omavahel kokku sobitatud. Iseloomustage objektide kontuure? ,,Kunstniku õe ja ema portree" kontuurid selgelt eristatavad. Hilisemates töödes, nagu näiteks ,,Lilled sinises vaasis" ja tema autoportrees ei ole kontuurid selgelt eristatavad. Mil määral kasutab kunstnik varju ja valgust, perspektiivi? Varju ja valgust on mingil määral igal pildil näha, kuid vähe. Kunstnik on püüdnud igale teostele luua ruumilisust. Ei kasutanud perspektiivireegleid. Kas kunstnik annab kujutatavat edasi ruumilisena? Jah Kuidas on maalitud suuremad värvipinnad, milline tähtsus on joontel, pintslitõmmetel? Suuremad värvipinnad on maalitud tuhmimalt, et tuua esile ruumilisust. Kuna ta eiras perspektiivireegleid, ei olnud suurt tähtsust joontel ja nende suunal. Pintslitõmmetel võrreldes Van Goghiga suurt tähtsust pole. Milline on teose meeleolu? Teose ,,Suplevad naised" meeleolu on sünge, naised tunduvad kurvad. Pead on longus, näoilmed kurvad.
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hologrammi rekonstruktsiooniprotsess Kui film on töödeldud ja referentskiirega taasvalgustatud, taasloob servamustri difraktsioon algse objektikiire nii intensiivsuse kui faasiga. Kuna taasloodud on nii faas kui intensiivsus, ilmneb kujutis ruumilisena; vaatleja saab vaatepunkti muuta ja näha kujutist igast küljest, täpselt nagu algobjekti. Referents ja objektikiire vahelise interferentsi vajaduse tõttu kasutab holograafia tavaliselt laserit. Laseri valgus on jaotatud kahte kiirde; üks moodustab referentskiire ja teine illumineerib objekti, moodustamaks objektikiirt. Hologrammide liike Läbipaistev hologramm Enamik läbipaistvaid hologramme valgustatakse laseriga läbi plaadi. Tekkiv kujutis on ühevärviline. Peegelhologramm
Tundub, et tegemist on õhtupoolikuga, vaadates taevast ja ei ole ka väga hämar. Pildi tagumises osas tundub olevat loss, mis loob maalile muinasjutuliku vaatenurga ning maastik seal taga on imeline. Maalil on kasutatud kõige enam pruuni värvi, eelkõige esiplaanil, kus on kujutatud maapinda. Ka enamik inimeste riideid on pruunid, see jätab pigem sooja mulje. Valgus on pigem pildi tagaplaanil, kus on kujutatud mägesid, imelist maastikku ja taevast, kus on vikerkaar. Maal mõjub ruumilisena. Esiplaanil on kujutatud raskest tööpäevast väsinud inimesi, muusikut, lambaid, koeri, üht suurt puud ja porist maapinda. Keskplaanile jääb maja, mis asub jõe kaldal, sild, mille alt vesi läbi vuliseb ning keskplaani vasakusse ossa jääb väike tihnik. Tagaplaanil on kujutatud mägesid, maad, suurt järve, pilvi ja kaunist maastikku. Pildi keskse punkti moodustab loss, mis on jõe kaldal ja see mõjub väga rahustavalt. Ruumilisus on tekitatud värviperspektiividega.
Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Vaadeldud ajalõik Vincent van Goghi elust on 5 aastat. Kunstnik oli vaadeldud perioodi alguses 32 aastane. Selle aja jooksul muutus tema pintslikiri impressionistlikumaks, valguse ja varju käsitlus muutus märgatumaks ning teoste meeleolu süngemaks. Koloriit on ühtlane. Objektide kontuurid- natüürmortidel selgemad, looduspiltidel ebaselged. Kunstnik annab kujutatavat edasi ruumilisena. Suuremad värvipinnad ei ole kaetud ühtlase värvipinnaga vaid pintlitõmmetega. Teoste meeleolu on enamasti sünge ja tõsine. Paul Gauguin (1843- 1903) Kunstniku looming muutus värvilisemaks, selgelt väljatoodud varjud, täpsed kontuurid. Alguses on maalid väga sünged ja tumedad, raske on eristada, mis pildil kujutatakse. Igal pildi on sügav tähendus. Suhteliselt ebakorrektne. Võrdlus: Vincent van Gogh- värvid erksamad, ebakorrektsed varjud ja kontuurid, ebaselge
Üldiselt on segatud kõiki toone sinakamaks või rohekamaks ja tumedamaks. Teose värvigamma on kindlalt väga külm, sest ei ole esindatud ühtegi sooja värvi. Kuigi inimene teosel on üleni tehtud kollakates ja rohekates toonides, puudub mallil põhivärv. · Joon kõikidele objektidele on tehtud ümber tumedad kontuurid. Need jooned on katkendlikud ja tundlikud, erineva paksusega. · Vormid naine maalil on kujutatud ruumilisena. See mõningane ruumilisus on saavutatud varjutamisega. Tema näos ei ole kõik anatoomiliselt korrektne, kuid kohutavalt suuri vigasid seal ei ole. Teosel ei ole püütud objekte lihtsamaks muuta neid geomeetriliseks tehes, kuid kõik objektid on siiski mingil määral lihtsustatud.. · Tekstuur kuna ma seda maali ei ole kunagi reaalselt näinud, siis ma ei saa seda täpselt öelda, kuid ma arvan, et kuna see on õlimaal, siis on see katsudes natuke
Ema hoolitseb terve raseduse perioodi oma lootest ehk tulekust lapsest. Muidugi, ta teeb seda mitte ainult füüsilisest küljest, vaid orgaismi küljest. Näiteks platsent filtreerib ohtlikud ained, mis tulevad õhust või toidust. Ka emasoojust kontrollib tema toitlus, aga see minu meeles tuleb füüsilisest küljest. 10-14 nädalate jooksul tehakse ultrasonograafiat, mis annab võimalust vanematele oma last näha. On olemas erinevad ultrahelid: 3D ja 4D. 3D uuringul on näha loode ekraanil ruumilisena nagu reaalses elus. 4D uuringul on võimalik näha lapse liigutusi, haigutamist, naeratust, näpu imemist kolmemõõtmelisena reaalajas. Antud ultraheliuuringul kasutatatakse ka värvidoppleruuringut mille abil on võimalik näha töötava südame vereringet, loote hingamisliigutusi ja hinnata loote heaoluseisundit. 3D/4D ultraheliuuringut võib teha mis tahes raseduse suuruses. Tuleb arvestada, et kui on väiksem rasedus siis suurem võimalus näha loodet terviklikuna
Ema hoolitseb terve raseduse perioodi oma lootest ehk tulekust lapsest. Muidugi, ta teeb seda mitte ainult füüsilisest küljest, vaid orgaismi küljest. Näiteks platsent filtreerib ohtlikud ained, mis tulevad õhust või toidust. Ka emasoojust kontrollib tema toitlus, aga see minu meeles tuleb füüsilisest küljest. 10-14 nädalate jooksul tehakse ultrasonograafiat, mis annab võimalust vanematele oma last näha. On olemas erinevad ultrahelid: 3D ja 4D. 3D uuringul on näha loode ekraanil ruumilisena nagu reaalses elus. 4D uuringul on võimalik näha lapse liigutusi, haigutamist, naeratust, näpu imemist kolmemõõtmelisena reaalajas. Antud ultraheliuuringul kasutatatakse ka värvidoppleruuringut mille abil on võimalik näha töötava südame vereringet, loote hingamisliigutusi ja hinnata loote heaoluseisundit. 3D/4D ultraheliuuringut võib teha mis tahes raseduse suuruses. Tuleb arvestada, et kui on väiksem rasedus siis suurem võimalus näha loodet terviklikuna
