Kildu Basic School Viljandi by Eisi Kõiv Supervisor: Margit Kirss Kildu 2008 Our 700 years old Viljandi Viljandi is a town (24,000 inhabitants) in Estonia, 160 km south of the capital Tallinn. The town is the administrative capital of the county with the same name as the town. In Viljandi there is theater Ugala, cinema Rubiin, museum, art gallery. Give a concert in Culture centre, Jaani- and Pauluse church, but in Cultureacatemy, too. Folk Summer in Viljandi culminates with the annual folk music festival. The Viljandi Folk Music Festival is a music festival in Estonia with a central focus on European folk music.In the year 2006, over 24,000 people attended the concerts, but many more just came to take part in the festivities. As such, it is the largest annual music festival in Estonia, and one of the largest folk music festivals in Europe. Lake Viljandi Viljand...
Viljandi Mirjam Kundla, Hendrik Vellamaa, Karl Erik Lillo, Erik Lepik Viljandi ajalugu Viljandi oli juba muistsel ajal Sakalamaa keskne linnus. Esimest korda mainiti Viljandit 1154. aastal maadeuurija Al- Idrisi poolt kui Viljandi ordulinnust. 1223. aastal loovutati Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. 1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481. aastal põletas Moskva vürstiriigi armee Ivan III juhtimisel Viljandi linna, kuid ei suutnud linnust vallutada. 1560. aastal õnnestus Moskva vürstiriigi armeel Viljandi vallutada. Viljandi keskajal Viljandi oli Sakala maakonna keskus. Keskajal olid Viljandis peamised tegevusalad kaubandus ja käsitöö. Viljandist läks läbi oluline kaubatee, mis suundus Tartusse Suurema osa oma tulust sai ...
ESSEE: Alternatiivne Viljandi, Viljandi alternatiiv Ranele Raudsoo, Huvijuht- loovtegevuseõpetaja I Eestis on üks linn, mis sobiks hästi Eesti kui mitte ka Põhjala ja Baltikumi alternatiivinimeste elupaigaks. Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada o...
VILJANDI LOODUS *Vilja nd i ja s e lle üm b rus o n tuntud o m a m a a lilis e ja m itm e ke s is e lo o d us e p o o le s t. *Vilja nd i o rg o n a va tud e d e la tuulte le , m is ka nna va d e d a s i R a ud na o ru s o is te la m m id e ka s e m e ts a õ ie to lm u. *Vilja nd i a s ub R iia la h e P ä rnu jõ g iko nna ja Võ rts jä rve P e ip s i ve s iko nna ve e la h km e s t lä ä ne p o o l. *Linn p a ikne b o rus a s uva p ikliku Vilja nd i jä rve lo o d e ka ld a l. *Viljandi järv on tüüpiline orujärv : pikk , kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. *Järve pikkus on 4,33 km, maksimaalne laius 435 m, minimaalne laius järve keskosas 120 m, pindala 158 ha, maksimaalne sügavus 11 m, keskmine veepinna kõrgus üle merepinna 42,35 m. * Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. * Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamisel...
Viljandi Mirjam Kundla Viljandi ajalugu Juba muistsetel aegadel kulgesid Viljandist läbi kaubateed, mis suundusid põhja ja lõunasse. Viljandi oli juba siis Sakalamaa keskne linnus. Arvatavasti mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised
Minu kodukoha turism Kõrgemäe turismitalu Viljandi maastikule omane ja ürgoru nõlvale rajatud, mitmekülgsete võimalustega puhkeveetmise koht. Asukoht Viljandist 10 km. Tartu poole. Ristmikel on suunad näidatud viitadega. Majutamine Kokku on 12 tuba 30 voodikohaga (250-300 kr/in. koos hommikusöögiga) Sviit kahele (kamin, rõdu, köök) (1000 kr./öö, hommikusöök) Romantiline palktareke kahele (600 kr./öö, hommikusöök) Teenused Pidulikud lauad tähtpäevadeks (180-200kr inimene, lisandub saali üür. (pidulik ampuselaud ettetellimisel)
T. Von Neffi kogusse Muuga mõisas. Kumu kunstimuuseum 1. Soome arhitekt Pekka Vapaavuori (''Circulos'' makett 1993-94) 2. Arhitektuur- Kaasaegne Kunsti Muuseum 3. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. 4. Skulptuur: · Jaan Koort (1883-1935) Metskits (1929) Materjaliks pronks. · Edgar Viies (1931-2006) Pegasus (1963) Materjaliks alumiinium, poleer 5. Maalikunst: · Konrad Mägi (1878-1925) Tee Viljandist Tartusse (1915-1916) õli. · Evald Okas (1915) Kaevurid (1960) õli 6. Graafika: · Eduard Wiiralt (1898-1954) Põrgu (1930-1932) Ofort, vasegravüür · Jutlustaja (1932) Litograafia
Arvustus Jaan Krossi ajaloolise romaani ,,Keisri hull" näidendi viimane etendus esitati 10. Märts 2008 Vanemuise teatris. Tegemist oli külalisesinemisega. Näitetrupp oli tulnud Viljandist Ugala teatrist. Näidendis mängiti väga palju ajaga. Etendus ise algas raamatusündmuste lõpuga, millest liiguti sujuvalt üle varasemastele sündmustele ja taaskord mingi ajast ette. Selline ülesehitus muutis näidendi põnevaks, kuid inimesele, kes pole varem end teosega ,,Keisri hull" kurssi viinud, võis näidendi sisu segaseks ja arusaamatuks jääda. Raamat on kirjutatud reaalselt elanud inimeste põhjal. Peategelane aadlik Timothues von Bock on Viljandimaal Võisiku
Suuruselt teine linn Tartumaal nii pindalalt [ 991,6 ha ] kui rahvaarvult [ 6258 ( 01.01.08 seisuga ) ] . Elva on vaikne suvituslinn, mis jääb Tartust 27 kilomeetrit lõuna poole. Elva kaugus Eesti talikeskusest Otepääst on 28 km, Valgast 60 km ja Viljandist 70 km. * Asustuse tihedus on 635 in/km² kohta. * Ligi 40% linna üldpindalast on kaetud metsaparkide ja looduskaitsealadega. * Elvas kasvavatest puudest moodustavad 90% männid. * Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. * Suurimad järved: Verevi järv, 12,6 ha (pikkus 950 m ja laius 320 m) ja Arbi järv, 5,5 ha (pikkus 370 m ja laius 240 m). * Linna piiril kaguosas asub Pulga oja paisjärv (~2 ha).
