iv. Ruuter saab vastuse. Ruuter mäletab, et see port, kuhu ta vastuse sai oli seotud kindla kliendi ühendusega. Ruuter suunab vastuse õigele kliendile. b. Mehhanism, mis muudab IP paketi päises aadresse ja TCP ning UDP päistes porte vastavalt eeldefineeritud reeglitele. Kasutatakse põhiliselt IP aadressite puuduse leevendamiseks. Enamikel internetiga ühendamiseks kasutatavatel ruuteritel on püsivaras NAT funktsioon mingil kujul realiseeritud. Eristatakse 2 tüüpi NAT funktsiooni lähtudes esimesena muudetavast aadessist: sNAT (source NAT) ja dNAT (destinationNAT) 7. Mis on veebiserver? Kuidas see töötab? Milleks on veebiserverit vaja? a. Veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna kasutatakse ka serveri kohta, milles nimetatud tarkvara töötab
söövad lapsi. Nad said teada palju maa-aluse maa 2 kohta. Kunagi ammu paistis seal päike, kuid suitsevad tehased varjutasid taeva. Taimed ei kasvanud enam. Siis leiutati galvadan, mis kõlbas süüa ja toitis, aga maitses ja lõhnas halvasti. Kõik maitses ühtemoodi. Lapsed said endale ülesande leida lossist võti millega avada värav, mis viib Ferimonti kuningriiki. Defo saatis nad lossis olevaid lapsi välja päästma. Martinid ja Joonas lasksid ennast ruuteritel kinni püüda, et pääseda Floriana juurde. Ärgates olid nad suures saalis. Kõik lapsed olid uinutatud. Lõunal viidi lapsed suure õunapuu juurde, lapsed ruttasid õunu sööma, kuid poisid seisid, sest Defo rääkis neile, et õunad teevad nad uniseks. Mini- Martin sööstis ka õunte poole, kuid Joonas ja Martin püüdsid ta viimasel hetkel kinni. Poisid plaanisid öösel võtme varastada. Plaan õnnestus ja jõuti väravani. Järsku ümbritses neid tuhanded ruuterid, koos Mia ja
saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele seadmele, ilma modemit läbimata. Ruuter on oma ehituselt väga sarnane tavaarvutile. Neil on olemas protsessor, mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks. Suurim erinevus arvutiga võrreldes on ketaste (flopiketas, CD-ROM, kõvaketas) puudumine. Ruuteril pole kettaid, kuna ta täidab vaid üht ülesannet, milleks on sissetulevate pakettide töötlemine ja filtreerimine, ning seejärel nende õigesse asukohta edasi saatmine. Teine erinevus on ruuteri lisamoodulite lisamise piiratus. Kui tavaarvutisse saab lisada video-, heli- ja graafikakaarte, siis ruuteri lisakaardid on alati võrgufunktsioonide laiendamiseks
saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele seadmele, ilma modemit läbimata. Ruuter on oma ehituselt väga sarnane tavaarvutile. Neil on olemas protsessor, mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks. Suurim erinevus arvutiga võrreldes on ketaste (flopiketas, CD-ROM, kõvaketas) puudumine. Ruuteril pole kettaid, kuna ta täidab vaid üht ülesannet, milleks on sissetulevate pakettide töötlemine ja filtreerimine, ning seejärel nende õigesse asukohta edasi saatmine. Teine erinevus on ruuteri lisamoodulite lisamise piiratus. Kui tavaarvutisse saab lisada video-, heli- ja graafikakaarte, siis ruuteri lisakaardid on alati võrgufunktsioonide laiendamiseks
ühendus on kiire), siis peaks see olema Ethernet LAN adapter, või Ethernet adapter, vms. Teil läheb vaja Default Gateway-d. Ärge command prompti veel kinni pange, seda läheb veel vaja. Selle ip addressi peate te kirjutama oma veebibrauserisse URL-i kohale. Järgnev oleneb ruuterist endast. Kõigepealt alustame TP-Lingi juhendiga: Tuleb sisselogida. Sisselogimise andmed on ruuteri all kirjas. Parool on vahepeal ruuteri all kirjas nimega modem access code. Kuid osadel ruuteritel on ta lihtsalt passwordi nime all. Kui kasutajanime pole ruuteri all mainitud, siis on see kas admin, või Administrator, vms. Sisselogides saame palju andmeid, tuleb valida alamenüü Forwarding. Sealt alt omakorda port triggering. Nüüd peate te järgi vaatama enda ipv4 aadressi. Selleks peate te avama command prompti taaskord. Teie ipv 4. Nüüd peate te oma ruuterisse lisama 2 uut porti. Port 21, mis on oluline, et ligipääseda
