Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"saabunute" - 9 õppematerjali

Rahvastik-tööjõud ja tarbijad
37
pdf

Rahvastik: tööjõud ja tarbijad

­ Rändesaldo ­ Koguiive Demograafiline info · Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure) · Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused. · Loomulik iive on sünni- ja surmajuhtumite vahe. Rändesaldo antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe. Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana ­ see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas. Demograafiline info · Rahvastiku koosseis ehk struktuur. Antud territooriumi elanikud jaotatakse teatud näitajate abil rühmadesse. Enamkasutatavad on sooline ja vanuseline koostis ja seda väljendatakse üldjuhul rahvastiku püramiididena. Demograafiline info · Leibkond määratleb inimesi, kes jagavad

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid
56
ppt

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

ressurssidega ja vastupidi. 14 Olulised mõisted  Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure)  Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused.  Loomulik iive on sünni-ja surmajuhtumite vahe.  Rändesaldo on antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe.  Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas. 15 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid  Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse  Ügas minutis üle 250 lapse  Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas 16 SÜNDIMUST MÕJUTAVAD:

Geograafia → Demograafia
29 allalaadimist
Richard Wagneri referaat
15
doc

Richard Wagneri referaat

Erakorraliselt suur oli orkester, kuhu kuulus 8 metsasarve tavalise 4 asemel, 6 harfi tavalise ühe asemel, peale selle veel tromboonid, tuubad ja trompetid. Üksnes kõige suuremad näitemajad jõuavad seda ette võtta, sest et sääl palju näiteseinu vaja. Kord näeb kuulajataevast, kord maad, kord merepõhja, kord põrgut. Ooperietendus kujunes tõeliseks sündmuseks. Külalisi oli kokku voolanud kõikidest Euroopa riikidest. Isegi imperaator Wilhelm oli kohal. Saabunute teenindamisega tekkisid raskused. Tsaikovski väidab, et kotlettidest ja söögipoolisest räägiti rohkem kui Wagnerist. Vaatamata kõigile takistustele kujunesid pidustused triumfiks heliloojale. Ainult filosoof Friedrich Nietzsche, kunagine Wagneri jumaldaja, lausus pettunult: "Niikuinii on Saksamaa üle ujutatud piibusuitsetajaist, nüüd tuli lisaks nendele veel Wagner oma ooperitega." Pidustuste puudujääk oli 120 000 marka. Elu lõpul rändas helilooja Euroopas ringi veel dirigendina

Muusika → Muusikaajalugu
108 allalaadimist
Kes avastas Ameerika
33
doc

Kes avastas Ameerika?

kõik nõutavad punktid. Sealsamas kaldal koostatakse vastavad aktid ning kinnitatakse allkirjadega. Kõik laskuvad põlvili, annavad maapinnale suud ja peavad palve ning tänavad issandat tema armulikkuse eest. (Varsavski 1982:11- 12). Kolumbus nimetab avastatud maa San Salvadoriks, Püha Päästja saareks. Praegu nimetatakse seda Watlingi saareks. (Varsavski 1982:12). Ümberringi, natuke maad eemal seisid troppis saabunute kummalist tegevust jälgivad paljad, hea kehaehituse ja värvitud nägudega saare asukad. Meremeestesse suhtusid nad sõbralikult. "Ma andsin mõnele neist punase mütsi ja klaashelmeid, mida kaela riputatakse," kirjutab Kolumbus, "ja hulga teisi tühiseid esemeid. Kõik see valmistas neile suurt heameelt. Nad suhtusid meisse väga hästi." Saareelanikud ujusid hispaanlaste paatide juurde, kinkisid meremeestele

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Uusaeg
22
docx

Uusaeg

Puritaanide tagakiusamine Inglismaal, kes ei olnud enam seiklejad, vaid inimesed, kel olid kaasas ka tööriistad. Nad tõid kaasa tõusiklikkuse ja töökuse. ° Majanduslikud põhjused ­ püüd leida tööd ja leiba. Eriti Inglismaalt tarastamise tõttu. 18.saj ka tööstuslik pööre. ° Lihtsad ettevõtlikud inimesed, kes otsisid vabamaid tingimusi äritegevuseks. ° Inglise riigivõimu poolt väljasaadetud ° Alates 1619. Aafrika neegerorjad. Saabunute seas oli palju mitmesugustesse usulahkudesse. Sektide üheks koondumiskohaks kujunes Pennsylvania, mille rajas jõukas kveeker William Penn. Järgnevatel aastakümnetel asutati mitu puritaanlikku kolooniat idaranniku põhjaossa ­ Uus- Inglismaa. Ümberasumine nõudis töökust ja ettevõtlikkust. Peale puritaanide rändas ka teisi inimesi, keda usulistel põhjustel taga kiusati: Inglismaa katoliiklased ­ Maryland, prantsuse hugenotid ­ Carolina.

