nika ja elektrotehnika põhialuseid, raadio- ja traatsidet ning õpitakse hooldama ja kasutama kõiki kaitseväes kasutusel olevaid raadio- jaamu, telefoniaparaate ja kaableid. VÕK Üksik-vahipataljon Asutatud 9. jaanuaril 1919, taasasutatud 22. jaanuaril 1993. Tallinnas asuvas jalaväe väljaõppekeskuses õpetatakse põhiliselt linnavõitlusüksusi. Üksik- vahipataljon on ainus väljaõppekeskus, kus ajateenijad õpivad tseremooniate korraldamist Presidendi Kantselei, Kaitse- ja Välisministeeriumi ning kaitsejõudude vaja- duste kohaselt. Vahipataljon tagab ka Presidendi Kant- selei ruumide ööpäevaringse valve A-kompanii baasil. Vahipataljoni territooriumil asub Tallinna Garnisoni arestimaja. 50 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Lahingutoetuse Väljaõppekeskus Tapa väljaõppekeskusse on koondatud toetavate relvalii- kide väljaõpe. Väljaõppekeskuse koosseisus on suurtüki-
3.nov hommikul teatas Kremli garnison alistumisest, enamlased tungisid sisse ja panid toime veresauna. Ülejäänud linnad võib jagada mitmeks grupiks. Kõige lihtsamini said võimu enamlased rindelähedastes ja suurtes garnisonilinnades. Tunda andis enamlaste aktiivsus, enamlaste poolt olevad sõdurid astusid välja, täitsid käsku, vastased jäid passiivseks, võim võeti üle relv jõu abil. Teine suur grupp olid sellised, kus enamlik võim pandi mängu kantselei ringkirja vormis. Linnaduumad, -valitsused andsid võimu üle vastavalt saabunud korraldustele üle kohalikele nõukogudele. Kolmas grupp oli, kus linnad keeldusid võimu üle andmast nõukogudele, tihti pealinnadest kaugemad piirkonnad, kus nõukogudes oli ka kodanlike erakondade esindajaid. Kahevahel oleks jätkus üsna pikka aega. Kuni 1918 alguseni oli kõikuv olukord. Järk-järgult enamlaste võimu alla painutatud linnade arv suurenes. Hoopis keerulisem oli lugu maal. 69%
1992. aastaks oli JKS-i liikmete arv tõusnud juba 2000-ni. Seltsi tegevus muutus mitmesuunaliseks. Otsustati selts reorganiseerida ja moodustada Eesti Juudi Kogukond (EJK) – katusorganisatsioon, mille juures saaksid tegutseda erinevad asutused ja huvialagrupid. EJK-i juhatuse koosseisu valiti 18 liiget. Taasiseseisvunud Eesti Vabariik tagastas EJK-le 1925. aastal ehitatud koolihoone. Sellega lahenesid ruumiprobleemid. Avati Tallinna Juudi Kool, esinduslik EJK-i kantselei, kõik kogukonna suuremad üritused toimuvad nüüd kooli aulas või sööklas. Loodud on sotsiaalabikeskus vanurite abistamiseks. Kooli kõrvalhoone teisele korrusele rajati uus sünagoog. Samal ajal algas paljude juutide lahkumine Eestist oma isade maale, mõned emigreerusid USA-sse ja Saksamaale. Kui 1989. aastal elas Eestis veidi alla viie tuhande juudi, siis 1999. aastal oli neid Eestis ainult 2500
Veebruaris 1513 pandi vangi ja piinati, samal aastal hakkab kirjutama teoseid. Kibestununa, 43 lemmikprostituudid, joomine, pikad kirjad. Üldiselt oli elu lõpuni õnnetu ja püüdis tagasi suurde poliitikasse jõuda. Machiavelli enda ametid: Mõni nädal pärast Savonarola poomist ja põletamist 1498. a mais määrati Machiavelli Sinjoriia dekreediga sisepoliitiliste küsimustega tegeleva II kantselei sekretäriks. Neliteist aastat kestnud teenistuse jooksul võttis Machiavelli, peamiselt vaatlejana, osa kolmeteistkümnest diplomaatilisest missioonist, sh neli korda Prantsuse kuninga õukonnas. Machiavelli tegevus Firenze vabariigi ametnikuna katkes Medicite võimu taastamisega 1512. a. 1513 veebruaris süüdistati teda osavõtus Medicite-vastasest vandenõust ning seejärel oli mitu nädalat vanglas, kust ta vabanes amnestiaga pärast Giuliano Medici valimist paavstiks 1513. a
