Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (rist...
lõved erilised avad korkkoes, mille ülesandeks on tagada vee- ja gaasivahetus meioos sugurakkude pooldumine mitoos rakkude pooldumine monokarpne taim, mis paljuneb ükskord eluperioodi jooksul ontogenees elu periood viljastumisest surmani osmoos lahuste erinev kontsentratsioon, mis põhjustab membraanile rõhku papillid epiderm osa väljasepistused, mis kaitsevad õit polükarpne taim, mis paljuneb mitu korda eluperioodi jooksul postembrüogenees elu periood sünnist surmani sügoot viljastunud munarakk õhulõhe lehtedes olevad praod, kus toimub gaasivahetus 9 Sisukord: 1. TAIME EHITUS.................................................................................................................................................................3 1.1. TAIME KOED...................................................................
bioloogiline surm. Ontogenees taimeriigis 1. Embrüogenees katteseemnetaimedel algab õie emaka alumises osas ehk sigimikus. Ühinevad tolmutera ehk isassugurakk ja emassugurakk, toimub viljastumine. Viljastunud munarakust arenevad seemned, mis sisaldavad taime kasvuks vajalike lähteosasid, ehk idu. Idu koosneb idupungast, idulehest, iduvarrerst ja idujuurest. Seeme ei pea minema kohe postembrüogeneessesse arenguetappi. 2. Postembrüogenees algab seemne idanemisega. a. Vegetatiivne ehk kasvu periood taimel arenevad kõik maapealsed vegetatiivsed osad. b. Generatiivne periood õied arenevad, valmivad seemned. Mitmeaastastel taimedel toimuvad kaks eelpool mainitud etappi vaheldumisi paljude aastate jooksul. c. Vananemine taim ei õitse enam. Taime maapealsed osad hakkavad taandarenema.
Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Munaraku suurus on ligikaudu 0.1 0.2 millimeetrit, seemneraku pikkus on umbes 0.06 millimeetrit. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi saab liigitada kolmeks etapiks: 1. Viljastumine ehk spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2. Embrüogenees ehk loote areng 3. Postembrüogenees ehk lootejärgne areng. Rasedus kestab 40 nädalat ehk 280 päeva, mis on jagatud 13-nädalalisteks trimestriteks. Rasedust hakatakse lugema viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seega loetakse naine rasedaks juba enne, kui ta tegelikult rasestub. Viimase menstruatsiooni esimene päev on ka raseduse esimene päev. Esimene kuu Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub sügoot
tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel ni tsütokineesiks. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised. Taimedel jagunevad peamiselt algkoerakud. Hulkraksetes organismides ei saa rakud piiramatult jaguneda, sest organismi mõõtmed ei saa lõputult suureneda.Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 2.Organismide lootejärgne areng. Postembrüogenees otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu oma vanematega. Ta on mõõtmetelt palju väiksem ja tal on kõik liigile omased tunnused (inimene, roomaja, lind) Moondeline areng vastsündinu erineb kujult oma vanematest ja oma arengu käigus läbib vahestaadiumi. *täismoondeline areng suurem osa putukatest. Munast väljub vastne, kes välimuselt meenutab ussikest. Ta toitub, kasvab ja mõne aja möödudes nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub
Marrasknahk 2. Ektoderm 2. Ontogenees 3. Entoderm 3. Fülogenees 4. Blastotsööl 4. Juveniilne staadium 5. Amnion 5. Lihastik 6. Indiviid 6. Hingamiselundkond 7. Organismirühm 7. Põisloode 8. Embrüogenees 8. Lootekest 9. Postembrüogenees 9. Sügoot Kommentaar Paljunemine 2. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla mitmeid, on siinkohal toodud sobivamate mõistepaaride järjekorranumbrid (eeldusel, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust). 1 -5 (tekib vastavast lootelehest); 2 - 1 (tekib vastavast lootelehest); 3 - 6 (tekib vastavast lootelehest); 4 - 7 (on põisloote osa); 5 - 8 (on üks lootekestadest);
Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
6) Sugulisel paljunemisel on kõik samade vanemate järglased erineva pärilikkusega. Ontogenees isendi areng Seda vaatleme vaid suguliselt paljunevate loomade näitel. Jagatakse kaheks: 1) Embrüogenees, lõpeb väljumisega muna või lootekestadest. a. Algab viljastamisega b. Lõigustumine c. Blastulatsioon d. Gastrulatsioon e. Histogenees f. Organogenees 2) Postembrüogenees a. Kasvamine b. Arenemine c. Suguline küpsemine d. Vananemine e. Suremine Lõigustumine Lõigustumisele allub sügoot e. viljastatud munarakk. Lõigustumine on eriline mitootiline rakkude jagunemise viis. Lõigustumise erandiks on see, et mitoosid järgnevad väga kiiresti üksteisele, rakud ei jõua kasvada. Toimub 2 protsessi: 1) Suureneb rakkude arv 2) Rakkude mõõtmed vähenevad
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
