3,14 tööressursist L10h = 16000 tundi. Üherealise radiaalkuullaagri 16007 tööressurss L10h = 730700 tundi. Laagri mõõtmeid: sisevõru läbimõõt d = 35 mm, välisvõru läbimõõt D = 62 mm, laius B = 9 mm. Tihendi valime samast kataloogist. Sobib tihend: G 35x45x4 Kasutatud kirjandus 1 1. http://www.sew-eurodrive.com , august 2005 2 2. Kleis, I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tallinn., 2005 3 3. Jürgenson, A. Tugevusõpetus. Tallinn., Valgus, 1985. 4 4. Tiidemann, T. Mõõtmed ja tolerantsid : kvaliteedikeskne praktiline käsitlus. Tallinn, 2000. 5 5. http://www.bossard.com , august 2005 6 6. http://www.alas-kuul.ee , august 2005 7 7. http://www.skf.com , august 2005 Lisa 1 Tabel 1. Tinglik hõõrdenurk (hammasvöö materjal tinapronks, teo materjal teras)
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16
10. Vaatamata ülalkirjeldatud võimaluste olemasolule, ei tarvitse kõigi ajamite parameetrid ikkagi sobida masina tööparameetritega. St. tuleb rakendada ka ülekandemehhanisme, milliste abil muudetakse pöörlemiskiirust, suurendatakse või vähendatakse jõumomenti. 11. Ülekanded 12. ???? Laagrid on spetsiaalselt hõõrdumise vähendamiseks koormusest, vastuvõetava koormuse suunavektorist, konstrueeritud masinaelemendid. Eristatakse liug-ja töötemperatuurist ja muudest tingimustest. Neid parameetreid veerelaagreid. Liuglaagrites põhineb hõõrdumise vähendamine ja laagrite konstruktsioon on toodud tootekataloogides ja neile siledate pindade ja erimaterjalide kasutamisel. Enam on levinud esitatavad nõuded standardites. Kuul- ja rull-laagrite ehitusest
TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn SISUKORD 1. TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 1.1. AJAMI TÖÖIGA .......................................................................................
variatsioonarvutust, aga ka diferentsiaal- ja integraalarvutust. * Teoreetiline mehaanika kuulub loodusteaduste hulka. Tema aluseks on katsetest saadud seadused, mis peegeldavad loodusnähtuste seda klassi, mis on seotud materiaalsete kehade liikumisega. Teoreetiline mehaanika on väga tähtsaks teaduslikuks baasiks paljudele tehnika harudele ja tehnilistele distsipliinidele, nagu näiteks tugevusõpetus, elastsus- ja plastsusteooria, masinate ja mehhanismide teooria, masinaõpetus, masinaelemendid, rakettide liikumise arvutus jms. Teoreetilise mehaanika seadused ja meetodid lubavad uurida ning selgitada tervet rida nähtusi meid ümbritsevas maailmas. Kõigele sellele toetudes võib öelda, et teoreetiline mehaanika kuulub baasteaduste hulka ja selle teadmine on hädavajalik paljude teiste teaduste õppimiseks. Mehaanika, nii nagu geomeetriagi, on kõige vanem teadus ühiskonna ajaloos. Tema
- Rull-laagrid - Üherealised rull-laagrid - Kaherealised rull-laagrid - Vibratsiooni taluvad rull-laagrid( messingseparaatoriga ) - Sfäärilised kaherealised rull-laagrid - Koonusrull-laagrid nii meeter- kui toolmõõdud - Nõellaagrid - Liugelaagrid - Liigendlaagrid - Liigendpead - Pöördkehad - Tugirullid - Tugilaagrid - Lineaarlaagrid - Kinnitushülsid koonilise avaga laagrite kinnitamiseks - Survehülsid - Lukustusseibid - Võllimutrid - Stopperrõngad Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes. Laagrite klassifikatsioon hõõrdumise liigi järgiliugelaagrid veerelaagrid magnetlaagrid 7. Kardaanülekanne
variatsioonarvutust, aga ka diferentsiaal- ja integraalarvutust. Teoreetiline mehaanika kuulub loodusteaduste hulka. Tema aluseks on katsetest saadud seadused, mis peegeldavad loodusnähtuste seda klassi, mis on seotud materiaalsete kehade liikumisega. Teoreetiline mehaanika on väga tähtsaks teaduslikuks baasiks paljudele tehnika harudele ja tehnilistele distsipliinidele, nagu näiteks tugevusõpetus, elastsus- ja plastsusteooria, masinate ja mehhanismide teooria, masinaõpetus, masinaelemendid, rakettide liikumise arvutus jms. Teoreetilise mehaanika seadused ja meetodid lubavad uurida ning selgitada tervet rida nähtusi meid ümbritsevas maailmas. Kõigele sellele toetudes võib öelda, et teoreetiline mehaanika kuulub baasteaduste hulka ja selle teadmine on hädavajalik paljude teiste teaduste õppimiseks. J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 4
Hälvete statistiline käsitlus. Hajuvus.
15. Hälvete kontroll. 2
Arvutite kasutamine
16. Eksamiküsimused 2
Z.Humienny, P.H.Osanna, M.Tamre, A.Weckenmann, L.Blunt, W.Jakubiec Geometrical Product
Specification. Course for Technical Universities. Warszawa, 2001.
T.Tiidemann. Mõõtmed ja tolerantsid. Kvaliteedikeskne praktiline käsitlus.Tallinn, TTÜ, 2000.
I.Märtson. Nimimõõde ja piirhälbed. Sari Masinaelemendid. Tallinn, Valgus, 1990
Zreitd F.B Dpfbvjpfvtyztvjcnm> cnfylfhnbpfwbz b ntxybxtcrbt bpvthtybz. V.>
Vfibyjcnhjtybt> 1979.
Cfhfyxf U.F. Dpfbvjpfvtyztvjcnm> cnfylfhnbpfwbz b ntxybxtcrbt bpvthtybz. V.>
Bplfntkmcndj cnfylfhnjd, 1991
Leyby-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
