Gripiviirused - Levivad: õhu kaudu või pesemata kätega. (sama pinna puutumisel). - Nakatumise sümptomid: palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus. - Viiruse genoomiks on miinusahelaga RNA molekulid (7-8 RNA molekuli). - Gripiviiruste liigitamine käib viiruse pinna peal olevate erinevate valkude (glükovalkude) põhjal. - Erinevatel gripiviirustel on erinev virulentsus ehk võime peremeest kahjustada. - Viiruse genoom liigub märklaudrakus tuuma ja seal toimub selle paljunemine ja uute viirusosakeste kokku panemine. (Alles siis liiguvad viiruseosakesed tuumast tsütoplasmasse ja edasi punguvad rakust välja). - Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone. SEE ONGI PÕHJUS, MIKS GRIPIVIIRUSED ON NII MUUTLIKUD...
ehitusega ja sõnastas esimese rakuteooria põhiteesi: ,,Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega", mis hiljem üldistati, et ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" 4. Saksa teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858. aastal teise rakuteooria põhiteesi: ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5. Hiljem lisati rakuteooriasse kolmas põhitees: ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus. See on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ... oli Eestis sündinud ja Tartu Ülikooli lõpetanud arst ja teadlane. 1826. aastal avastas ta imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Von Baeri peetakse embrüoloogia (teadus viljastatud munaraku arengust) rajajaks.
MÕISTED: Genotüüp - isendi geneetiline kogum/informatsioon Fenotüüp - isendi tunnuste (füsioloogilised, käitumuslikud, arengulised ja ehituslikud) kogum, mis kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena + keskkonna mõjutused Alleel - ühe geeni esinemisvorm, nt (dominantne ja retsessiivne) Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub alati organismis (surub maha retsessiivse alleeli toime, nt pruunid silmad ja tume nahk jne) Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (alleeli varjuvus tunnusepaaris) Homosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid (AA, aa) Heterosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Aa, aA); võivad olla erinevad tunnused järglastel Pärilikkus - organismide omaduste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele mittesugulisel või sugulisel päran...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Tuuli Marlen Järviste KAKULISED Referaat Juhendaja: Urve Jõgi 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KAKULISED JA NENDE ISELOOMULIKUD TUNNUSED.............................................4 2. KAKULISTE TOITUMINE..................................................................................................6 3. KAKULISED JA PESITSEMINE..........................................................................................8 4. KAKULISTE ELUKOHAD JA OHUTEGURID................................................................10 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJAN...
Saaduseks on loomadele ja inimestele vajalik hapnik Inimene hingab süsiniku välja, kuna meie keha ei vaja seda Kasvu tarbeks Kasutavad süsinikku mille käigus fotosünteesiks Mõned veetaimed ...
Organismide areng Rakutsükkel - Rakutsükkel koosneb interfaasist on mitoosist - Mitoosi ajal toimub rakutuuma jagunemine ja tsütoplasma jagunemine. - Rakutuuma jagunemisel eristatakse nelja etappi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. - Interfaasi ajal toimub raku aktiivne elutegevus ja valmistumine mitoosiks. Mitoos ja meioos MITOOS - päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku. Mitoos toimub mittesugulise paljunemise puhul. FAASID: Profaas: - Tsentrosoomid liiguvad raku poolustele - Kääviniidid moodustuvad ja pikenevad - Kromosoomid muutuvad nähtavaks mikroskoobis Metafaas: - Tsentrosoomid ...
Teekummel Lisett Kööts Anna-Nicole Keel 8.B , Võru Kesklinna Kool Foto taimest Iseloomulikud tunnused Iseloomulik ja tugev lõhn Kõrgus 10-30 (50) cm Kollased putkõied Valged õied Õisiku serval 10-15 keelõit Mitmekesine ravitoime Kus kasvab? Kultuurpõldudel Metsistunult prahipaikadel Teeservadel Elamute ümbruses Umbrohuna aedades Millisesse rühma kuulub? Kuulub õistaimede rühma Rahvameditsiin Maailma tuntumaid ravimtaimi Sisaldab C vitamiini Tugeva põletikuvastase toimega Vähendab ülitundlikkust Ravib köha Leevendab seedeteede ja hingamisteede põletikke Ravib maohaavandeid Aitab hambavalu ja igemepõletiku korral Koostisosa ravisalvidele, palsamitele ja sampoonidele Tänapäeva kasutus Kasutatakse ka tänapäeval Paljudes maades väga väärtuslik ravimtaim Millist taimeorganit ravimina kasutatakse? Peamiselt õisikuid Kogumine ja säilitamine Õisikuid tuleb käsitsi korjata Pärast korjamist laotatakse suurele pinna...