Ditto. Kui tekib probleeme vib teha Network Connectionsi alt Disable, Enable ja vahel on vajalik ka ruuteri juhe tagant tmmata ja tagasi panna ca 10 sec'i prast. Vib vajalik olla ka teistes punktides. 3. Muutke ruuteri turvaseadeid. 3.1 hendage arvutid ja ruuter sobivate kaablitega. (Eelmisest punktist juba paigas) 3.2 Keelake ligips kahele enda poolt vabalt valitud veebiaadressile. Vasakust menst Firewall>URL Filter>Deny List ( Vib olla ka Enable, mnedel ruuteritel vike erinevus) Kirjutage 2 URL tunnus sna niteks ttu ja google. Apply. 3.3 Lubage ligips keelatud aadressitele hele "priviligeeritud" arvutile sisevrgus. Samas mens on nupp PC Privileges>PCs access authorised services only>New Avanenud aknas sisestage he teie ksutuses oleva arvuti IP ( sisestatud punktis 2.2) Linnukesed panna kigele kuni reani Block or Allow other services. 4. Hlestage ruuter nii, et vlisvrgust neks sisevrgus olevalt veebiserverilt. 4
Siis leiutati galvadan, see kõlbas süüa ja toitis, kuid maitses ja lõhnas halvasti. Sellepärast maitses kõik samamoodi- kõik toidud olid sama aine erinevates vormides. Lapsed saaavad endale ülesande- leida lossist võti ja saada sellega Ferimonti kuningriiki, kus nad peavad võtmega avama värava, mis viib neid Ferimonti kunigriiki. Edasisi juhtnööre ie anta. Defo saadab nad Floriana lossi, et need seal olevad lapsed välja päästaksid. Martinid a Joonas lasevad ennast ruuteritel kinni püüda, teades, et niimoodi pääsevad nad Floriana juurde. Ärgates on nad hiiglaslikus saalis. Lossis on kindel päevakord. Kõik lapsed on kui uinutatud. Lõunal viiakse lapsed suure 11 õunapuu juurde. Kõik lapsed sööstavad õunte juurde, kuid meie tegelased seisavad. Defo rääkis neile, et õunad teevad nad uniseks. Mini-Martin sööstab õuna poole, kuid Joonas ja Martin püüavad ta viimasel hetkel kinni. Plaanitakse täna öösel võti
Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada. Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud. Enam levinud ruuteri nimed, mida Eestis müüakse: Linksys, SpeedTouch, Buffalo, Trendnet, D-Link, SMC, ZyXEL jpt. Modem (sõnadest modulate ja demodulate) on seade, mis moduleerib analoog kandja signaali digitaalsignaaliks ja vastupidi, näiteks analoog modem ja ADSL modem.
21 ruuterid teavad üksteise kohta infot ja realiseerivad ruuterid sama algoritmi ning samuti on igas süsteemis ühel või rohkemal ruuteril ülesanne saata pakette väljaspoole AS'i. Neid nimetatakse gateway ruuteriteks. Kõik gateway ruuterid realiseerivad sama protokolli, et nad oskaks üksteisega suhelda ja kõigil gateway ruuteritel on piirkonna sisesed ja piirkonna välised ruutimistabelid. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP IP aadress on võrgukihi aadress ning neid on tänapäeval kahte tüüpi IPv4 ja IPv6 (vt alt poolt). MAC aadress on kanali kihi aadress, mis on igal võrguseadmel ja määratakse võrgukaardile tootmise käigus
administreerida iseseisvalt mingit võrku võimatu. Sellepärast on ruuterid jaotatud autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems ASs), kus igas süsteemis ruuterid teavad üksteise kohta infot ja realiseerivad ruuterid sama algoritmi ning samuti on igas süsteemis on ühel või rohkemal ruuteril ülesanne saata pakette väljaspoole AS'i. Neid nimetatakse gateway ruuteriteks. Kõik gateway ruuterid realiseerivad sama protokolli, et nad oskaks üksteisega suhelda ja kõigil gateway ruuteritel on piirkonna sisesed ja piirkonna välised ruutimistabelid. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP IP aadress on võrgukihi aadress ning neid on tänapäeval kahte tüüpi IPv4 ja IPv6 (vt alt poolt). MAC aadress on kanali kihi aadress, mis on igal arvutil ja ruuteril on need ROM'is read-only'na olemas
