Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: ...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................... 5 1.1. Lesta ökoloogia E...
vastu juurde saadi. Antiochos võttis oma lähikonda ka Kartaagost põgenenud Hannibali, kes nägi Seleukiidi kuninga nõustamises uut võimalust Roomat murda. Otsese sõja vallandas 192. a. Antiochose väe sissetung Tessaaliasse, kust ta küll roomlaste poolt peagi välja tõrjuti. Ka merel sai Antiochos Rooma, Rhodose ja Pergamoni liidulaevastikult lüüa. Antiochos taganes Väike-Aasiasse, kuhu 190. a. tungisid ka roomlased konsul Lucius Cornelius Scipio juhtimisel, keda saatis nõustajana tolle vanem vend Scipio Afrikanus. Suures lahingus Magnesia juures lõid roomlased Antiochose väe puruks. 189. a. Scipio Africanuse poolt ette kirjutatud Apameia rahuleppega loobus Antiochos kõigist valdustest Anatoolia lääneosas, sõjalaevastikust ja sõjaelevantidest ning õigusest sõlmida liitusid läänepoolsete riikidega, makstes lisaks ka suurt sõjahüvitist
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused k...
hoolimata kunagi olnud midagi muud kui koletised, kui loodus poleks andnud nende mõistusele abiks kaastunnet. Kuid ta ei mõistnud, et just sellest omadusest lähtuvad ka 24 Rousseau peab silmasBernard deMandeville'i (16701733)--hollandi päritolu inglise filosoofi, kes väitis, et kurjus ja pahed soodustavad ühiskonna arengut, voorused aga viivad laostumiseni. Tlk. 25 Bernard de Mandeville. Tlk. 26 Lucius Cornelius Sulla (13878 eKr), Rooma väejuht ja riigimees, aastal 88 konsul, 8279 valitses Roomat diktaatorina. Toim. 27 Aleksander Pheraist--1. sajandil eKr Kreekas (Pherais) valitsenud türann, kes oli kurikuulus oma julmuse poolest. Tlk. 28 Andromache--troojalase Hektori naine kreeka mütoloogias; Priamos -- mütoloogiline Trooja kuningas. Toim. 29 "Sügavalt õrna südame anda inimsoole nähtavasti tahtis loodus, kinkides talle pisarad." (Juvenalis, Satiirid, XV, 131133.)
võim enda kätte saada. Näiteks 1045. aastal nõudsid paavstitooli 3 meest: Benedictus IX, Silvester III ja Gregorius VI. Wormsi konkordaat toimus aastal 1122, kus paavst sai vaimuliku võimu ning keiser ilmaliku. Skisma Alexander III ajal - Aleksander III valiti paavstiks 7. septembril 1159 Rooma Peetri kirikus ja pühitseti ametisse 20. septembril Giardino di Ninfas Ostia kardinalpiiskopi Ubaldo Allucingoli (hilisem paavst Lucius III) poolt. 3. 7. septembrini 1159 toimunud valimistel osales Salvador Miranda andmetel 25 kardinali. 7. septembril valis 8 Saksa-Rooma keisrit Friedrich I Barbarossat pooldanud kardinali vastupaavstiks Victor IV, kes pühitseti 4. oktoobril keisri saadiku Wittelsbachi krahvi Otto heakskiidul Farfa kloostris ametisse. Keiser Friedrich oli skisma puhkemisel esialgu neutraalne, kuid kutsus veebruaris 1160
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
Lk. 447 Mathieu, Pierre (1563--1621) -- prantsuse draamakirjanik ning ajaloolane («Louis XI ajalugu», 1616). Lk. 453 «... vaikime nagu pütaagorlased ...» -- Pütagoras nõudis oma õpilastelt vaikimist, mis tähendas õpetuse salajas hoidmist. Pütaagorlased olid müstiline sekt I saj. e. m. a., kes pidas end Pütagorase õpetuse jätkajaks. Didümos Aleksandriast -- kuulus grammatik I saj., kes on andnud kokkuvõtva ülevaate Aleksandria filosoofide tööst. Tegutses Roomas. Catilina, Lucius Sergius (108 [?]--62 e. m. a.) -- rooma patriits, üritas 63. a. e. m. a. kehtestada Roomas poliitilist diktatuuri, Cicero aga hoidis selle ära. Kölni Salvianus (390-- 484) -- preester ning vaimulik kirjanik. Nagu mesilaste) geomeetria -- viide sellele, et mesilased ehitavad kärjed kuuetahulistena, mis on kõige säästlikum vaha kasutamise viis. Lk. 456 ...nagu Jupiter «liiases» kaalus... -- Viide «liiase» VIII laulule, kus Zeus vaeb kreeklaste ja troojalaste saatusi (69--74). Lk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
