Libedik mida rohkem magu sarnaneb talitluselt täitub, seda rohkem Maks – väga Kõik sagarad Maks paikneb Parem sügavate olemas, kuid pole täielikult paremal maksasagar ei Maks sälkudega, tugevalt jaotunud. pool! Vasak ja jagune. esinevad kõik Ruutsagar on parem sagar ei Sabasagaral sagarad. kitsas ja väike. jagune ning sälgud puudub Sabasagaral puuduvad. näsajätke. puudub näsajätke. Sabasagara Sügavad sälgud.
barjäärifunktsioon. Magu-paikneb kõhuõõnes diafragma all. Maolävend-söögitoru, mao ühinimiskoht. Maopõhi-vasakule ülespoole ulatuv lae sopitaoline osa. Maokeha-suurem osa maost. Maokuluti-mao, peensoole piir. Mao sein-piki-, ring- ja põikilihaskiht. Maks-asub parema roide all, nääre, mis toodab sappi. Sisemine pind-parem ja vasak sapitaalvagu, ühendav ristvagu. Vaod jag parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar. Sapipõis-ühismaksajuha väljasopistus. Põhi ulatub maksa alumise serva alt välja, kael kitseneb sapipõiejuhadeks. Kõhunääre e pankreas-piklik sagarikulise ehitusega elund, millel on ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produsteerib seedeensüüme sisaldavat sisaldavat kõhunäärmenõret, mis kaksteistsõrmikusse jõudes, osaleb seedeprotsessis. Endokriinne osa toodab hormoone ja eritab neid verre. Peensool-jag kaksteistsõrmikuks, tühi-ja niudesooleks
Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Diafragma all kõhuõõne ülemises osas, kujult seeenekübara moodi. Maks koosneb: parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub 12-sõrmikusse suubuv ühissapijuha. 79.Sapipõis, asend, ehituse põhiolemus, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11) Ca 50ml mahutav pirnikujaline organ maksa all. Koosneb:Kael, keha,põhi 80.Kõhunääre, asend, ehituslikud elemendid, seondumine seedekanaliga. Kõhunääre on piklik nääre ja asetseb mao taga.Kõhunäärmes toodetakse kõiki seedimiseks vajalikke ensüüme. 81,82
Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Diafragma all kõhuõõne ülemises osas, kujult seeenekübara moodi. Maks koosneb: parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub 12-sõrmikusse suubuv ühissapijuha. 79.Sapipõis, asend, ehituse põhiolemus, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11) Ca 50ml mahutav pirnikujaline organ maksa all. Koosneb:Kael, keha,põhi 80.Kõhunääre, asend, ehituslikud elemendid, seondumine seedekanaliga. Kõhunääre on piklik nääre ja asetseb mao taga.Kõhunäärmes toodetakse kõiki seedimiseks vajalikke ensüüme. 81,82
väliskuju Eristatakse ülemist kumerat vahelihasmist (diafragmaalset) ja alumist lamedat sisusmist (sagarad) (vistseraalset) pinda. Maksasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Sisusmisel pinnal eristatakse kolme vagu: parem ja vasak sagitaalvagu ja neid ühendav ristivagu. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar; ruutsagar ning sabasagar. Ristivagu nim maksaväratiks, mille kaudu sisenevad pärismaksaarter ja värativeen ning väljuvad ühismaksajuha ja lümfisooned. maksasagariku Maksa serooskesta alla jääb õhuke fibrooskihn, mis maksa sisemusse tungides jaotab selle põhimõtteline arvukateks sagarikeks. Prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 ehitus miljonit
Mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetavat sekreeti nim. MAOMAHLAKS. (ööpäevas 2-3l) 79) Maks: asend: Asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. väliskuju (sagarad): Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda. Maksasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. maksasagariku põhimõtteline ehitus: prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 miljonit. Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad maksarakkude väädid vaheldumisi sagarikevaheveenidega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad sapijuhadeks. maksa seondumine seedekanaliga: Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku
73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi
73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega – nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi
73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi
suurim nääre. Eespoolt on näha vasak ja parem maksasagar. Sissepoole poole pööratud küljel asub maksavärat, kust väljub sapi väljaviimisjuha (maksajuha: ductus hepaticus) ning kust sisenevad maksaarter (a. hepatica) ja värativeen (v. portae) mao- ja sooleseinast kogutud verega. Vere äravool maksast toimub dorsaalselt mitme maksaveeni (vv. hepaticae) kaudu otse alumisse õõnesveeni (v. cava inferior). Maksaväratist ülalpool asub väike sabasagar ja allpool väike ruutsagar. Maksa kaitseb peaaegu tervenisti rinnakorvi parem alumine osa (roidekaared ja alumised roided). Sapipõis Sapipõis asub parema maksasagara taga. Sapipõis on maksas toodetava sapi talletamiskoht. Sapipõie põhi ulatub enamasti väikese mäetipuna üle maksa alumise serva. Sapi väljaviimisjuha (sapipõiejuha) moodustab koos maksajuhaga sapijuha, mis koos kõhunäärmejuhaga või eraldi suubub laskuva kaksteistsõrmiksoole nõgusasse külge. Söögitoru Söögitoru on lihaseline toru, mis 6
annaabi.ee 
