turustamise ja ekspordi kohta. Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud marjade kogust ning turgudel müüdavate marjade, seente ja pähklite hulka. Metsamarjadest korjati keskmisel saagiaastal ära ligi 70%. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, metsvaarikas ja mustikas. Korjajateks olid valdavalt inimesed, kelle töökoormus talus oli teistest veidi väiksem (käsitöölised, vallavaesed. Metsamarju kasutasid kondiitri-, šokolaadi- ja kompvekitööstused, mahla-, karastusjookide- ja veinivabrikud, likööri- ja napsivabrikud ning konservitehased. Üsna palju marju osteti kokku väljaveo jaoks
Teisel juhul tehakse aga otsekülv. Enne külvi tehakse põllul vaid kõrrekoorimist. Teine variant on odavam aga samas ei hävita see umbrohte niivõrd kui esimene · Maasika kasvatuses on levinud nii kileviljelus kui ka tavaviljelus (ilma kilemultsita). Mõlemal viljelusviisil on oma head küljed ja ka puudused. Kilemults vähendab hooldustööde mahtu, kiirendab saagi valmimist, suurendab esimesel saagiaastal saagikust. Ka tavaviljeluse korral on viljade määrdumise vältimiseks 5 vajalik multsmaterjal (põhk, puitlaast vms). Umbrohtunud viljapõllu põhk ei sobi maasikapõllule multiks. Kileviljelusel tehakse kulutused multsile enne istandiku rajamist, tavaviljelusel jaotuvad need saagiaastatele; kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed
Kokku oli katses 24 erinevat sorti, nendest 16 varajast ja 8 keskvalmivat või hilist sorti. (Tamm, Bender, 2006) (tabel 1). Katses olnud punase ristiku tetraploidsetest sortidest suurima kuivaine- ja toorproteiinisaagiga oli varajastest sortidest ,,Varte" (Eesti) ja ,,Sprint" (Tsehhi), hilistest ,,Vivi" (Rootsi) ja ,,Ilte" (Eesti). Seemnesaagilt ei ületanud katseaastate keskmisena ükski katses olnud sort Eestis aretatud sorte. Küll ületasid mõlemal saagiaastal hilised sordid seemnesaagilt varajasi sorte. Kohalikes tingimustes aretatud tetraploidsed sordid ,,Varte" ja ,,Ilte" olid mõlemas katsetsüklis hea saagivõimega. Mujal Euroopas aretatud tetraploidsed sordid Eesti tingimustes oma paremust ei tõestanud. (Tamm, Bender, 2006) (Tabel 1). Tabel 1 Punase ristiku tetraploidsete sortide saagikus 2002...2004 Sort Päritolu Kuivaine saak, Toorproteiini Seemne saak,
Punane ristik (P) 13,8 15,4 7,8 7,3 P + põld-raihein 14,2 15,5 9,0 9,3 P + roog-aruhein 14,4 17,2 10,8 9,0 P + kerahein 14,6 16,7 10,8 9,0 Külvijärgsel aastal ei olnud toiteväärtuse muutused punase ristiku-kõrreliste segukülvides kõrreliste mõjul varasel koristusel märkimisväärsed (ME ristikul 10,6-11,0 ja segudes 10,2-10,8 MJ/kg). Proteiinisisaldus oli teisel saagiaastal esimese niite varajase koristuse saagis ristiku puhaskülvis 17,9% ja segukülvides 15,7%. ME sisaldus vähenes ristiku puhaskülvi I niites 10,8 ja 9,8-lt, segude 10,4 ja 9,2 MJ/kg-le (vastavalt varane ja hiline koristus). Kui võrrelda teise kasutusaasta segude I niite erinevaid algusi esimese kasutusaastaga siis muutused rohusööda keemilises koostises ja KA seeduvuses olid suuremad, põhjuseks ristikutaimede vähenemine segudes (esimese aasta segudes 120,
Chamane Preparaadi vorm: Suspensioonikontsentraat Laiaspektriline translaminaarse, süsteemse ja kaitsva toimega fungitsiid haiguste tõrjeks. Kulunorm – 1l/ha , veekulu – 250-300l/ha Kordus – 2 Hind-17 eur/l Signum Toimeaine - boskaliid 267 g/kg püraklostrobiin 67 g/kg Signum on süsteemse toimeainega efektiivne fungitsiid. Kaks toimeainet mõjuvad haigustekitajatele erinevalt, vältides resistentsuse teket. Strobiluriine ja strobiluriine sisaldavaid tooteid tohib kasutada kultuuri saagiaastal ainult kaks korda. Kulunorm- 1kg/ha, veekulu-200-400l/ha Kordus-2 Hind-68 eur/kg Kahjurid Hernekärsakad (Sitona sp.sp.) Ennetatav Herne külv tuleb teha võimalikult varakult. Agrotehniline 2015 Eesti Maaülikool Hoolas vaheltharimine ja tugev väetus. Füüsikalis-mehaniline
Nende vahele jääb vastlapäev. Sügistalviste pühadega seondus sanditamine maskeeritud inimesed käisid perest perre. Kombestik oli seotud viljakusmaagia ning esivanemate kultusega. Oletatakse, et kunagiste uskumuste kohaselt võisid muistsed sanditajad esindada teises ilmas asuvate esivanemate hingi (nt Mulgimaal tuntud hingesante nimetatigi `hingedeks'). Maskeeritute rühm õnnistas talusid, soovides majapidamise edenemist tuleval saagiaastal. Vastutasuks saadi ande, mida võis pidada iga talu jõukuse tõestuseks, ohvriks esivanematele ja kingituseks oma küla esindajatele. Kõige tuntumad olid mardi- ja kadrisandid. Siin-seal ääremaadel käidi mööda küla ka teistel sügistalvistel pühadel: teateid on hinge-, mihkli-, andrese-, jõulu- ja vastlasantide kohta. Kui seejuures kasutati laule, siis olid need sarnased mardilauludega. Kevadsuviste pühade juurde kuulus kiikumine
..100 kg/ha, normaaltihedusega külvatud rukis 20...50 kg/ha ning 2...3 lehefaasi arenenud talinisu vaid 5...10 kg/ha (Linden & Walgren, 1988). Taanis läbiviidud katsetes vähendas odra alla külvatud raihein nitraadi leostumist 52-69% võrreldes puhaskülvis kasvanud odraga (Thomsen jt. 1993). Soomes vähendas odra alla külvatud raihein nitraatlämmastiku väljauhtumist mullalõimisest olenevalt 27-68% (Lemola jt. 2000). Mõju huumusbilansile Kõrrelised heintaimed saagiaastal 1,05 Kõrrelised heintaimed külviaastal suvel puhaskülvina 0,20 allakülvina teraviljadele 0,35 Lutsern / segus kõrrelistega Lutsern Lutsern segus kõrrelistega 1. kasutusaasta 1,80 2,10 2. kasutusaasta 1,40 1,80 3. kasutusaasta 0,80 1,00 Rajamisaastal kevadel puhaskülvina 1,20 1,40
annaabi.ee 
