................................................................................ 7 1. MIDA OSKAD VÄLJA TUUA PUIDULE POSITIIVSEKS JA NEGATIIVSEKS OMADUSEKS?..........7 11. OKSA KUJU JÄRGI SAEMATERJALI TUVASTAMINE KUUSEL JA MÄNNIL.............................7 12. MILLIST VÄRVUST SAAB LUGEDA PUIDULE OMASEKS NING EBALOOMULIKUKS VÄRVUSEKS?................................................................................................................... 7 13. PUIDU NIISKUS- STANDARDNIISKUS, RUUMIKUIV PUIT NING ÕHUKUIV PUIT?.................7 14. MILLISEID PUIDU VIGU VÕIB ESINEDA NING KUIDAS PUIDULE MÕJUVAD?......................7 15. KUIDAS KAITSTAKSE TÜÜPILISELT PUITKONSTRUKTSIOONI TULE EEST?........................8 16. MILLISTE MEETODITEGA ON VÕIMALIK PUITU KUIVATADA?...........................................8 17. LOETLE PUIDUST SAEMATERJALE JA POOLTOOTEID......................................................9 18. MIS ON VINEER JA KUS KASUTATAKSE?.............................
Juured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodus...
Seejärel hakkab kuivama rakusein. Algab puidukudede kahanemine ning muutuvad puidu tugevus-kõvadus ja elastsusomadused. Allpool rakuseina küllastuspunkti eemaldub niiskus radiaalsuunas (säsikiirte toimel) 1...2 korda kiiremini kui tangetsiaalsuunas. Pikisuunaliselt eemaldub 5...25 korda kiiremini. Niiskussisaldused : · Värske ehk toores 88-100 % · Poolkuiv 23-30 % · Transportkuiv 22 % · Õhukuiv 15-20 % · Ruumikuiv 8-12 % · Absoluutselt kuiv 0 % 24. Kui puitu kuivatada alla niiskuse küllastuspunkti, hakkab seotud vesi rakuseintes aurustuma ja väheneb rakuseinte ruumala. Muutus toob kaasa pinged materjalis. Kahanemine kolmes põhisuunas : Tangentsiaalne(2) radiaalne (1) pikisuunas (0,1) Tangentsiaalse ja radiaalse kahanemissuuruste suhtes nim. Anisotroopiaks. Puidu kahanemisel või paisumisel puidus tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad
Puusoontes ja rakuõõntes asub vabaniiskus, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes ja sageli üksikute veemolekulidena. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust) · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %) · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %) · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse puhul. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub, sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Niiskuse toimel võib puit mädaneda minna ehk tekib seenmädanik. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened
radiaalsuunas (säsikiirte toimel) 1...2 korda kiiremini kui tagentsiaalsuunas. Pikisuunaliselt, läbi puidu otspindade, eemaldub niiskus aga 5...25 korda kiiremini. Niiskuse eralumise erinevused: - tangentsiaalsuund 1 - radiaalsuund 1-2 - pikisuund 5-25 Puidu erinevate niiskussisalduste nimetused: värske e. toores 88 100 % poolkuiv 23 30 % transportkuiv 22 % õhukuiv 15 20 % ruumikuiv 8 12 % absoluutselt kuiv 0 % Kahanemine ja paisumine Kui puitu kuivatada alla niiskuse küllastuspunkti, hakkab seotud vesi rakuseintest aurustuma, seega väheneb rakuseinte ruumala. Selline muutus puidus toob omakorda kaasa teatud pingeid materjalis. Puidu anisotroopsest ja kiulisest ehitusest tingituna on puitmaterjalide kahanemine kõigis kolmes põhisuunas erinev. Üldiselt võib kahanemise suhet kõigis kolmes põhisuunas kirjeldada järgmiselt:
deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2. hügroskoopme niiskus rakuseintes (üksikute vee molekulidena) Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad.
3. NIISKUS puidus on alati niiskust, kuna maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb: a) vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes. b) hügroskoopne niiskus asub raku seintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on nõrgem kui kuiv puit. Niiskuse järgi jagatakse puit: 1) toores puit (niiskust üle 30% massist) 2) poolkuiv puit (niiskust 23-30%) 3) õhkkuiv puit (niiskust 15-20%) 4) Ruumikuiv puit (8-12%) Standardseks puidu niiskuseks on 12%. Puit on hügroskoopne, st tema niiskus kõigub olenevalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas kekskonnas olles omandab puit tasakaaluniiskuse. 4. PAISUMINE JA KAHANEMINE kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub ja kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole igas suunas võrdne. 5. TUGEVUS puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse koormusliikidele: a) SURVE PIKIKIUDUD
jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse puhul. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub, sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3..
ka oksad. 5)Niiskus-seda on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes. Hügroskoopne niiskus asub rakuseintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on alati nõrgem, kuna niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 6)Niiskuse järgi on puit jaotatud: 1)toores puit (niiskust üle 30% kaalust) 2)poolkuiv puit (niiskust 23-30%) 3)õhukuiv puit (niiskust 15-20%) 4)ruumikuiv puit (niiskust 8-12%) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse sellise niiskuse puhul. 7)Paisumine ja kahanemine-kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit praguneda või kõverduda. Kõige enam kõverduvad palgi pealispinna lähedalt saetud lauad. 8)Erimass-kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne. Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55%
keemiliste ainete mõjul. Kiirgustihedus materjali võimet neelata raduoaktiivset kiirgust, kiirguse neelavus on seda suurem mida suurem on tihedus. Aukustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskust - on puidus alati. Toores puit (niiskust üle 30% kaalust); poolkuiv puit (23...30%); õhukuiv puit (15...20%); ruumikuiv puit (8...12%) Tugevus Tugevust kontrollitakse pikikiudu; ristikiudu radiaalsuunas; ristikiudu tangensiaalsuunas; tõmme pikikiudu; paine; nihe pikikiudu a) survele pikikiudu b)survele tangensiaalsuunas c) survele radiaalsuunas d) nihkele
Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn tasakaaluniiskuse (st aururõhud õhus ja puidu pinnal on tasakaalus). Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis-liikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu.
Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). · Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. · Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige
annaabi.ee 