võtetega(akrüül) *Inspiratsioon reklaamidest,ajakirjadest, koomiksitest. *Vahet ei tehta heal ja halval maitsel. *Jälgib igapäevast modernset maailma. *Tegelased ja esemed olid erksate värvidega *Suurejoonelisus Kunstnikud ja maalid: *Richard Hamilton (1922-..) ,,Mis teeb kodu heaks" *Ed Kienholz(1927-2994) ,,Sõjamemoriaal" *Claez Oldenburg (1929-..) ,,Kirss ja lusikas" OP-KUNST Aeg: 1960ndad a. Tunnused: *Optilised efektid *Illusioonid *Silmapete *Objekt näib ruumilisena,vilkuvana, liikuvana. *paseerub teadluslikule uurimistööle,katsetustele Kunstnikud ja maalid: *Victor Vasarely(1908- 1997) ,,Fonal- Vegn" ,,Dia-argent *J.R.Soto ,,Cube bleu interne" MINIMALISM Aeg: 1966 a. Tunnused: *Lihtne vorm,vähe detaile. *Vähe värve. *Siledad pinnad. *Matid ja säravad pinnad tekitavad erinevaid vibratsioone. *Eksponeeriti süsteemidena *Keskenduti hädavajalikule. Kunstnikud ja maalid: *Barbara Rose(1938-..) ,,ABC kunst"
kui ka 18. sajandi inglise filosoofi piiskop Berkley arutlustes, et visuaalsed aistingud ei saa anda teavet reaalsuse kohta, välja arvatud juhul, kui nad on seotud inimeste enda liikumise ja puuteaistingutega. Paradoks seisneb selles, et kuigi silma võrkkest on kahemõõtmeline ekraan, kuhu visuaalsed kujutised projitseeruvad, ning sellel puudub kolmas mõõde, tajume me ometi maailma kolmedimensioonilise ja ruumilisena. Filosoofid on selle vastuolu üle kaua pead murdnud ning jõudnud järeldusele, et visuaalse ruumi kogemine peab olema seotud puutemeele ja motoorsete tegevustega. Paljud teoreetikud on arvanud, et "käsi õpetab silma" esimestel elukuudel õpivad imikud nägema, seostades puudutusi neile vastavate nähtavate kujutistega. Seega arvati, et kuigi nägemissüsteem funktsioneerib kohe pärast sündi, puudub imiku nägemisaistingutel esialgu tähendus
Mitokoner sünteesib valke. 7. Mitokondrid sisaldavad pärilikkuse ainet. Sellest saab rakku luua, aga nad ei saanud normaalselt areneda teises rakus, järelikult toimus muutus pärilikkuses. 9. Golgi kompleks ; Rakumebraan; Ribosoom b Ribosoom c Gr. Fosfolipiididest, valkudest, rRna, valkudest, rib fosfolipiididest 3.6.1. Kõik järjest. 2. Rasokol, vähirakkude, sibliharrakude. 3. Tsütoskelett on võrgustik, erinevatest valguniitidest koosnemine, hoiab raku ruumilisena, toetada ja liigutada rakku. 4. Tsentrosoomiline. 5. c; g;a;d;e ja c ja f; g ja c; e;b;b;d;g;e;b;a 3.7.1. c;b;a;e;d;f 2. Lilled kasvavad valguse poole, kasvupotis keeravad ja väänavad ennast valguse poole. Lillesibul olgu ükskõik mis pidi, juured kasvavad alla- niiskuse suunas. 3. Kuumal suvepäeval on õhulõhed kinni, on ainult vee kadu, taime siseõhk langeb-närtsib. Öösel tuleb õhulõhed lahti, pumpab vett. 4. Taimerakul on tselluloosi hästi näha, kloroplasti on kergem näha. 5
lagunevad, tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi (II NERVUS OPTICUS) peaajju ja võetakse vastu suuraju koore kuklasagaras ja tekivad nägemisaistingud. Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb risti, vastaspoole aju poolkera kuklasagarasse, nii tekib ruumiline nägemine ( sest me näeme erinevat infot, see annab võimaluse näha asja “taha”. Kel puudub nägemine ühest silmast, need ei näe ruumilisena ega taju sügavust, neil puudub kauguse tunnetus - ei suuda eset haarata.) 4 KÕRV (kuulmis- ja tasakaaluelund) AURIS Jaguneb: I VÄLISKÕRV Kõrvalest Väliskuulmekäik F: helivõngete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine
korrapära ja tsentraalehitisi. Skulptuuris rakendas kontraposti taas Donatello, kes tegi arhitektuurist sõltumatuid kujusid: ,,Püha Jüri", ,,Taavet" ja taas kord ratsamonumendi (Gattamelatale). Taavetit modelleerisid mitmed skulptorid, kellest kuulsaim oli Andrea del Verrocchio. Telliti palju loomutruid porteebüste ja madonnareljeefe. Ajastu uhkeimad reljeefid, Lorenzo Ghiberti valmistatud 10 kullatud piibliainelist tsentraalperspektiivi kujutamise abil ruumilisena mõjuvat tahvlit asuvad Firenze toomkiriku ristimiskabeli "Paradiisi väravaks" nimetatud ustel. Maalikunstis oli uuenduslik kunstnik Masaccio freskoga ,,Püha Kolmainsus", mis mõjub ruumilisena. Munk Fra Angelico maalis lüürilisi usuteemalisi pilte ja esimesena maalis liikuvaid objekte pilvi. Inimese maalimisel saavutati loomulik ümarus valguse-varju kujutamise abil ja õigeid proportsioone tabades. Motiividest olid levinumad nii piibli kui antiikmütoloogia stseenid.
