Riigikord Föderatiivne vabariik Kõrgeim võimuorgan Rahvusnõukogus 183 on parlament saadikut ( Liidukogu), mis Riigipea 6 aastat koosneb kahest kojast Rahvusnõukogust ja Liidukantsleri määrab Liidunõukogust riigipea Liidunõukogu koosneb liidumaade maapäevade valitud saadikuist Ajalugu Ala on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist Iseseisvaks sai 10 sajandil Liitus Euroopa liiduga 1995 aastal 1918 kuulutati Austria vabariigiks Valitsejaid Marie Theresia 17401780 Joseph II 17801790 Leopold II 17901792 Franz II 17921835 Ferdinand I 18351848 Franz Joseph 18481916 Karl I 19161918 Kantslerid Bruno Kreisky 1970 1983 Fred Sinowatz 19831986 Franz Vranitzky 19861987
Nii kujunesid esinduskogud, millele tugineb tänapäeva demokraatia. Esinduskogu lähtus põhimõttest ,,Sellel, mis puudutab kõiki, peab olema kõigi heakskiit". Kuid erinevalt tänapäevast oli keskaja esinduskogu seisuslik ehk erinevad seisuserühmad langetasid otsuseid eraldi. Seisustesiseselt kasutati enamusprintsiipi, seisuste vahel üritati üksmeelele jõuda läbirääkimiste teel. Seisuse esindus koosnes kahte tüüpi saadikuist, mis sõltus kas ametikohast ning tiitlist või olid valitud seisuslike organisatsioonide poolt. Talupoegi esindasid tavaliselt nende isandad. Keskaegse seisusliku esinduse moodustasid tavaliselt kolm kuuriat vaimulikud, aadlikud ja linnad või kaks koda ülemkoda ja alamkoda. 14.-17. Saj toimusid kuninga ja esinduskogude vaheline võimuvõitlus. Riike, kus esinduskogu suutis võimu haarata, nimetati aadlivabariikideks. Paljudes riikides suutsid aga kuningad
riigi eesmärgid 2) määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused 3) kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseaduse muutmise kord Eestis: 1) rahva ja parlamendihääletuse korras. Selle muutmist saab algatada Eesti president või vähemalt 21 Riigikogu liiget. Riigikogus peab konstitutsiooniparandust arutama kaks järjestikkust koosseisu. 2) kiireloomuline selleks peab küsimuse arutamist pooldama 4/5 Riigikogu saadikuist ja vastuvõtmise poolt hääletama 2/3 parlamendiliikmetest. Valitsuse määrused piiritlevad ja kinnitavad asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrus(üldakt) õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. Demokraatlike valimiste nõuded: 1) kandidaate on ühele saadikukohale mitu 2) kõigil on võrdne võimalus oma vaateid
See otsus sündis peale seda, kui kuningas ja teised seisused olid üpris selgelt mõista andnud, et mingeid suuri muudatusi ei tohiks tulla ning põhiline oleks ikkagi vaid maksude kinnitamine. Seetõttu otsustas kolmas seisus end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks ning kutsuda teisi seisuseid enesega ühinema. Puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahva sümpaatia oli täielikult reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi ning kuningas ei tahtnud delegaatide suhtes vägivalda rakendada, oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele.
oleks üks hääl. Sellega lootsid nad, et osa vaesematest vaimulikest ja alamaadlikest annavad oma hääled kolmanda seisuse otsuseprojektide poolt. Vaidlused kestsid kaua ja umbes kuu aega pidas iga seisus oma istungeid eraldi. Kuna erimeelsused ei lahenenudki, kuulutasid kolmanda seisuse saadikud 1789. aasta juunis ennast Rahvuskoguks, mille otsuseid pole kuningal õigus tühistada. Peale seda, kui osa aadlike ja vaimulike saadikuist ühines Rahvuskoguga, nimetati end ümber Asutavaks Koguks , mis pidi vastu võtma uue põhiseaduse. Seeoli esimene tugev löök vana korra pihta. Revolutsioon polnud enam kaugel. Suur Prantsuse Revolutsioon Sõdurid, kes polnud rahul oma väikse palga ja ihunuhtlusega, hakkasid vennastuma rahvaga, kes viimasel ajal oli hakanud huvituma poliitikast ja jälgis huviga Versaille's toimuvat. Louis XVI oli hädaohtu haistes lasknud
Et selles küsimuses toimub peagi erinõupidamine. Seega ütles valitsus „ei“ nii rüütelkondadelel kui ka eesti-läti ringkondadele. Eestimaa valdade kongress kavandati Tallinnasse novembri lõpus või detsembri alguses. Siiski jäi Tallinna kongress suurema ja varem toimuva Tartu ülemaalise kongressi varju. Saadikud kongressile valiti, mindi kohale (pidi toimuma 11.dets. Estonias), kuid see jäi ära. Oli kehtestatud sõjseisukord ja koosolekuid ei tohtinud pidada. Osad saadikuist läksid koju, osad juhiti „Volta“ vabrikusse koosolekut pidama. Maasaadikutel polnud tööliste maaleminemisele ja mõisate põletamise algatmisele mõju. See oli linnakeskne, tööliste algatatud. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Üleskutsed hävitada mõisad. 10. dets. sõjaseisukord Tallinnas ja Harjumaal. 6 11. dets
