Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
*Seminari juht ja ainukene õpetaja oli Bengt Gottfried Forselius. *1680 tegutses Eestis umbes 50 kihelkonna kooli. *Esimese eesti keelse grammatika õpiku koostas Heinrich Stahl Nõia protsessid. *Luteri kirik võitles paganluse ja rahvausu kommete vastu. *Ainult lubatud usk oli Luterlus ehk riigi usk *Kiriku ülesanded olid: I Hariduse andmine II Propaganda töö(enda reklaamimine) III Inimeste üle arve pidamine(sünnid, surmad, abielud) *Kirikus käimine ja maksu maksmine oli kohustuslik E. Kirikumaks. *Nõidumise eest karistati tuleriidale saatmisega *Levisid joomine ja suitsetamine. *Hakati ehitama massiliselt kõrtse. Karl XI valitsusaeg(10.11) *1672 valitses Rootsi riiki kunginas Karl XI(oli väljapaistev riigipea, kehv diplomaat ja sõjavägede juht) *Rootslaste jaoks oli täielik ebaõnnestunud Brahdenburgi lahing. *Sõjast võttis osa palju eesti talupoegi. *Järgnevad 20 , sõjavägi tugevnes, kõik muutus jõukamaks.
○ oprii- ehk perekonnanimed. Talupoegade kohustused: ● Mõisakoormised: ○ teotöö; ○ naturaalandam; ○ maksud. ● Riiklikud: ○ pearaha; ○ nekrutiks võtmine – Vene sõjavägi. ● Kogukondlikud (vallas): ○ teede korrashoid; ○ magasiait (tagavarad); ○ ehitustööd; ○ vaeste hoolekanne. ● Kirikumaks. Uued tuuled: ● Soov pageda Venemaale – (asjatu) lootus saada maad; ○ 1841. aasta- Pühajärve sõda. ● Kartul ja lina – uued põllukultuurid; ● Usuvahetusliikumine– soov saada maad ja muid soodustusi, selleks mindi vene õigeusku; ○ 1845. aastal peamiselt Lõuna-Eestis ja Saaremaal; ○ kokku umbes 60 000 inimest. 19. sajandi keskpaik: ● 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadus;
juurdekasvu pealt). (Hiljem asendati viimane rahamaksuga igalt varsalt või vasikalt. Lambakümnist ei nõutud.) Osa loonusandamid juurdusid vakuõigusena. Ühisest peosöömingust ülejäänud toiduained pandi feodaalile teele kaasa(kõik talud pidid süüa tooma). Rahaandami osa ei olnud naturaalmajanduse ajajärgul suur.15. sajandil hakkas nende osakaal suuurenema. 16. sajandi I poolel seoses kaubalis- rahaliste suhete elavnemisega viidi osa talusid üle raharendile. Kümnis oli algselt kirikumaks. Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati uued maksud: kihelkonna- preestri vajaduseks tuli maksta preestrivilja ning piiskopile nn. sinodivilja. Feodaalseks koormiseks kujunes ka sõjateenistus. Eestlasi kohustati abiväena või voorimeestena osa võtma mitte ainult maa kaitsmisest võõrvägede vastu, vaid ka sakslaste sõjakäikudest. Mõisate rajamisega seoses hakati talupoegi kasutama mõisapõldudel. Kujunes välja teo- kohustus. Teokoormised jagunesid mitmesse liiki(talgud ja korrategu)
Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. Juhtis võitlust leviva ketserlusega. Kiriku korraldus: Kuuria paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. Kirikukogud eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks 1/10 maksja sissetulekust. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades. Benediktiini ordu: Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel. Jõukad kloostrid maavalduste ja talupoegadele, lisaks ilmalike annetused. Munkade füüsiline töö asendus palvetega. Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused. Kanti musta kuube.
siseasjadesse. Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. Juhtis võitlust leviva ketserlusega. Kiriku korraldus: Kuuria paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. Kirikukogud eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks 1/10 maksja sissetulekust. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades. Benediktiini ordu: Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel. Jõukad kloostrid maavalduste ja talupoegadele, lisaks ilmalike annetused. Munkade füüsiline töö asendus palvetega. Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused. Kanti musta kuube.
siseasjadesse. Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. Juhtis võitlust leviva ketserlusega. Kiriku korraldus: Kuuria – paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid – teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. Kirikukogud – eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt. Kümnis – kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks – 1/10 maksja sissetulekust. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud – kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades. Benediktiini ordu: Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel. Jõukad kloostrid maavalduste ja talupoegadele, lisaks ilmalike annetused. Munkade füüsiline töö asendus palvetega. Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused. Kanti musta kuube.
Sellist rendivormi nimetati teorendiks ja iseloomustamaks talu-mõisa suhteid kutsutakse 19.saj I poolt ka teoorjuse ajaks. Talupoja kohustused Mõisakoormised + Teotöö + Naturaalandam + Maksud Riiklikud + Pearaha + Nekrutiksvõtt Kogukondlikud + Teede korrashoid + Magasiait + Ehitustööd + Vaese hoolekanne Kirikumaks Talurahva koosseis Mõisrarahvs u 10% Kilter- talurahva järelvalvaja, abi kubjas, kubjas, aidamees Külarahvas Pererahvas u 40% Sulasrahvas u 30% + Elas talurahvaga samas majas Vabadikud e popsid, saunikud u 20% + Tegi tööd talus aga ta elas talurahvast eraldi ning talle anti pisikene maalapikene Uued tuuled, rahutused Soov pageda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