Valitsusametnikud püüavad haarata enesele üha enam ja enam tegevusvaldkondi. Kogu maailmas on täiesti selge tendents valitsemiskulude suurenemise suunas. Üldjuhul kipub alati ja igal pool konkreetne võim just nimelt ametnike kätte koonduma. Nemad peavad ennast kompetentseteks. Tuletage meelde kas või inglise teleseriaale “Jah, härra minister” ning “Jah, härra peaminister” või meie ajakirjanduses avaldatud artikleid kunagise Vabariigi Presidendi Kantselei direktori Tarmo Mänd’i rollist Kadrioru lossis president Arnold Rüütli ajal. Tundub, et Eestis juhivad kogu poliitikat „broilerid“, kes ei esinda mingit huvigruppi peale parteibürokraatia. Ametnike kompetentsuse ja ebakompetentsuse üle võiks muidugi diskuteerida, kuid konk- reetset infot valdavad ametnikud kindlasti tunduvalt paremini kui poliitikud. Halb on aga see, et ametnikkond ei ole kunagi huvitatud lõpptulemusest, vaid protsessist endast. Ainult pidev ja
Kui sissenõudja soovib pöörata sissenõude kinnisasjale, tuleb avalduses märkida võimaluse korral ka andmed selle kinnisasja kohta, millele soovitakse sissenõue pöörata. Sissenõudja nimetab mitme kinnisasja korral, millisele neist ta soovib sissenõude pöörata. Täitmisavaldusele lisatakse täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Seega tuleb täitmisavalduse esitamisel ühtlasi ka otsustada, millistel tingimustel täitemenetluse läbiviimist taotletakse (st millisele varale sissenõude pööramist soovitakse). 261 Täitmisavalduse vormistamisel on aluseks Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 ,,Kohtutäiturimäärustik" lisa 5. TÄITMISAVALDUS TÄITEMENETLUSE LÄBIVIIJA
jõustumist. Erinevalt apellatsioonist aga on kassatsiooni puhul tegemist osalise kohtukaebusega selles mõttes, et kassatsiooni korras on võimalik kaevata juhul, kui ringkonnakohus on materiaalõigust ebaõigest kohaldanud või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kaebus ise esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Teistmismenetlus - Kohtuotsuse seadusjõud (ja õiguskindlus) versus õiglus (sisuliselt õige kohtulahend) - Sõna "testmine" (teistav või teistetav kohtuasi) - Teistmine = jõustunud kohtulahendi tühistamine ja slle lahendiga päädinud kohtuasja "taasavamine". Seega 13.ptk
siis võib ehk juba saada mingi ebamäärase kogupildi, mille huvitavaid detaile me veel täpsemalt katsume edasi anda. Üks on kindel: kui Ravaillac * poleks Henri IV-t tapnud, siis poleks ka Justiitspalee kantseleis olnud akte Ravaillaci protsessist ega oleks ka tema kaassüüdlastel mingit põhjust olnud mainitud akte kaduda lasta. Järelikult poleks olnud ka tulesüütajaid, kes paremate abinõude puudusel pidid kantselei põlema panema, et põletada akte, ja läitma Justiitspalee, et põletada kantseleid, ühesõnaga, poleks ka 1618-nda aasta tulekahju olnud. Endine Palee oleks veel praegu alles oma vana suursaaliga. Oleksin lugejale võinud öelda: «Minge ja vaadake ise,» ja nõnda oleks ülearune olnud mul seda kirjeldama ja lugejal seda kirjeldust lugema hakata. See kinnitab uut tõde, et suurtel sündmustel on äraarvamatud tagajärjed.