Mitoosi ja meioosi Meioosi animatsioon – 1.https://www.youtube.com/watch? v=nMEyeKQClqI&feature=share&fbclid=IwAR1HorLSgq ZSOWNhCcT0skjBtYm79NMJcQWvuGWdaMiIj-38- J994nMKY00, 2. https://www.youtube.com/watch?v=D1_-mQS_FZ0 Mitoosi animatsioon - https://www.youtube.com/watch?v=ofjyw7ARP1c Mitoos Sarnasused Meioos Toimub Mõned faasid Toimub keharakkude kattuvad sugurakkude ja tootmisel eoste moodustamisel Rakud on sama Rakud on geneetilise erineva materjaliga genetilise materjaliga Jagunemisel Jagunemisel tekkib kaks uut tekkib neli uut rakku rakku Ei toimu Toimub kromosoomide kromosoomide ristsiiret ...
POMERANIAN Sander Vink Faktid pomeraniani kohta Pomeranian on kõige targemate koerade hulgas 22. kohal. Ta suudab käskluse 5 15 korraga ära õppida. Pomeranian haugub väga palju. Ta haugub üksindusest, vihast, hirmust ja uudishimust. Pomeranian elab 12 16 aastat. Pomeranian on kõige populaarsemate koerade hulgas 22. kohal. Pomeraniani ajalugu Pomeranianid on aretatud 16. sajandil olevatest suurtest kelgukoeradest. Pomeranianid muutusid populaarsemateks kui Inglismaa kuninganna Victoria nad kodustas. Victoria eluaja jooksul muutusid Pomeranianid poole võrra väiksemaks. Pomeraniani omasid veel Wolfgang Amadeus Mozart, Sir Isaac Newton ja Martin Luther. Pomeranian ja ta iseloom Pomeranian ei saa oma suurusest aru ning ründab tihti endast suuremaid koeri Ta on üpris isekas ning võib oma intelligentsusega heldemaid inimesi ära kasutada Pomeranianile meeldib väga joosta ja haukuda Pomeranian võib väga palju üle süüa j...
KaelusPapagoi (Psittacula krameri) Linnu kirjeldus Kaeluspapagoi on paigalind, kes on tuntud oma roheka sulestiku ja valju hääle poolest. Kaeluspapagoid on üldjoontes rohekad, ent pea muutub kukla suunas sinakaks. Kurgualune on must, samuti kui nokast silma poole kulgev kitsas riba. Tiiva pikkus on 16 cm, üldpikkus umbes 42 cm. Leviala Elutseb Aafrikas kuni kuni Põhja- Etioopiani. Veel leidub teda lõunaosas(India). Teda on toodud Euroopasse ja USA- sse. Liigi arvukus kasvab. Pesitsus Emane muneb 3-4 muna umbes kolm päeva pärast pesategemist. Isane söödab emast haudumise ajal, mis kestab 22-24 päeva. Suled kasvavad 35 päeva vanuselt ning iseseisvuse saavutavad pojad 65 päeva vanuselt. Toitumine Kaeluspapagoi toitub suuremalt jaolt puuviljadest ja pähklitest. Lendab ka põldudele, kus sööb kultuurtaimede seemneid. Lemmikloomana Kaeluspapagoid on olnud populaarsed lemmikloomad juba sajandeid. Vanas-Kreekas ja Roomas peeti...
Alice Juliette Uusna Kirsika Sepp ROTT on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond. Nt: kodurott ja rändrott ROTT (RATTUS) Rott sööb palju ja ükskõik mida: elektrijuhtmeid, kummivoolikuid, viljateri, puitu, nahka, toiduaineid kõike kuni prügikastides olevate jäätmeteni. Kuid ta eelistab taimetoitu: puu- , tera- ja köögivilju ning pähkleid. Sööb ka putukaid. TOITUMINE Rott on ööloom, kuid otsib toitu ka päevasel ajal. Kodurotid elavad rühmades, kus domineerivad isased. Grupisisesed kaklused on tavalised ja neid algatavad emasloomad. Kompimis-, maitsmis-, lõhna- ja kuulmismeel on kodurotil suurepärased, nägemine on tal kehv. Rotid on sotsiaalsed loomad. ELUVIIS Emane rott paaritub paljude isastega. Igas pesakonnas on 612 poega. Juba kolme nädala pärast võivad need pojad omakorda järglasi saada. Aastas poegib emane rott palju kordi. Aasta jooksul võib emasel rotil sündida 800 järeltulijat. PALJUNEMINE PÄRITO...
SELJAAJU Sandra Lasn Kirke Leming Grey-Maria Lain Anete Saarna Elis Lisete Kostabi Emily Sabre Birgit Pärtel Sisukord Seljaaju · Seljaaju on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa · Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu sisenedes selgrookanalisse selgroo kaelalülide juures · Väikese sõrme jämedune · 31 paari närve · Ühendada kehas toimuvat peaajuga Närvirakk · Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus. · Närviraku membraanid on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid toitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse. · Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks molekulide rühma: lipiidid ja valgud · Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt fosfolipiidest, glükolipiidest ja kolesteroolist.. Re...
"Ajust inimeseni" Ajust inimeseni loengu viis läbi Jaan Aru, kes on Tartu Ülikooli teadur. Tema loeng rääkis ajust ja selle kasutamisest. Ta rääkis, kui keeruline aju tegelikult on ja siiani ei tea keegi täielikult, mis ajus toimub ja kuidas see üldse töötab. Ta rääkis, kuidas väga ammu ühe õnnetuse tõttu hakati inimetele tegema ajuoperatsioone, et aju taastada ja parandada, kuid need ei ole toiminud. Kuna inimaju on nii keeruline, siis on peaaegu, et võimatu muuta inimeste sellega, et lõikad ajust mingi nii öelda juhtmed läbi. Veel ta rääkis, kuidas inimesed mõistavad maailma erinevalt. Kui võtta kaks inimest ja panna nad vaatama ühte ja sama asju tõlgendavad nad seda erinevalt, kuna inimeste ajud funktsioneerivad erinevalt. Samuti rääkis ta, kui lihtne on manipuleerida väikeste laste mõttemaailmaga. Ta tõi välja seal näite, et kui anda lapsele kommikarp ja küsida talt, mis seal sees on vastas l...
￨じ ば ヽ ん屹 - lt rqus,c,t'*'(Ac,!. ,,;c"1"ucfC1' QLU F幹 割 dαひC《 }F(櫂′ 売 (J々 4作 .プス 多 - 0"i,,ou*.'^wlr,>ed - 4OUJr-rc( on yttun0c*-aa. 盛 滋 ′ い イ′ γ惚 響 2縣 督 ld流 筋 に鴛搬 麟 M(∬為 ′施 ″ ...
l,lEutaq*tuq gVour.rStooNrTEoec(N )tr Sd-ue €er)Jsvr.:sef) OsoptR,((l(r^.tf(n vvqrltqfu*t't' ruse^'a^.,toovj{qoer"-u - Qvc&,.'*i-k **Y^.:H*r.^,^- *"*r**, -o^'". *l(u&-e-.rau.o''bvtogru'tpcal ffi cccwax ,}4,}t1r.) Lc"Uqurbtr,h^ nui^Jsri V'Fttsccdo"oX*, Lffte:cila*u*cfu *y: ffi*ffi;t;x'lrs;# ertc^-r't4t*^'Jtn* n!/r8ureie4' .o,*'ct!,u* .r^i.^ir,j,^ .* ., '*U,ll'o;ttt ...
fau'to'tlvlll
i,uBQilDll..l6
urry fy,'^-
u'"
^., A.,,}}/i ot1-
/w'lY&kl'c ';;;;#ff;,xu) fu'yln nn
/tLtLt/Ld"'t
vb*/p,atr/*6 erz*;.n-xs*r- tuptv.otxa-ept-
lNncr,{*c t i,*ur,**q, u^yn'fu* La'ltg4
- x.ror^orilqo
D U "to tLr ). G €(rue I r u iH,€ TQ-\V k.^r: pc,pv-:ro-t./'oa'n $arr,1-.rXJt r.**. g;*aU<:+trxa*u: aJ&a@(rids .rcq4r!-c- ('A'*XiuUr-*- ")l/AnN.*a lMurltJo o.!rrv>Lil- j-lJka;.tqirvit b+"u-c^ ettuuc^*r^ juru"-^-'*-.tei^-l+ oztl2z:. (aarru.",r- Fogu1ra*zrdcorv WA@ q&.4-,-{,,Jbr& fvra.re-aitr p.[.Ct-( . Se?l.pqci se,etr-i t^E-b l,g{ cuwy nrzrttrde. utr Lroopr.a .z
P"、 ャ￨ご ー 年 P61ヽ メ 全ιガ lγ 人 化が佛鉄ヽ 血麒飢 ― ′ しtゝ ′私八 し ルは タきレ ,ス び Jレ メしも ハ》珈 0ヽ Яah妨 14イ レ ど《ン rC師 シヽ← ttiν nメ /t'ノ ｀ ズメ 了)′ .」 歳′ k Qlし レ ...
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) ...
Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. 2. Kuidas on seotud mõisted geen, pärilikkusaine, kromosoom? Kromosoom sisaldab parilikku informatsiooni,Kromosoom koosneb pärilikkusaine molekulist,mis on valguga kokku pakitud, 3. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? Igas sugurakud on 23 kromosoomi 4. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi 5. Too näiteid inimesel esinevatest tunnustest, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju. Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjus. Ka haigestumine võib olla tingitud nii pärilikkusest, keskkonnast kui ka geenide ja keskkonna koosmõjust. 6. Millist rolli mängib geenide avaldumises meid ümbritsev keskkond? Too näide. Keskkond k...
12.kl Kordamine: molekulaarbioloogilised põhiprotsessid 1. Mida nimetatakse pärilikkusaineteks? Inimese pärilik informatsioon on talletatud DNA-s,mis on kromosoomide põhielemendiks 2. Mis on geen? DNA-ahela funkstionaalne lõik,mis sisaldab informatsiooni ühe polüpeptiidi valgu sünteesiks. 3. Selgita, mida tähendab komplementaarsusprintsiip. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmasikualuste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel. 4. Võrdle DNA ja RNA ehitust. Too välja sarnasused ja erinevused. RNA-Koosneb ribonukleiididest ja on üheaheline DNA-koosneb desoksüribonukleiididest ja on 2 komplementaarset ahelat.Mõlemad on päriliku info kandjad. 5. Kuidas toimub DNA kahekordistumine? Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ...
Bakterite t�htsus htsus Kodut�htsus �htsus 19.5: Vasta �htsus lk 110-117 1. kes on ts�htsus anobakterid? ehk ts�htsus anoprokar�htsus oodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite h�htsus imkond. Ts�htsus anobakterid on autotroofid, energiat saavad nad valdavalt fotos�htsus nteesi teel. 2. Milline on bakterite roll looduses? Bakterite roll looduses on v�htsus ga t�htsus htis.Bakterite k�htsus ige t�htsus htsam roll looduses on srunud organismide lagundamine 3. Too n�htsus iteid bakterite s�htsus mbioosist teiste organismidega. Mullas elavad bakterid on olulised l�htsus mmastiku aineringes.L�htsus mmastiku siduvad bakterid liidavad l�htsus mmastikule vesiniku,muutes selle ammoniaagiks. Liblik�htsus ieliste hulka kuuluvad taimed teevad l�htsus mmastiku paremaks omastamiseks bakteritega koost�htsus �htsus d,moodustades juurem�htsus garaid. 4.Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimese maos elab umbes...
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi. Seemnerakk ...
Käsnad Lagedi Kool 8.klass Käsnade ehitus • Keha pole eristunud kudedeks • Varieeruva kujuga, enamasti silindrit meenutav • Välimuselt sarnane taimega • Võib kasvada kuni 2. meetri kõrguseks • Keha hoiab püsti sisetoes https://www.google.ee/search?q=k%C3%A4snad&espv=2&biw=1600&bih=794&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi6u6jr3eDRAhVFjiwKHYNNBIgQ_AUIBigB#imgrc=KBginHIKFEhtxM%3A Elukoht • Elavad peamiselt soojades meredes • Väga vähe magevee liike • Nad on levinud kogu maailmas • Paiknevad veekogude põhjas pindadele kinnitunult https://www.google.ee/search?q=k%C3%A4snad&espv=2&biw=1600&bih=794&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi6u6jr3eDRAhVFjiwKHYNNBIgQ_AUIBigB#imgdii=-m8kwISA7420oM%3A%3B-m8kwISA7420oM%3A%3BEB-4y_e3pqz4zM%3A&imgrc=- m8kwISA7420oM%3A Tähtsus looduses • P...
11.m 1. Mis on sugulise paljunemise eelduseks rakutasandil? Isas ja emassugurakkude olemasolu 2. Millised organismid paljunevad sugulisel teel? Too erinevaid näiteid. Taimed- Õistaimed nt liiliad (putuktolmleja), karikakrad(putuktolmleja), tamm (tuultolmleja) Loomad (enamik loomi)- neist näiteks imetajad ( kodukass, kehasisene viljastumine) , okasnahksed( meripurad kehaväline viljastumine) 3. Millised erinevad viljastamisviisid toimivad loomariigis? Kirjelda ja too näiteid. 1) Kehasisene viljastamine- munarakk viljastatakse emaslooma kehas. Sellisel viisil on viljastumise tõenäosus suur ning sellest tulenevalt sugurakkude arv väike. Sellisel viisil paljunevad nt. elevandid. 2) Kehaväline viljastamine- munarakk viljastatakse väljaspool keha. Sellisel viisil on sugurakkude arv suur, sest viljastu...
annaabi.ee 