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
Murdeluule Esinema hakkab murdeluule ning üheks viljakamaks eesti mureluuletajaks saab Artur Adson (1889-1977), kes pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes, andes edasi lapsepõlvemälestusi. Hendrik Adamson (1891-1946) Viljandist pärit, Mulgi murdes kirjutatud. Esimene luuletuskogu ''Mulgimaa''; külalauliku-tppo, omapära tuleb esile huumori kaudu, luuletustes leidub ühiskondlikku satiiri. Modernistlik luule Eesti luules leidub näiteid futurismist, millele lisandusid kubism ja konstruktivism eeskätte kujutatavast kunstist tulnud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules.
vähendab lehmade piimaandi. Tänu Paide keeldumisele märgiti raudteesiht maha Türi Püha Martini kiriku lähedale Alliku mõisalt ostetud maadele. Siit ka raudteejaama esimene nimi Allenküll, Alliku saksakeelne vaste. Paidele lubati ühendust Tallinnaga Türi Paide harutee kaudu. 1897. aastal algas projekti dokumentatsiooni korrastamine, 1898. aastal jäi valitsuse komisjon sellega rahule ja töö võis alata. Ehitustööd jagati alltöövõtjate vahel ja teeehitus algas ühel ajal nii Viljandist kui Tallinnast. Türi võttis vastu insenere, meistreid ja lihttöölisi raudteesilda, jaamahoonet ja abihooneid ehitama. Samal aastal jõudsid Tallinna esimesed Belgia vedurid. 1899. aastal töö aeglustus. Kahelt poolt alustatud teeotsad jõuti kokku viia 1900. aastal Kolu jõe juures. Esimene rong saabus Viljandist Tallinna 1900. aasta 18. juunil. Esimese sõidu tegid kaasa ka ümberkaudsed raudteeehitust toetanud mõisnikud.
Muusikaelu linnades 19.saj II poolel Linnade muusikaelu 19.sajandi II poolel oli elav ja mitmekülgne. Pärnust, Tartust, Tallinnast, Võrust, Kuressaares, Rakverest, Paidest, Viljandist ja mujalt on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati keerukaid teoseid Haydni, Mozarti ja Händeli loominguid. Tallinnas kõlas 19.sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Muusikaelus oli tähtsaks teetähiseks koorijuhi August Wiera algatatud muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’.
teelt ära ja liikus loodesse Pärsti- Vanamõisa suunas kunagiste Madi ja Rattama talude kohale. Osade uurijate arvates võib olla lahingukoht Vanamõisas asunud Suure-Jaani abikiriku praeguste varemete kohal. Varemalt arvati ka et lahinguga ja Lembitu langemisega on seotud Rattama talu maadel asuv ohverdamiskoht, mida kutsutakse Tammemäeks ja Madi kalme. Lahingu käik. ► 21. septembril 1217 kohtusid vaenuväed Viljandist 10 km põhja pool Vanamõisa ja Karuse ümbruses.Eestlasi oli umbes 6000Sakslasi, liivlasi ja latgaleid oli umbes 3000Eestlaste rinne ei suutnud sakslaste pealetungile vastu pidadaEestlaste vanem Lembitu sai surmaLiivlaste vanem Kaupo sai surmaÄge lahing lõppes eestlaste kaotusega, mis pärssis edaspidi küll eestlaste omavahelist koostööd, kuid ei suutnud nende vastupanu veel lõplikult murda. Heitlused sissetungijate vastu kestsid veel kümme aastat.
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, kirikuteenri poeg, sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta sündis perre kolmanda lapsena. Isa, Kikka Jaak oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga. Riias oli ta eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning peale gümnaasiumit läks edasi õppima Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega.