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist
Eesti lähiajalugu
25
docx

Eesti lähiajalugu

Põlevkivi kaevandamine rikkus põhjavett ja pinnast. Soojuselektrijaamad eritasid õhku enam kui pool miljonit tonni saasteained aastas. Kogu keskkonna kahju pidi kandma Eesti, samas kui teised liiduvabariigid said lihtsalt elektrienergiat alla omahinna. Demograafilise arengu põhijooned. Elanikkonna arvukus, etnilise koosseisu muutumine. 1980. aastateks oli eestlaste osatähtsus rahvastikus langenud alla 65%. Samal ajal elas linnades 70% kogu elanikkonnast. Saabunute arv ületas lahkunute arvu aastatel 1971 – 1980: 64 000, 1981 – 1990: 58 000 võrra. Seega käis nõukogude aastatel Eestist läbi mitu miljonit inimest, kuid paigale jäi 472 000. 1979. a rahvaloenduse andmetel elas Eesti NSV-s 1 466 000, 1989. aastal 1 566 000 elanikku (sh eestlasi 61,5%). Põliselanikkond sisserännanutega ei segunenud. Ei toimunud ka sulandumist eestlaste hulka, kuna suurem osa migrantidest säilitas oma keele ja tavad

Ajalugu → Eesti Lähiajalugu
17 allalaadimist
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

järel. Eesti rahvus osutus küllalt kindlaks üle elama nõukogude okupatsiooni ning kolonisatsiooni ja tohutuid inimkaotusi. Eesti rahvus on vähearvukas, eestlasi oli 2005. aastal Eestis 923 000 ja maailmas pisut vähem kui 1 miljon. Mõeldav on, et ta võrdlemisi kergelt sulandub mingisse rahvusülesesse, rahvusest kõrgemal seisvasse etnosevormi, näiteks eurooplaste hulka, mille kujunemisprotsessid on XX sajandil alanud. Hiljem Eesti alale saabunute hulgas oli palju ka neid, kes ei vastandanud end põlisrahvastikule, ei haaranud mingeid eesõigusi. Seal, kus nad sattusid elama eestlaste hulka, nad eestistusid varsti. Omaette etniliste rühmadena säilisid nad vaid aladel, mida eestlased millegipärast polnud asustanud. Seal saigi neist aja jooksul samuti põlisrahvastik, ainult etniliselt eestlastest erinev. Niisuguseid rühmi kujunes Eestis kaks.

Geograafia → Ühiskonnageograafia
58 allalaadimist
Eesti ajalugu VI-lk 250-264 ja 274-287-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

elanikkonna   hulgas   langes   pärast   1949.   aasta Sellega   ahistati   eelkõige   eestlasi,   kuna   Eesti küüditamist   varasemalt   (1939.   aasta)   92%­lt paljudes   kohtades   ei   saadud   enam   igapäeva­ 76%­ni.   1959.   aasta   rahvaloenduse   andmeil elus eesti keelega hakkama. moodustasid   muulased   juba   1/4   elanikkonna üldarvust.   Aastatel   1946­55   ületas   Eestisse saabunute   arv   siit   lahkunute   arvu   205   000 võrra.   Eesti   elanikkonna internatsionaliseerimine   pidi   lisaks   kõigele tagama   annekteeritud   territooriumi   elanike kindlama   sulamise  NSV   Liidu   rahvaste sõbralikku perre. Eestiga analoogiline oli olukord Lätis. Leedus, kus industriali

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist
Holokaust
290
pdf

Holokaust

Laagri komandandiks määras a-E. Mere Aleksander Laagi5, komandandi adjutandiks Ralf Gerretsi6. Laagri valvemeeskond koosnes Saksa julgeolekupolitsei teenistusse asunud eestlastest. Esimene ešelon tõi 5. septembril Tšehhoslovakkiast Terezini (Theresienstadt) getost Raasiku raudteejaama umbes 1000 peamiselt tšehhi juuti. 30. septembril saabus teine ešelon umbes 1050–1100 juudiga Saksamaalt Frankfurdist Maini ääres ning Berliinist. Raasiku raudteejaamas selekteeriti saabunute hulgast välja 400 kuni 500 nooremat ja töövõimelisemat, kes saadeti Jägala laagrisse. Ülejäänud, kokku umbes 1600 inimest, hukati juba saabumise päevadel laagrilähedasel Kalevi-Liiva polügoonil. Toimuvat juhtisid Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poliitilisest politseist SS-Oberscharführer Julius Geese ja SS- Obersturmführer Heinrich Bergmann, kohal oli ka Eesti Julgeolekupolitsei juht a-E. Mere. Olemasolevatel 4 Ain-Ervin Mere. Sünd 1903 Eestis. Osales õpilasena Vabadussõjas

Ajalugu → Euroopa tsivilisatsiooni...
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun