selle traditsiooni alusel, mis valitses tema kaasajal Euroopas. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Klassikalistes luulezanrites ja vormides kirjutatud kunstipärased eestikeelsed luuletused tundusid teistele (O. W. Masing, J. H. Rosenplänter) nii ebatavalised, et Peterson ei leidnud neile avaldamisvõimalust. ,,Litograaf Fr. B. Dörbeck, rätsepmeistri poeg Viljandist, on ta kuju portreteerinud sünnipäevakingiks 1822; sõbralik vahekord nähtub nimeandmisest: ,,Iaak". Seal Dörbecki akvatintalehel seisab täisfiguuris see K. J. Peterson, kelle saleda keha hoiakus ja näoilmes on enesekindlust, kelle kahele poole kammitud pikad juuksed ja lõuani ulatuv põskhabe avaldavad eneseteadlikku trotsi. Parem käsi on pistetud suletudhõlmalise pika musta kuue põue, vasem
Mutsu aastatepikkust visa tööd vanade muusikute mälestuste kogumisel ja süstematiseerimisel, tänu millele on meil suhteliselt usaldusväärne register džässi mänginud (kahjuks küll ainult) Tallinna muusikutest ja kohtadest, s.t restoranidest ja tantsu- lokaalidest, kus sellist muusikat mängiti (Mutsu 1991: 80–94). Säilinud on veel mõningaid muusikute märkmeid kohaliku kultuurielu, sh ka džässorkestrite tegevuse kohta (Tartust – Robert Tilgar, Kaarel Tuberik, Viljandist – Jüri Tibar), kuid kõik see on lokaalse tähtsusega ja süstemaatilisest kogumisest saame siiski vaid A. Mutsu ja hiljem ka V. Ojakääru puhul rääkida. Kahjuks kajastati ajakirjanduses tollal seda muusikaliiki üsna napilt, mitte nagu tänapäeval, kui ilmuvad eri ajakirjad ja popmuusikale pühendatakse ajakirjanduses terveid lehekülgi ja eriväljaandeid. Sellise suhtumise tingis suurel määral asjaolu, et oma arengu algetapil oli
Üsna kiiresti jõudis PA Haanja kõrgustikuni, hõivas Rõuge. Olukord Võru all jäi endiselt kriitiliseks. Eesti väeosadele ei olnud võimalik anda mingisugust puhkust, mehed olid pidevates lahingutes. Lõunarindel väga palju marrsimist. Talvetingimused, külmetushaigused, üldine kurnatus. Hakkas süvenema lootusetus, mis oli iseloomustanud VS algust. Suure hädaga saadeti rindele kõik mis võimalik.Võru kaitsepataljon. Saadeti taas koolipoisisd, Võrust, Viljandist ja Tartust. Võru alla hakati tooma rindeosi Narva rindelt. Võru jäi siiski Eesti vägede kätte. 28.03 võtsid enda kätte Petseri. 17.04 alustas PA oma III suurrünnakut. Pealöök oli suunatud uuesti Võrule. Taas edukas. Ülimat edu saavutas PA 22.04ks, mil PA-d lahutas Võru raudteejaamas 1,5 km. Toetamaks Võru all pealetungile läind PA vägesid, alustas PA ka pealetungi Ruhja all. 25.04 Ruhja katasroof. Kogu lõunarinde läänepoolne tiib oli suhteliselt hõredalt mehitatud. 6
Kui 26 juunil asuvad saadikud teele liitub ka nendega Münhausen , minnakse Coppenhagenisse. Christian III on haigevoodis, suremas ning räägib et ta on huvitatud tervest liivimaast, mitte ainult tallinnast. Läbirääkimise lõppedes teatas ta , et ta loobus sellest pakkumisest. Taani kuningas andis ordule 20 000 taalrit ja tegi otsuse et hõivatud toompea loss tuleb ordule tagasi anda. Otsustab saata saatkonna Venemaale. Räägitakse, et kuningas on siiski huvitatud Tallinnast ja viljandist ning on nõus ka nende alade eets maksma Sama saatkond kohtub ka Fürstenbergiga, ke son huvitatud ordu ja Taani liidust. Ordu on valmis koostöö tulemusena teatud aladest loobuma. Suudetakse saavutada kuuekuuline relvarahu. 59 a alguses toimub muutus ordu sees. Otsustatakse Fürstenberg kõrvale mängida, ordumeistri kõrval tõuseb juhtivale positsioonile Ketler. Septembris 59 saabki Ketleris ainukeordumeistriks. Kui saadikud Koppenhaagenist tagasi tulid olid nad pettunud
kaheinimese magamistoast) 0,6…1,6 m kõrguselt. Andurid paigaldati siseseinale või mööbliesemele, eemale välisseinast ja otsesest soojuse allikast (radiaator, televiisor, valgustus jne). Sisekliima mõõtetulemused salvestati ühetunnise intervalliga perioodil 25.08.2009…01.03.2011. 7.1.2 Väliskliima Väliskliima andmetena on kasutatud Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi poolt mõõdetud andmeid Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Viljandist. Keskmine välistemperatuur ja suhteline niiskus mõõteperioodi jooksul vt. Joonis 7.1. Mõõteperioodi kõige madalam temperatuur oli -30 ºC ja kõige kõrgem +34 ºC. Mõõteperioodi kuude keskmised temperatuurid vt. Tabel 7.3. 137 Tabel 7.3 Kuu keskmised temperatuurid (t, ºC) ja suhtelised niiskused (RH, %)
Aga igatsus isamaa järele-ärkas ja läks aegamööda nii tungivaks, et sepp Viljandisse tagasi tuli ja ise ennast jälle orjusesse päkkus. Komtuur Herike oli aus mees ja mõistis tänulik olla. Ta ehitas oma elupäästjale linna sisse sepapaja ja andis selle täiesti Villu hooleks; orjapäevi ei nõudnud temalt keegi. Aga Villu ei võinud kõrgete kivimüüride vahel elada; ta hakkas kurvastama ja läks laisaks. Siis baskis komtuur talle ligi kaks penikoormat Viljandist eemale, põlise laane keskele, vana Pärnu maantee aarde uue sepapaja ehitada. Siin tegi Villu nüüd juba viiendat aastat tööd; ta nimi oli kaugele üle Sakalamaa piiride kuulsaks saanud. Liivi landmeister 2 Eberhard von Monheim ise oli tema töökoda vaatamas käinud 1 Komtuur id olid suuremate ordulosside pealikud ja ümberkaudsete maakondade valitsejad. (Autori märkus.) 2 Landmeister -- maavalitseja. Neid oli Saksa ordu-riigis kõigest kaks: üks Preisimaa, teine Liivi- ja Kuramaa jaoks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