Eestlased kogusid väe kokku ja jäid ootama venelaste abijõude. Kuid Novgorodis oli samal ajal vahetunud vürst ning seetõttu olid seal sisesegadused. Vahepeal olid sakslased aga eestlaste väe kogumisest teada saanud ja koondasid Henriku teateil kokku umbes 3000- mehelise valikväe, mis tungis Sakalasse. Eestlased said sakslaste tulekust peagi teada ja liikusid neile vastu. Ristisõdijate väge kohates liikusid nad Viljandist kõrvale, ajaloolaste oletuste kohaselt praeguse Pärsti ja Vanamõisa kanti, kus oli eestlastele sobivam metsane maastik ja saksa rüütlite sõjaline edemus polnud niivõrd määrav. Lembitu plaan oli ilmselt algusest peale suunatud ristisõdijate tsentri moodustanud sakslaste ümberpiiramisele. Selleks tuli kõigepealt purustada vastase tiivad, mille vasakul moodustasid lätlased, paremal liivlased. Eesti maleva tsentrumi ülesandeks jäi seega sakslaste survele seni
Levitada kirjasõna, arendada lugemisoskust, laiendada silmaringi. 5.Mis sajandil hakkas ilmuma ilmalik kirjandus? 18.sajandil. 6.Nimeta esimene eestikeelne kalender- Eesti-Ma Rahwa Kalender 1731 ajaleht-Lühhike Öppetus August Wilhelm Hupel 7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest Nimeta mõned:Friedrich Wilhelm Wilmann, August Wilhelm Hupel, Otto Wilhelm Masing. Kristian Jaak Peterson- 1801- 1822 14. märts 1801 sündis Riias, ta isa oli Viljandist Lätti elama asunud. Ta ema oli Anna Elisabet Mihhailovna. Hariduse sai Riia kubermangugümnaasiumis. Kooliajal kirjutas põhiosa oma luuletustest, pidas ka päevikut. 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda, läks hiljem üle filosoofiateaduskonda. Lahkus sealt ilma kursust lõpetamata majanduslikel ja tervislikel põhjustel (haigestus tuberkuloosi.) Viimased eluaastad oli Riias vanemate juures, kus andis eratunde, kirjutas saksakeelseid luuletusi ja tegeles keeleteadusega. Suri 4
Kristjan Jaak Peterson sündis kirikuteenri pojana. Tema eestimeelne isa (Kikka Jaak) oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Isa oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga..Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Tema oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. K.J.P. kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku
Pereplaneerimise võimalused (rasestumisvastased vahendid, abordi tegemise võimalus, teadmised jne) Traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv) Väärtushinnangud Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks 5. Nimeta rände ehk migratsiooni liigid Siseränne Linnast linna, maalt maale, maalt linna, linnast maale Riigi territooriumil nt Viljandist Tallinna Välisränne Tööle, õppima, abielu Ühelt maalt teisele nt Lätist Venemaale Vabatahtlik Sundränne Põgenemine, looduskatastroofid, küüditamine 6. Nimeta rände põhjuseid Tõukepõhjused Tõmbepõhjused Tööpuudus soe kliima Elukoha puudus tasuv töö
Viljandi Viljandi on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna keskus. Linn asub Lõuna- Eestis Sakala kõrgustikul Viljandi järve kaldal. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km. Elanikke on viljandis 19 515 (seisuga 31.01.2009). Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn. Selle pindala on 14,65 km². Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas
Annotatsioonid näevad välja nagu iseseisev tekst. Andmebaas Postimees 1933 Pealkiri Esimene raadiotund koolides. Viljandi linna kolmes algkoolis korraldati 17. skp. kella 10-10.45 katseviisil esimene raadiotund. Kuulati Tartust edasiantavat "Skott'i reis lõunanabale". Õpilased olid asjast elavalt huvitatud. Ainult 1. algkoolis segas kuulamist mingisugune mootori mürin. Rubriik Ringi ümber kodumaa. Viljandist. Zhanr Sõnum Väljaanne Postimees Kohanimi Viljandi Kuupäev 19.03.1933 Aasta 1933 Väljaande number 66 Lehekülg 1 5 Lehekülg 2 0 UDK 371.67:654.19 Märkused Kop. täiel. Märksõnad kooliraadio / raadiosaated koolis Esimesest kümmest annotatsioonidest mina valisin üht, kus oli mitte nii pikk pealkiri. Annotatsioon avab sisu, üldkirjakeelne sõnakasutus.
1. Mul läheb hästi- Es geht mir gut. 2. Minu nimi on Kätlin- Mein name ist Maris. 3. Ma olen 17 aastane- Ich bin siebzehn jahre alt. 4. Ma olen pärit Viljandist- Ich komme aus Viljandi. 5. Ma elan Kiilis- Ich wohne ins Kiili. 6. Ma räägin Eesti keelt- Ich sprehe Estnisch. 7. Ma õpin inglise, vene ja saksa keelt- Ich lerne deutch, english und russich. 8. Minu aadress on- Meine adresse ist Lasteaia zwölf, Kiili. 9. Minu telefoninumber on- Meine telefonnummer ist 53445922 10. Mul ei ole autot- Ich nicht haben auto. 11. Jah, ma oskan autot juhtida- Ja, ich weiss fahren auto. 12. Ma lähen homme/ülehomme kooli- Ich gehen morgen/übermorgen in der Schule. 13. Minu pere on suur- Meine familie ist gross. 14. Kell on…- Es ist halb neun. 15. Ma õpin siin- Ich lernen hier. 16. Kool hakkab 8.00- Schule beginnt morgen am acht. 17. Täna lähen koju kell 12.00- Heute gehen nach hause am zwölf. 18. Aastas on 12 kuud- In Jahre ist zwölf monate. 19...
