Kambja Põhikool Ants Rootslane Jackson Pollocki elulugu Referaat Kambja 2013 Jackson Pollock Jackson Pollocki elulugu Jackson Pollock elas aastatel (1912 - 1956) ning ta oli Ameerika kunstnik, action paintingu tuntuim esindaja. Pollock sündis Codys Wyomingis ning kasvas üles Arizonas ja Californias. Ta õppis Los Angeleses. Aastal 1929, järgnedes oma vennale Charlesile, kolis ta New Yorki, kus nad mõlemad õppisid Thomas Hart Bentoni käe all, kes oli Ameerika realismi juhtfiguure. 1938. aastal asus Pollock tööle föderaalse kunstiprojekti heaks ja olenemata oma vastuolust sellesse õnnestus tal sinna jääda kuni projekti lõpuni 1943. aastal. Samal aastal toimus New Yorgis ka Pollocki esimene personaalnäitus ja ta sõlmis aastase lepingu tolleaegse New Yorgi kõige prestiizikama kunstikoguja Peggy Guggenheimiga. Guggenheimi galerii grupinäitusel avastas Pollocki tööd ka kunstikr...
TÖÖLEHT ARHITEKTUUR TARBEKUNST SKULPTUUR MAAL GRAAFIKA Fassad savi vorm Tahvelmaal joon ehitis portselan madalreljeef figuraalkomposit trükikunst arhitekt fajans plastika sioon vaikelu sügavtrükk projekt sepis ehtekunstnik väljaraiumine natüürmort sakraalne intarsia monument miniatuurmaal ilmalik kristall ümarplastika dekoratiivkangad voolimine .
POPKUNST Ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst) nimetuse saanud kunstivool popkunst hakkas kuju võtma 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Väidetavasti tärkas popkunst kõigepealt inglise maalikunstis, ent ometi on vaadeldav kunstivool kõige ameerikalikum kogu II maailmasõja järgses avangardismis. Selge eelmäng popkunstile, mida võib ka neodadaks klassifitseerida, toimus aga ennekõike prantsuse ja ameerika kunstis. Kuid kõigepealt veidi kultuuritaustast 20. sajandi 50.-60. aastatel, mis on
KOSE GÜMNAASIUM 11A klass Kati Stimmer PORTREEFOTOGRAAFIA Uurimistöö Juhendaja: Riina Suur Kose 2009 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus ...............................................................................................................2 2. Portreefotograafia ajalugu .........................................................................................3 3. Minu kaamerad ..........................................................................................................4 4. Portreefotograafia tehnika .........................................................................................5 4.1. Valgustus portreefotograafias ............................................................................5 4.2. Peamised stiilid ..................................................................................................
jalutades õppis tundma loodust ja selle ilu. Linnas koolis käies, paneelmajas elades, meenusid talle pildid looduses nähtust ning nii ei läinudki palju aega kui ta sirutas käe pintsli järele, et need mälupildid nähtavaks teha. Sedamoodi joonistades ja maalides on ta oma oskusi täiendanud ja kvaliteeti lihvinud. Pea alati jääb rõhuma tunne, et saaks veel paremini, kuid enamasti on aega nii vähe! Tema jaoks on oluline, et kunst pakuks silmale ilu ja oleks võimalikult realistlik. Tema maale Tema tehtud plakatid Evald Okas Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas on tänaseni tegev Eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus
Keivin Kumu Kunstimuuseum 19. novembril läksime Tallinnasse Kumu Kunstimuuseumisse. Kumu Kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus. Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 19451991. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele). Meie sisenesime Lasnamäe poolt ja jõudsime teisele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Algul lubati meil umbes 45 minutit ise igal korrusel ringi vaadata. 2. korrusel oli suur saal, hariduskeskus, raamatukogu, raamatu- ja keraamikapood ning restoran. Sellel korrusel käisin ma ainu...
5 August II pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Tagasi Venemaale suunduti rohkem, kui 900-liikmelise meeskonnaga, kuhu oli lisandunud hulgaliselt värvatuid. Kui oldi 1698. aasta septembris sõjaretkelt tagasi Moskvasse jõutud, keelas tsaar Peeter I pikkade varrukate ja hõlmadega kuued, samuti lõigati maha ka bojaaride habemed. Nüüdsest peale tuli kõigil habet kanda soovijatel maksta suurt maksu, sest 4 Nikolai Pavlenko, "Peeter I Aasiast Euroopasse", Tallinn 2003, kirjastus Kunst, lk 17 5 Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline, ,,Uusaeg. Õpik 8. klassile" lk 46 6 tsaaril oli kindel soov Venemaal Lääne-Euroopa kombed juurutada. Erand kehtis vaid vaimulikele ja talupoegadele. Nagu teada tegi Peeter väga palju reforme, et Venemaad siduda ja sarnastada ülejäänud maailmaga. Peeter I reformide peamiseks taganttõukajaks sai 1700. aastal
,,Tsaaride aeg" Sissejuhatus 17. sajand algas Venemaal suure segaduste ajaga, kuna Venemaal puudus kindel valitseja. Samuti oli Venemaa teistest Euroopa riikidest ära lõigatud, toimus pidev võimuvõitlus ja peale selle sekkusid Venemaa asjadesse ka välisriigid. Neid erinevusi hakati aga ajapikku ühtlustama. 1645-1676 aastal oli troonil Aleksei Mihhailovits, keda peeti väga harituks ja eeskujulikuks tsaariks. Kuna ta oli kaks korda abielus olnud ja tal oli mõlemast abielust palju lapsi, siis pärast tema surma, 1676. aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia. Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Peeter I lapsepõlv ja trooniletulek Pärast Fjodori surma, 1682 aasta 27. aprillil, otsust...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Huvitavaid elamusi Essee Koostaja: Anneli Mihkelson 9.Klass Pärnu 2009 Huvitavaid elamusi 2009 aasta veebruaris võis Pärnu muuseumis EGeS eestvedamisel vaadata näitust "Sugupuu uurimine ja vormistamine-see on imelihtne". Juba algklassides tuli uurida oma päritolu ja põlvnemist ning kanda andmed töövihikusse sugupuud kujutavale lehele. Polnud sugugi lihtne töö. Jah, me teame oma vanemaid, vanavanemaid nime pidi ja sealt edasi on enamasti "tühi maa". Juba kolmandat põlvkonda tagasi me ei tea. Isegi oma vanaemade ja vanaisade sünni- ja surmadaatumid on meile mõistatuseks. Mina leidsin viimased piltidelt, mis on tehtud surnuaiast või uurisin vanaemalt, kes veel elus. Helistasin oma sugulastele, tuhnisin vanades albumites ja midagi ma siis ka kokku leidsin. Nüüd, tagasi sellele...