mööda tagasi. Mitte rekursiivne Kui nimeserver ei tea antud domeeni IP aadressi, siis saadetakse kliendile selle nimeserveri IP, kust väärtust) osast, mis omavahel on punktidega eraldatud (nt 255.255.255.255). Serveritel ja ruuteritel võib olla mitu IP aadressi. IP- rakenduskihile andmete voo ülekandmise saatjalt vastuvõtjale (või ka püsivam kahepoolne ühendus). Transpordi kihi ülesanne on aadressidel on neli klassi: A 0network|host||| 1-127.255.255.255, B 10network||host 128-191 C 110 |||network|host 192-223, D
Sellepärast on ruuterid jaotatud autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems – ASs), kus igas süsteemis ruuterid teavad üksteise kohta infot ja realiseerivad sama algoritmi ning samuti on igas süsteemis ühel või rohkemal ruuteril ülesanne saata pakette väljaspoole AS’i. Neid nimetatakse gateway ruuteriteks. Kõik gateway ruuterid realiseerivad sama protokolli, et nad oskaks üksteisega suhelda ja kõigil gateway ruuteritel on piirkonna sisesed (inter-AS) ja piirkonna välised (intra-AS) ruutimistabelid. Tuntumad piirkonna välised ruutimise protokollid – RIP ja OSPF // Tuntum piirkonna sisene ruutimise protokoll - BGP piirkondade sisestel on fookus võrgu jõudlusel. Piirkondade vahelistel poliitilised otsused võivad domineerida otsuste üle
● Ruuterid: otspunktide vahelist olekut ei ole, nad ei säilita ka VC numbreid ● Pakette saadetakse edasi kasutades sihtkoha hosti aadress Datagrammid jooksevad lihtsalt niimodi ringi, otspunktidevahelised ühendused puuduvad. Ei ole mingit teed ette täpsustatud, marsruutimine toimub kohapeal. Seda tabelit ma ei oska ümber jutustada. Pilt räägib rohkem kui 1000 sõna! (datagrammi edastustabel). Kuna aadresse on idiootselt palju, siis ruuteritel on öeldud et kui IP aadressi prefiks on X kuni Y vahemikus, siis minge linki 0, kui M-N vahemikus, siis linki 1 jne. Ehk ruuter ei vaata kust pakett tuli vms, vaid vaatab sihtkoha IPd ja vaatab oma marsruutimistabeli vahemike. On ka üks link mis on mõeldud kui IP prefix ei sobi ühegagi ruuteri omadest. Mis neil siis vahet on? (kes inglise keelt ei oska, siis võin oma võimetekohaselt tõlkida). 27. Marsuutimine Musta kasukaga Pugile pühendatud küsimus
Marsruutimine toimub selliselt, et kõigepealt host-ist läbi ruuterite servaruuterisse. Sealt läbi ruuteritevahelise marsruutimise teise piirkonna servaruuterisse. Seal piirkonna sees Intra-AS ruutimise abil kindla hostini. /// Näited Kui meil on tegemist võrguga x ja me oleme võrgupiirkonnas AS1, siis meil on vaja informatsiooni, kuidas x-i pääsetakse läbi 1c ja 3a ja siit ka x-i jõuame. Kui x saab olema kahe piirkonnaga seotud, siis on olemas informatsioon ruuteritel 3a ja 2a ja need omakorda informeerivad järgmisi ruutereid. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP Võrgukihi aadress on mõeldud selleks, et ühest otspunktist teise saaks liikuda IP- aadressi järgi marsruutides lõpp-punktini välja läbi erinevate võrkude. IP-aadress muutub seoses sellega, kui me viime arvuti teise kohta. Kirjeldan protsessi Ipv4 baasil, kuna see on praegusel hetkel veel suuresti kasutuses.
ruutimisena. Tuntumad IGP’dest – RIP, OSPF, IGRP. Sisuliselt on protokollivalik jäetud konkreetse võrgu administraatorile. 34. Ipv4 IP on võrgukihi (OSI mudeli kolmanda kihi) protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega ning paketihaldusega. IP aadress on võrguinterfeisside tuvastamiseks ja unikaalseks identifitseerimiseks võrgus. Ühel hostil või ruuteril võib olla mitu interfeissi ja seetõttu ka mitu IP-aadressi. Näiteks ruuteritel on tüüpiliselt 2 aadressi, üks nn „sisevõrgu” ja üks „välisvõrgu” jaoks. Internet on jagatud isoleeritud alamvõrkudeks, mis on omavahel 20 ühendatud ruuteritega. Ipv4 puhul on IP-aadress 32-bitine. IP-aadress koosneb kahest osast: vanemat järku (vasakpoolsed) bitid määravad võrguosa ning nooremad hostiosa. IP aadressid on jagatud nelja klassi:
annaabi.ee 