ise kaasa rääkida ühiskondlikes, majanduslikes ja kohalikes küsimustes. Talupojad hakkasin ennast tähtsamatena tundma. Nad tundsid, et on isegi balti-sakslastega võrdsed. See andis aga kogu asjale hoogu juurde. Rahvuslikus liikumises mängis väga suurt osa eesti seltsid. Neid hakati saksa seltside eeskujul looma üle maa. Väiksemates üksustes loodi laulukoore ja väikeseid orkestreid. Viljandist sai alguse Aleksandrikooli komitee, mis hakkas raha koguma, et luua eesti keelne gümnaasium. See andis seltside loomisele hoogu juurde ja peagi oli neid kogunenud juba väga palju. Eesti Kirjameeste Selts tegeles eesti kirjakeele arendamisega. EKS kogus ka rahvaluulet ja etnograafilist materjali. 1865. aastal loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine korraldas esimese Eesti üldlaulupeo, kus osalesid 1000 lauljat ja pillimängijat. Vanemuise seltsil ja laulupeol oli suur roll Rahvusliku liikumise
jõgedele soostunud lamm. 4 Orgudest on suurim S-kujuline Tänassilma-Viljandi-Raudna, mis eraldab kõrgustiku põhjaosa kesk- ja lõunaosast. Orustiku keskosas asub 4,6 km pikkune Viljandi järv (155ha). Viljandi lossimägede kohal on org umbes 40m sügavune ja järv ligi 300m laiune. Lääne poolt piirab ordulinnuse varemeid Valuoja (paisjärvede ja tiikidega) org. Viljandist edela pool suubub Raudna jõkke ürgorus voolav Sinialliku oja (14km), mis läbib Loodi Looduspargi. Sinialliku väga mitmekesise vormistikuga kagu-loodesihilisest orust umbes 7 km edela pool asub samasuunaline orundilaadne Kõpu org, milles voolab Õisu järvest lähtuv Kõpu jõgi (61 km). Õisu järv on jäänuk varasemast veekogust, mille suuremast osast on saanud nüütsest järvest põhja pool asuv 1454 ha soo.
Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Kristjan Jaak Peterson suri Riias tiisikusse. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas. Kristjan Jaak Petersoni isiku suur teadvustus alles 1901, mil Villem Reiman leidis Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist tema käsikirjad. 1913 tuli päevavalgele ka Kristjan Jaak Petersoni pilt, mille lauliku viimaseks, 21.sünnipäevaks tegi Viljandist pärit saksagraafik. Kristjan Jaak Peterson oli väga tugev ja enesekindel mees, ta teadis alati mille poole püüelda.Tema elu keerles pidevalt ümber kooli ja perekonnas olid tihti probleemid.K.J.Petersonil ei olnud lihtne elu aga tal õnnestus ikka ennast eestlaste mällu salvestada.
1. Selgita muistse vabadusvitluse eellugu. 2. mera ja Madisepeva lahing. Millal toimusid? Kelle vahel? Lahingute kik ja tulemus. 3. Kirjelda muistse vabadusvitluse lppjrku. Too vlja thtsamad sndmused. 4. Nimeta eestlaste kaotuse phjused (vhemalt 5). 5. Millised olid muistse vabadusvitluse tagajrjed? 6. Milline on thtsaim kirjalik allikas muistse vabadusvitluse kohta? Kas selle autor oli hinnangutes iglane vi mitte? Miks? Phjendage oma arvamust. 7. Kas muistse vabadusvitluse puhul oli tegemist agressiooni vi misjoniga? Phjendage oma arvamust. 8. Kas ristisda Balti rahvaste vastu vib pidada ajalooliseks seadusprasuseks vi juhuseks? Phjendage oma arvamust. 1) 12.saj algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt mjutama eestlaste edasist saatust. Lnemaale hakkasid selle tttu ka liikuma kaupmehed. Nende vahendusel tuli 1184. aasta paiku Meinhard Vina je juurde ristiusku levitama. 1186. aasta phitseti ta Liivimaa piiskopiks. M...
täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. 1913 tuli päevavalgele ka Kristjan Jaak Petersoni pilt, mille lauliku viimaseks, 21. sünnipäevaks tegi Viljandist pärit saksa graafik ja Kristjan Jaak Petersoni sõber Franz Burchard Dörbeck. Sellest ajast on Kristjan Jaak Petersoni hinnatud Eestis kõikidel aegadel. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Kasutatud kirjandus: http://www
1212. aastal saatsid ristisõdijad Sakalasse preester Salomoni, kes asus Viljandi ümbruskonnas rahvast ristima. Samaaegselt tungisid Novgorodi ja Pihkva venelased Novgorodi vürsti juhtimisel Ugandisse ja hiljem ka Harjusse, kus nad piirasid Varbolat ja rüüstasid ümbruskonda. Seepeale hakkasid ugalased ja sakalased koguma oma sõjaväge, et teha tasuretk Pihkva alla. Sellest kuulda saanud preester Salomon lahkus Viljandist, kuid mingil põhjusel kogus Lembitu enda ümber väesalga, jälitas preestrit, sai ta kätte ja tappis. Seejärel liikus ta eestlaste väega Pihkva alla. 1215. aasta lihavõteteaegse paastu ajal tungisid ristisõdijad ilmselt suhteliselt väikese sõjaväega Sakalasse, möödusid suurest Viljandi linnusest ja suundusid Lembitu linnuse Leole (tõenäoliselt Lõhavere) alla. Eestlased pakkusid piirajatele raha, et nood ära läheks,
Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik Umbes pool Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavalt leetjad mullad. Leetjad ja näivleetunud mullad on suures osas põllustatud, kohati kasvab neil tootlikke kuusikuid ja kaasikuid. Leostunud ja leetjate gleimuldadega alasid on umbes viiendik, turbasoid umbes 14%. Kõrgustiku lõunanõlva kruusast ja liivast mõhnastike ning kaldpindsete liivikute leetunud ja leedemuldade ala on hõredasti asustatud metsalaam. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis asub Viiratsi-Holstre-
L S R ON E L I RÜ T E T A U A B A N V ÄA G A A J H THN O ÄN I E N L I N EAA R L I I G E L A N Ü NMM L E D T V I D K O R D A J AD K Õ NG G I I B A R NL G R N I M I A U L MÄV Õ R AD U V R A K D I Ä R A U T A MD N U T ENM N DU R E A A J A NA E D LVÕ RDL U S I DR A Esimene rong saabus Viljandist .................... ja sõitis edasi ................ 1900 aasta 18.juunil. 7 Hulknurgad Leia 14 sõna. Sõnad, mis ei sobi loetelusse, kirjuta lünkadesse. E R I NNT K D T RH R V GOVVA L M I S AO S E L L T Õ L A T A A T HM I ONRKR L P GMÄG R B URAVND E O O I V E K
aasta kevadel ümbritsesid gorodlaste-pihkvalaste vägi Otepääd, mida kaitsesid sakslased . Venelastele tulid appi ka saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine oli raske, kuid lüüa said lõpuks siiski linnuse kaitsjad. Eestlaste vägi kogunes Navsti jõe äärde. Kokku tuli tervelt 6000 meest. Plaan oli minna Riiga. Mõõgavendade ordu ja sakslaste juhid nägid ohtu ning marssisid eestlastele ootamatult kiirelt 3000- mehelise väega vastu. Vaenuväed kohtusid 21. septembril 1217. aastal Viljandist põhja pool. Eestlased pidid olude sunnil põgenema ning neid jälitati ja aeti taga mööda metsi ja soid, kus neid langenult leiti peaaegu tuhat. Langenute seas oli ka Lembit. Vaenlaste tähtsaimaks langenuks oli liivlaste vanem Kaupo. 1218. aastal sõlmis piiskop Albert kokkuleppe Taani kuninga Valdemar II- ga ning kutsus teda appi. 1219. aastal maabuski taanlaste vägi tulevase Tallinna, toonase Lindanise all. Vanemad lasid end
Venelaste abi jäi aga hiljaks.Eestlaste malev, 6000 meest suur, kogunes Viljandi lähedale. Ka sakslased valmistusid otsustavaks löögiks. Neil oli ligi 3000 meest ratsaväge, keda toetasid suured lätlaste ja liivlaste väesalgad. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Neis võis lahingu kaotuse korral pelgupaika leida. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas. Kui paras aeg oli lahingut alustada, tulid eestlased lahinguvalmis äkki metsadest välja ja lahing algas.Vapralt võitlesid eestlased. Sakslaste parem sõjakunst murdis nende jõu. Pealegi langes keset ägedat lahingut Lembitu. Eestlased kaotasid julguse. Nad taganesid, jättes lahinguväljale ligi 1000 surnukeha. Vaenlaste kätte langes umbes 2000 hobust, palju sõjariistu ja muud saaki. Kõik röövitud vara jagati võitjate vahel ühetasaselt
Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani
aastal ja sellest on säilinud ainult müürid. Viljandi Muuseumis on võimalik näha Ordulossi maketti. Lossimägedes köidab meeli kaunis park ja üle 50 m pikkune rippsild. Varemete keskel on lava, kus suvel võimalus vaadata vabaõhuetendusi- ja kontserte. Lossivaremetelt avaneb maaliline vaade Viljandi järvele, mida naudivad nii kohalikud elanikud kui linna külalised. Istudes Viljandi Lossivaremete juures pingil, puhkame ja ma pakun talle oma ema valmistatud karaskit ning Viljandist ostetud kalja. Edasi liigume üle Viljandi rippsilla, umbes kell 14.00 paiku: 5. Viljandi rippsild Viljandi rippsilla on valmistanud 1879. aastal Riias firma Felser&Co. Sild asus algselt Tarvastu vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu mõisniku von Mensenkampfide pereliikmete juurdepääsu linnuse varemetes asuvale kabelile. 1930. aastal kinkis mõisahärra Karl von Mensenkampf silla metallosad Viljandi linnale. 1931.aastal paigaldati 50-meetrine sild
Reformatsioon; Liivisõda; Poola-Rootsi sõjad; Rootsi aeg Reformatsioon Suureks reformatsiooniks nimetatakse Martin Lutheri algatatud usupuhastusliikumisi Saksamaal. 1517. a 31. okt naelutas ta Wittenbergi lossi kiriku uksele 95 teesi. Selle tulemusele erandus katoliku kirkust mitmeid reformeeritud suundi (üks neist oli Lutheri kirik). Reformatsiooni tulemusel kaotas katoliku kirik oma monopoolse seisundi Euroopas. 1522. aasta suvel toimus Riias Peetri kirikus usuvaidlus, mida on käsitletud kui reformatsiooni algust Liivimaal (Andreas Knopken Peetri kiriku jutlustaja) 1523-1524. aastal jõudis Lutheri õpetus Tallinnasse Riia linnakirjutaja Johann Lohmüller 1524. aastal Tartus Maarja kirikus esimene Lutheri õpilane Liivimaal Hermann Marsow Reformatsiooni alguspäevil ei olnud sugugi mitte kõik liivimaal tegutsenud reformaatorid Lutheri jüngrid (esines mõningaid lahkuminekuid Lutheri õ...
siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks kasutades selleks kanuud või süsta. RMK on Soomaa rahvuspargi külastuskorraldaja alates 2009. aasta veebruarist. 3 Aimla looduskeskus RMK Aimla looduskeskus asub Suure- Jaani vallas Aimla külas, 17 km Viljandist Põltsamaa poole. Läheduses asub üks vanimaid rabasid Eestis oma maaliliste ja salapäraste järvedega peibutav Parika raba. Looduskeskusest paari kilomeetri kauguselt algab matkarada, mis viib romantilise südamekujulise Väikejärve juurde.
MAAKONNAKESKUSE AJALUGU JA TEISED LINNAD. Viljandi: maakonnakeskus on Viljandi linn, mille nimetus on olnud Fillin ja Felin. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb 1211. aasta kevadtalvest, kui linnuse esimene piiramine toimus liivlaste ja saksa orduvägede poolt, kes siinset rahvast sundisid ristiusku pöörama. 1224. aastal alustati Viljandis kivilinnuse ehitust, mida korralda mõõgavendade ordu meister Volquini. Kivilinnuse ehitus kestis üle 300. aasta. Selle aja jooksul sai Viljandist poliitiliselt ja majanduslikult mõjuvõimsa komtuuri residents ja komtuurkonna keskus. Linnuse põhjaküljele tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aasta. Viljandi linna nimi esines ka esimest korda hansadokumentides 1346. aastal. Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (15581583) ja Poola-Rootsi sõdades (16001622), mille käigus kadusid ka linnaõigused. Viljandi linn sai uuesti linnaõigused alles 1783. aastal mil Katariina II sai haldusreformi käigus
Vali teemabaas: ISE meditsiin ja tervishoid 4. Kas olete ISE andmebaasi varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Ei ole varem kasutanud ISE andmebaasi. Otsisin dokumendihalduse teemal kirjutatud artikleid ajavahemikus 2010-2015. Leidsin neli kirjet, millest üks on selle kohta, et infohariduse osakond kolis Viljandist Tartusse. Mugav kasutamiseks, aga arvasin, et kirjeid tuleb rohkem. Sõna: dokumendihaldus Artikli tüüp: artikkel Ilmumisaasta: 2010-2015 Vali teemabaas: ISE haridus Nimi: Õpperühm: TLÜ raamatukogu andmebaaside kasutamine - http://biblioserver.tlulib.ee/ 5. Leidke andmebaasi Haridus kasutades artikleid õpetajakoolituse teemadel, mis on ilmunud 2006. aastal ajalehes Universitas Tartuensis. Mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Üheksa artiklit leidsin
VILLEM REIMANI HARIDUSKÄIK Referaat KOLGA- JAANI 2009 Hariduskäik viis Villemi 10- aastaselt patriarhaalsest kodus eemale. Esimesi hariduse- algeid sai ta küll naabertalus Lätil, kus elas metsnik Valdmann, kel oli koduõpetajaks preili Jürgens Viljandist. See õpetus aga oli Reimanile üsna lühiajaline. Peagi läks preili Viljandisse tagasi ema juurde, kes voorimehe või veoäriettevõtja lesena elas oma väikeses majakeses vastu praegust Lasteparki, omaaegset tiiki. Pr. Jürgens pidas seal kostilapsi ja teine tütardest andis tunde. Sinna Jürgensite juurde viidi Villem 1871.a. sügisel, ja ta nähtavasti õppis seal 2 semestri, valmistudes sisse astuma Viljandi elementaarkooli. Toidumoon viidi poisile kodust järele. Nii algas V
Otepää linnust. Riiast tuli sakslastele abivägi (3000 meest). Aga sakslased pidid ikkagi lahkuma linnusest (ka Ugandist ja Sakalast) -> Vene väest oli kasu eestlastele. Valmistuti järgmiseks võitluseks. · Madisepäeva lahing : Eestlastel suur vägi, juhtiv roll oli Sakala vanemal Lembitul ( u 6000 meest). 2 nädalat oodati sakslaste tulekut, 20. sept õhtul olid sakslased Viljandi linnuse lähedal koos latgalite ja liivlastega. 21. sept 1217 Madisepäeva lahing ( u 11 km Viljandist sakslased ründasid eestlaste malevat, taplus vahelduva eduga, siis murti Eesti rinde keskosast läbi, nad taandusid soodesse ja metsadesse, langes u 1400 eestlast, vastaspoolelt sai haavata liivlaste vanem Kaupo, ka Lembitu langes selles lahingus. Sakslased rüüstasid 3 päeva külasid, Lembitu pea raiuti maha ja viidi Riiga, ta vennaga sõlmiti rahu, tasuks olid pantvangid. 1218 Vene väed Eestisse. · 1219 taanlaste tugipunkti rajamine Tallinnasse. Kevadel tuli Voldemar II Lindanise