Näiteks: kulda, hõbedat, plaatinat ja segudena pronksi messingit jne. Väärmetallide töötlemist nimetatakse kullassepa kunstiks. Pinnakaunistustehnikad on uurendamine, hapetega söövitamine, emailiga katmine ja panustamine. Peamiseks metalli töötlemisviisiks on tagumine. Metallikunsti tooted on tarbe - ja ilunõud, ehted, küünlajalad, orderid ja medalid, arhitektuurne sepis jms. Esemeid kaunistatakse muuseas pinna täppimise või tembeldamisega, puhandumis KUJUTAV KUNST Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Kujutav kunst on kunstiaru, mis peegeldab tunnetavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemis meelega tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Kujutava kunsti eriomased väljendusvahendid on hele tume, valgus vari, joon, värv, plastiline vorm, perspektiiv ja rütm. Kitsamas mõttes on kujutava kunsti liigid grafika, maalikunst ja skulptuur. See liigitakse: * Maalikunst
Kehra Gümnaasium Vigala Maarja kirik Referaat Kehra 2009 Vigala Maarja kirik asub Rapla maakonnas Vigala vallas Kivi-Vigalas Enge jõe kaldal. Arvatavasti 15. sajandi neljandal veerandil ehitatud algkirik oli Lääne-Eesti hilisgootikale tüüpiline: nelinurksele koorile lisandus kaks korda pikem ühelööviline pikkihoone, mille lääneseinas portaali kohal oli viilutorn. Paljude oluliste kiriku ajaloo tähiste hulgas on kindlasti erilisel kohal 1886. aasta, kui kogudus sai V. Müllerverstedi Tartu Peetri kiriku jaoks valmistatud, aga suurele kirikule ilmselt väikseks jäänud, suure oreli. Järgmisel aastal tähistas kogudus Vigala meistri J. Gildemanni oreli valmimist. Kirik sai praeguse kuju korduvate ümberehituste tulemusena. Neid teostasid Uexküllid, kes jäid Vigala kiriku patroonideks kuni 1920. aastateni. 1581. aastal süütasid Vene väed põlema Vigala kiriku ja lossi. Kirik ehitati aastakümnete pärast uuesti üles. Esim...
m a alilisu st, õlivärvid e k õrval kasutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel kujutati ka lebavaid naisi, nende kavalere ning ringi lendavaid Amoreid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris. Kõik seal oli pehme, armas ja väike. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga.
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. VALGE sümboliseerib puhtust, veatust ja absoluuti. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on sageli valged. Läänes kannab pruut valget, samas on see Aasias leinavärv. Kummitused arvatakse olevat valged,sest see värv ei varja midagi. Valge lipp tähendab allaandmist ja vaherahu, rahu üldse. MUST läänemaailmas on leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega (must maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas ...
Banksy Banksy on väga salapärane meister. Vaid väga vähestel inimestel on olnud võimalus näha teda näost näkku, ning teda intervjueerida. Mõni inimene on suutnud välja uurida, et Banksy päris nimi võib olla Robert või Robin Banks. Kuid mitte keegi ei ole selles kindel ja seda pole ka kindlalt tõestatud. Samuti on räägitud, et Banksy on valgenahaline, ning üsna lohaka väljanägemisega mees. Banksy ütles,et isegi tema vanemad ei tea,et ta tegeleb graffitiga. Banksy teosed satuvad ka tihtipeale oksjonile, ning need ostetakse ruttu ja kiire raha eest ära. Muidugi on märgistanud Banksy ka väga palju müüre ja seinu. Enamik arvavad, et Banksy kasutab sabloone, kuna ta teeb nii täpseid jooniseid. Samuti arvatakse, et ta kasutab selleks arvuti abi. Banksy kohta ei leidu kuskil erilist infot, kuna ta hoiab end salajas, seega ei ole tema kohta palju infot avaldatud. Kindlalt teadakse ainult seda, et tema graf...
annaabi.ee 