põrandatele, klaasile. Antiik kunstis oli eriti populaarne vaasimaal ( see hõlmab tegelikult ka tarbekunsti valdkonda) ja unustada ei tohi ka Michelangelo kuulsaid laemaalinguid või munkade poolt maalituid religioosseid miniatuurmaale. Erinevalt skulptuurist ei saa me maali vaadelda igast küljest, küll aga võib maal olla reljeefne (siin võib meenutada paleoliitilisi koopamaalinguid, kus piisonid maaliti kivimügarikule, et neid ruumilisena näidata). Maale on võimalik liigitada vastavalt neis kasutatud tehnikale, värvile, näiteks õlimaal, pastellmaal, akrüül, akvarell või siis maaližanrite järgi: portree, maastikumaal, vaikelu, ajaloomaal, aktimaal jne. Alljärgnevalt on vaatluse alla just ajaloomaali, kus on kujutatud ajaloolisi sündmusi, tegelasi. Ajaloomaali juures saab veel eraldi välja tuua sõjateemalised maalid, mütoloogiale või
mingisugune statistiline KVANTITATIIVNE info) 74. Nimeta joonobjektide kujutusviise, milles seisneb nende olemus? a. Joonte meetod (joon, mis näitab ära nähtuse liigi ja suuruse; ei ole mõõtkavalise laiusega; nii KVALITATIIVNE kui KVANTITATIIVNE info) b. Isaritmiline meetod (nähtused antakse edasi samajoontega, KVANTITATIIVNE INFO) i. Kasutatakse, kui: nähtus on ruumiline või me tahame seda ruumilisena kujutada, nähtus on pidev (levib kõikjal), keeruline algandmestik (teda tuleb lihtsustada) c. Dünaamiliste joonte meetod (dünaamiliste nähtuste (merehoovused, vägede liikumised) kujutamiseks, erineva jämedusega jooned, kaks punkti ühendatud kunstiliselt/arvestades nähtuse tegelikku paiknemist) 75. Nimeta 3 pindobjektide kujutusviisi, milles seisneb nende olemus? a
süžee-episood) [Todorov tõi näiteid Decameronist, nende küllaltki lihtsakoeliste novellide peal tema mudelid isegi töötavad] Jutustava diskursuse analüüs. Kuidas lineaarne tekst kujuneb ruumiliseks maailmaks. Todorov: 3 aspekti 1) moodus e kõneviis - kuivõrd sündmused on esitatud teoses. 2) ajaline organiseeritus (mis tekitab ka ruumi), suhe 2 ajalise telje vahel. a)Teksti enese aeg, väljendub lineaarse lugemise ajana, mis on antud ruumilisena – tekstikorpuse kujul. b)tegelaste aeg 3) teksti vaatepunkt, kelle vaatepunktist on sündmused antud. (Tõene v väär, täielik v osaline, kõik tegelased pole võrdselt informeeritud, vaatepunktid võivad liikuda, muutuda.) 1. moodus. Kirj teose maailm on osalt verbaalne, osalt mitteverbaalne. Tegelaskõne .- sõnaline, kirjeldused, sündmused jm mittekõneline. see on enam seotud tekstivälisega. Todorov kasutab proosatesti kahesusest kõneldes Platoni sõnu:
annaabi.ee 