Eestile oli põhiseaduseks ikkagi endise Vene tsaaririigi põhiseadus. Tsaaririigi seadusandja oli ühtlasi ka Eesti seadusandja ning seetõttu omas Eesti tegutsemisvabadust üksnes Vene kõrgemate riigiaktide raames. 5 Autonoomse Eesti kõrgeimaks esinduskoguks ning otsustavaks ja korraldavaks organiks oli Maanõukogu, mis moodustus maakondade ja linnade poolt valitud saadikuist – nõunikest. Maanõukogu teostas parlamentlikke funktsioone ühekoja-süsteemil. Ta valis oma täitvaks organiks maavalitsuse, kes kollegiaalse asutisena teostas administratiivseid funktsioone. Rahvas teostas oma poliitilisi õigusi valides esindajaid maakondade valimiskogudesse ja linnanõunikke, kes teises astmes omakorda valisid Maanõukogu liikmed. Hääleõigust omasid kõik kodanikud, kes olid vähemalt 20. aastased. Kogu maa haldus oli rajatud puhtakujulisele
piisavalt rahalisi vahendeid. Põhilist sissetulekut andis isiklik maavaldus (domeen) ning vasallid võisid toetusest keelduda, kui kuninga poliitika neile ei meeldinud. · Kuningas sõltus otsuste elluviimisel vasallidest, kuna v. Võisid oma toetusest loobuda. Kutsudes suurfeodaalid kokku ning tehes otsused üksmeele e. konsensuse teel (suurf. Kinnitasid otsuse) · Kaasa ka linnad ja vaimulike organisatsioonide esindajad · Koosnes kaht tüüpi saadikuist: · Ametitiitli/koha kaudu: piiskop, abt, hertsog, krahv jt · Seisuslike org. valitud: linna rae, rüütelkonna saadikud jne · Vabu talupoegi esindas nende isand · Rootsi Riigipäeva moodustasid vaimulikud, aadlikud, linnad ja talupojad. Inglismaal mood. seidusliku esindusekogu 2koda: Ülem- (House of Glory) ja Alam(House on Hommons) Esimeses olid kõrgaadlikud jm, ning viimases alamaadlikud ja linnad. Saksamaal mood
sest ülikud ei osanud kõik kirjutada. Hakati kaasama juriste, kes ei pruukinud olla aadlikud. Vasallid said aru, et kuninga nõustamine ja abistamine on võimalus mõjutada tema poliitikat. Muutsid nõuandmiskohustuse õiguseks. Kuningas tuli neile vastu, sest ei tahtnud toetust kaotada. Kujunesid välja esinduskogud. Esinduskogus oli erinevalt parlamendist häälte mõjukus seisuslik. Enamusprintsiipi kasutati seisuste siseselt. Esinduse seisus koosnes kahte tüüpi saadikuist. Osade esindusõigus tuli ametikohast või tiitlist. Teistel oli see koht saadud valimisega mõnda orgsatsiooni. 9. Ristisõjad (§17) millal, põhjused ja tulemused, (miks lõppesid), veidi lähemalt Esimesest, Kolmandast ja Neljandast ristisõjast, miks on ristisõjad Sinu arvates pakkunud hulgaliselt ainest ajaloolistele filmidele, romaanidele.Küsimused §18-23. Ristisõjad toimusid 11.-13. saj.
kuningas ja teised seisused olid üpris selgelt mõista andnud, et mingeid suuri muudatusi ei tohiks tulla ning põhiline oleks ikkagi vaid maksude kinnitamine. Seetõttu otsustas kolmas seisus end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks (Assemblée nationale) ning kutsuda teisi seisuseid enesega ühinema. Puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahva sümpaatia oli täielikult reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi (sealhulgas ka pooled vaimulikest ning kolmandik aadlikest) ning kuningas ei tahtnud delegaatide suhtes vägivalda rakendada, oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks (Assemblée nationale constitutuante) ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul
sekretärideks olid vaimulikud, sest kõik ülikud ei osanud kirjutada hakati kaasama juriste, kes ei pruukinud olla aadlikud vasallid said aru, et kuninga nõustamine ja abistamine on võimalus mõjutada tema poliitikat kuningas tuli neile vastu, sest ei tahtnud toetust kaotada kujunesid välja esinduskogud, kus oli erinevalt parlamendist häälte mõjukus seisuslik häälteenamusprintsiipi kasutati seisuste siseselt esinduse seisus koosnes kahte tüüpi saadikuist osa esindusõigus tuli ametikohast või tiitlist - kõrgaadlikud teine osa oli seisuslike organisatsioonide valitud alamaadlikud RISTISÕJAD Ristisõjad toimusid 11.-13. saj. Vastamisi on 3 tsivilisatsiooni: Lääne maailm, islamimaailma ja Bütsants. Kokku toimus 8 ristisõda Põhjused Põhjuseks toodi seda, et taheti vabastada Jeruusalemm moslemite käest. Tegelikult tahtsid paavstid ona mõjuvõimu laiendada taheti maad saada
Zestikuleeriv, erihäälselt röökiv poolmetsik jõuk. Selle kohal esimehe kohustes olev vanemapoolne heasüdamlik onu-ke töötab palehigis kellukesega ja, pöördudes härrade saadikute poole kord heatahtlikus, kord nõudvas vormis ja palu-des neid säilitada kõrge kogu väärikust. See kõik ajas ainult naerma. Mõne nädala möödudes sattusin ma jälle Riigipäeva istungile. Pilt oli teine, täiesti äratundmatu. Saal oli täiesti tühi. Allpool magati. Väike hulk saadikuist istus oma kohtadel ja haigutas üksteisele näkku. Üks neist "esines" tribüünil. Esi-mehe kohal istus üks Riigipäeva viitsepresidentidest ja igavles silmnähtavalt. Mind haarasid esimesed kahtlused. Kui mul oli aega, hakkasin ma üha sagedamini käima Riigipäeva istungitel ja jälgisin vaikselt kõike seal toimuvat. Ma süvenesin kõnedesse, kuivõrd neid üldse oli võimalik mõista, õppisin tundma enam või vähem intelligentseid "valitud" rahvaste
annaabi.ee 