TALLINNA MUSTAMÄE HUMANITAAARGÜMNAASIUM Anastassia Volkova 11 klass ESSE TEEMAGA „Eesti rahvuslik kunstieluajavahemikus 1918-1940“ Õpetaja: Anne-Ly Raid 2017 Tallinn Eesti rahvuslik kunstielu ajavahemikus 1918-1940 1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regiooni maile sarnane ning Eestis levis avangardism ja realismilähedane isikupära soosiv kunst. Avangard on edasiliikuvate peajõudude ees liikuv väeosa või väeosade grupp, kes julgestab peajõudude edasiliikumist ja takistab vaenlasel peajõude rünnata. Sel ajal hakkas ka kujunema Eesti Rahvuslik kunstielu, kuid sellest ajast saati on imetlusväärselt kiiresti arenetud. Asutati Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli peamine kujundav kunsti õppeasutus. Talli...
Siitan. Sellel aastal toimus Haapsalu Vanamuusikafestival juba 18. korda ja leidis aset 13.-17. juulil. Rakvere haridus- ja kultuuriseltsi Kaur korraldusel ning aktiivsete õpetajate eestvedamiselt peeti selle aasta 2.aprillil Rakveres juba teist korda laste ja noorte vanamuusikafestival ,,Fiori musicali". Kui varasemal aastal olid osalenud ainult klavessiini mängijad, siis seekord lisandusid ka vanamuusikaansamblid Tallinnast, Viljandist, Tartust, Kuressaarest ja Rakverest. Erilist kõla andis ka juurde saarlaste instrumentaarium: lisaks plokkflöötidele ja löökpillidele oli kuulda ka haamerdulcimeri, poogenpsalterit ja romaani harfi. Kavas oli ka näidend nimega ,,Händel Bachil külas", mille autor on Silvia Soro. Esinejate temaatika oli seotud näidendiga, kohtusid kaks suurmeest ja Bachi paljulapseline pere korraldas külalisele meeleoluka kontserdi. Esinejad kandsid barrokseid
3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km, Pärnusse 97 km. Administratiivne staatus: Viljandi linn on iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus ja Viljandi maakonna keskus. Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui
vastatakse “väga tore oli” – see ongi nende võime aru saada. Hea oleks, kui inimesed elaksid seal, kus nad ikka elavad. Muidugi peab käima ja nägema ka, aga vabaduse jaoks peab ikka endal ka mõistus peas olema. See äraminemine on väga hull asi, teeb mulle kõige rohkem muret.” Ühel hetkel ütleb Anu Raud, et kolmandik Tallinnast peaks küll maale kolima, linn pole ikka õige inimese koht. Praegu tehakse Viljandi kandis suurvalda ja kunstnik on väga vastu sellele, et Viljandist saaks valla kese. Vald on siiski maaelu edendamiseks. Pigem tulgu see keskus Heimtali. “Ma olen ju neli raksu siin Pärsti vallas olnud volikogus. Kui ma alustasin, oli meil kuus kooli, nüüd on üks. Kõik on kuus korda kokku tõmbunud, inimesed on kadunud. Ja kui palju jäetakse lapsi, teismelisi üksinda koju, vanemad töötavad Soomes. Kuidas laps üksi kasvab? Minu jaoks on maailm huvitav ja põnev ja erakordne sellepärast, et siin on nii palju erinevaid maid ja rahvaid ja kultuure
Oleme uuenduslikud ja julgeme proovida uudseid lahendusi. Tegutseme oskuslikult ja pühendunult. Lühikesed eesmärgid – rentida ruumid, soetada kaasaaegne ja mugav sisustus, sõlmida koostöölepingud hankijatega ja palgta töötajad. Keskmised eesmärgid – jõuda kasumini ja laiendada turuosa ning tegevust. Pikaajalised eesmärgid – saavutada hea maine, tuntus ja kõrge külastatavus. 4. Ärikeskkond Mikrokeskkond – Looduskeskkond – asub soodsal kohal, umbes 25 km Viljandist Võrtsjärve läheduses. Asukoht soosib klientide külastatavust, on läbisõiduteeks Valka, Tartusse , Otepääle jne. Majanduslik keskkond – majandus on hetkel heitlik ja ebastabiilne. Eesti majandus sõltub välismaailmast. Sotsiaalne keskkond – elaniku arvu muutumine, ilmaolud, hooaeg ( suvel rohkem kliente ja talvel vähem). Piirkonnas arendada aiasaaduste ja metsaandide kokkuostu,
E. mus: vanem rahvalaul-regilaul(7,8 saj)Esitati naiste poolt,mehed samalajal tool,ühehäälne. Uuem rahvalaul 18.saj-puudus refrain.Fonograaf-helisalvestusseade. I laulupidu-1869,tähistati orjuse kaotamise 50ndat aastat, esinesid mehed. Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas...
saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemaks esindajaks said kindralkubernerid (Tallinnas ja Riias). 1762 tuli Venemaal troonile Katariina II, kes polnud rahul, et Balti aadel elas rikkamalt kui Vene aadel ning nõudis võrdsustamist. Põhjalikult muudeti maksukorraldust. Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks ja maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Majandus Poola aeg: Pärast Liivi sõda sai Tartust, Viljandist ja Pärnust kaubalinnad. Rootsi aeg: Aktiivne majandustegevuse võimalus oli üksnes sadamalinnadel. Olulisemad olid Tallinn ja Narva. Tartu tähtsus hakkab tõusma alles 1632 kui asutatakse ülikool. Peamisteks kaupadeks kujunesid teravili ja lina, mida veeti Eesti sadamate kaudu. Tekkisid ka manufaktuurid, mille keskuseks oli Narva. Edukalt töötasid ettevõtted, milles töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne-Euroopasse veoks.
Motosport hakkas kiirmini levima 1930. aastate alguses ning juba aastal 1931 korraldati Tallinnas tähesõit. Läbida tuli 500 kilomeetrit. Stardis oli kokku 72 ratturit. Sõideti läbi Tallinnast, Pärnust, Tartust, Mustveest ja ja Jõhvist, kuid ööbiti Viljandis. Sellel võistlusel saavutas Oskar esikoha külgvankrite masinaklassis. Paljudest faktidest on aru saada, et viljandlastele meeldisid kõige enam tähesõidud. Aastal 1934 oli ühel neist stardis kaheksa motosportlast Viljandist. Juuniorite klassis võitis viljandlane E.Ottas. Samal aastal suvel saavutas Ove Veldeman Tallinna hipodroomil toimunud võistlusel uue kiirusrekordi. Stardis ei läinud tal just kõige paremini, kuna masin ei tahtnud tööle minna ning tänu selllele saavutas ta konkurent Erich Tomson suure edu. Lõpuks sai ta siiski masina tööle ning viimasel ringil möödus ka esimesest sõitjast. Veldeman oli selleks ajaks saavutanud juba palju poodiumikohti, ning nagu
Võidu kindlustamiseks paluti abi venelastelt. Venelaste abi jäi aga hiljaks. Eestlaste malev, suurusega 6000 meest, kogunes Viljandi lähedale. Ka sakslased valmistusid otsustavaks löögiks. Nende sihiks oli murda eestlaste jõud lõplikult. Lembitu taganes oma vägedega põhja poole, kus oli rohkem metsi ja rabasid. Jäädi Pala jõe lähedusse metsa servale peatuma ja oodati sakslaste lähenemist. Sakslaste väed lahkusid lahingukorras Viljandist 21. sept. 1217.a. ja liikusid eestlaste suunas. Kui paras aeg oli lahingut alustada, tulid eestlased lahinguvalmis äkki metsadest välja ja lahing algas. Vapralt võitlesid eestlased. Sakslaste parem sõjakunst murdis nende jõu. Pealegi langes keset ägedat lahingut Lembitu. Oma vanemate, eriti aga Lembitu langemist nähes kaotasid eestlased julguse. Nad taganesid. Vaenlaste kätte langes umbes 2000 hobust, palju sõjariistu ja muud saaki. Paar päeva hiljem, kui võitjad olid tublisti
juhtkirju, artikleid, luuletusi ja proosat; samuti esines ta ka tõlkijana. 1888. a. algusest esineb Liiv jutuajakirjanikuna: nimelt ilmub ,,Sakala" lisa 1. numbris väikekodanluse elu käsitlev ,,Päästetud", millele kahe aasta jooksul järgneb ka rida teisi. Suure töökoormuse juures olid Liivi elu- ja palgaolud Viljandis halvad: toimetustuba, kus ta ka elas, asetses kuuritaolises majalogus, mis oli kütmta ja niiske; sealjuures oli Liivi palk 10 rubla kuus, samal ajal sõit posthobusega Viljandist Tartu maksis 20 rubla. Kõik see oli põhjus Liivi lahkumiseks ,,Sakalast". 1890. a. asus ta Tartusse ,,Oleviku" ajakirjanikuna seal oli Liivi töökoormus väiksem, sest seal töötas palju ka teisi ajakirjanikke. Tal tuli peamiselt hoolitseda ilukirjandusliku osa eest. Sellest ajajärgust pärineb fotodokument Juhan Liivist, mis kujutab saledat, meeldiva näoga noormeest. Ulatuslikuma teosena oli Liivil 1890. a. suvel käsil jutustus ,,Vastu voolu", mille peategelane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
