joonpaisumteguri tõttu muudab bimetall temp muutudes oma kuju nt saunas; gaastermom- töötab gaasi rõhul-suurem rõhk kõrg temp.) 24. - 25. inim norm temp- 36-37 C, ohtlik- 33 ja 40 C (+-4 ohtlik) 26. Ideaalgaasi olek võr: ρV=(m/M)*RT, ρ-rõhk(Pa), m-gaasimass, R-univers gaasikonstant, T-abs temp (K) 27. Isotermiline – T-const nt:1)aeglaselt toatempil aku tühjakslaadimine,; 2) gaasimull on vees erinev sügavus, samal temp põhjas mull väike, pinnal suur, rõhk väh ja ruumal suuren; Isobaariline – p-const nt: õhupall külmas ruumis viies päikse kätte temp tõuseb, rõhk sama, sest ruumal suuren; isohooriline- V-const nt: gaasi kuumutam gaasiballoonis jääval ruumalal. 28. Õhu koostis: 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 1% CO2,väärisgaasid. 29. Liiga kiirelt kõrgele mäkke tõustes tabab inimest "mägitõbi", mis seisneb peapöörituses, ninaverejooksus ja halvas enesetundes. Alpinistid, kes kõrgeid mäetippe vallutavad, tõusevad
ρ kus 5 ρ0 – materjali tihedus (kg/m3); ρ – materjali absoluutne tihedus (kg/m3) Mõõtmis- ja arvutustulemused on esitatud Tabelis nr. 2. 5 TULEMUSED Tabel nr. 1. Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Mõõtmed Mass Märkused Ruumal Tihedu Materjal a s a(mm b(mm c(mm g mm3 kg/m3 ) ) ) 99,5 99,5 98,8 99,5 99,6 100,0 Dolomiit 2118 972152 2179 97,7 99,2 97,8
Difusioon- ainete segunemine molekulide soojus liikumise tulemusena. Browni liikumine tolmuterakese liikumine, mikroskoobi vaateväljas, molekulide põrgetel. Gaasis tav. temperatuuridel molekulide sojliik kiiruse suurusjärk on 500 m/s Üksiku molekuli liikumis kiirust on praktiliselt võimatu määrata. Aine Gaas Vedelik Tahke Kuju Kindel kuju puudub, Voolav, võtab anuma Kindel anuma kuju kuju Ruumal Puudub, sõltub temp. Ja Kindel <- -> Kindel, veidi a rõhust, anuma ruumala sõltub temp. Mol. Kaugus väga suur, Väga väikesed(ei saa Väga väikesed. vah. tuhanded mol. kokku suruda). kaug. ruumalad Mol. Korrapäratu Korrapäratu(lähimate Korrapärane paikne ga väike kord) kristallvõre. Mol
Gaaside sissehingamine kahjulik, juuksed kinni, kotid akna lauale. Happe lahuse arvutused: Otsustasin teha 50 ml lahuse, kontsentratsiooniga 0.5 mol/l Arvutasin, et vaja läheb 0.025 mol HCl ehk soolhapet. = Arvutasin happe molaarmassi: Arvutasin happe massi: m=n*M Leidsin mitu grammi konts. hapet kulub: = Arvutasin konts happe lahuse ruumal: Lahuse valmistamine Keemia praktikum I Mõõtsin osa vett keeduklaasi (umbes 40 ml), et saaksin lahustada vajamineva konts.hape. Võtsin süstlaga vajaliku koguse puhast HCl-i (2.21ml) ja lisasin selle destileeritud veele, nii et vajalikust lahuse ruumalast jääks veel osa vett lisada. Täiendasin lahust dest. veega kuni vajamineva mahuni. Katlakivi lagundamine Leian reaktsioonivõrrandi abil, mitu grammi katlakivi peaks võetud lahuses lagunema.
kus, m mass õhus, g; m1 mass vees, g; V katsekeha ruumala, cm3; v vee tihedus, g/cm3; Purusta Survetugev Keskmi Mass, [g] Survepind Prk. Kivistami Tihedu v jõud us, [N/mm2] ne Ruumal numbe se s, a b Õhu Vee a, [cm3] r keskkond [kg/m3] [mm [mm s s ] ] [kN] 239 140 Katsevi 101 993 2414 100 100
S – proovikeha ristlõikepindala [mm2] Näide: Silikaattellise immutatud proovikeha survetugevus 1158,7∗103 f s= =38,7 29910 4.4 Pehmenemiskoefitsiendi määramine Pehmenemiskoefitsient leitakse valemiga 5: f s immutatud K pehm= f s kuiv Silikaattellise pehmenemiskoefitsiendi arvutus: 36,8 K pehm= =0,82 44,7 Tabel 1. Katsetatud proovikehade tihedus. Pr Proovikeha Proovike Ruumal Tihedus [kg/m3] k mõõtmed, [mm] ha mass a nr a b h [g] [cm3] üksik keskmine . 251.0 119. 1908 87.35 0 40 250.0 119. 1 87.30 4971.7 2614 1900 0 70 251.0 119.
läbinud ammoniaagi vesilahusest. 6. Määrasime võetud proovis ammoniaagi kontsentratsioon. Lahuse kontsentratsioon määrasime 10 ml proovi tiitrimisega 0,1 N HCl-ga indikaatori (metüüloranz) juuresolekul -- proovi kollane värvus läks roosaks. Arvutasime NH3 normaalsus N NH 3 (16) valemi järgi. 7. Muutusime õhu kulu, fikseerisime see ja pärast uue statsionaarse oleku saabumist sooritasime järgnevalt kõik eespool nimetatud mõõtmised. Katseandmed Lahuse kulu L = 0,00515 l/s NH3 ruumal V NH = 10 ml = 0,01 l 3 HCl normaalsus N HCl = 0,1 N Üldrõhk P = 101325 Pa Õhu temperatuur T= 20 0C = 293 K Temperatuur norm. Tingimustel T0 = 25 0C = 298 K Taldriku aukude läbimõõt d0 = 4mm Taldriku paksus s = 4mm Taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15 Taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm H2O normaalsus NH20 = 55,6 mol/l Tabel 1. Õhu Väljuv NH3 lahus Õhu Jrk
XPS 120,3 54,8 5,0 32962 1075,1 32,6 5.3 Soojusisolatsioonimaterjali veeimavuse määramine Tabel 2. Soojusisolatsioonmaterjali veeimavuse määramine mahu järgi Katsek Katsek Katsek eha eha eha Prk mõõtm Veeimavus [%] Prk nr. ruumal mass tähis ed a [cm3] [g] [mm] a b h Kuiv immu. üksik kesk. 1 199,5 199,5 48,9 32,6 86,4 1946,2 2,76 EPS 2,29
B 1202 1002 50 60220,2 1384,5 23,0 5.3 Soojusisolatsioonimaterjali veeimavuse määramine Valem 2. Wk = (( m7 m)/V)*100 [%] Tabel 2. Soojusisolatsioonmaterjali veeimavuse määramine mahu järgi Katsek Katsek Katsek eha eha eha mõõtm Veeimavus [%] Prk ruumal mass Prk nr. ed tähis a [cm3] [g] [mm] a b h Kuiv immu. üksik kesk. 1 200,2 199,9 49,0 1960,98 9 58,97 2,55 A 2,78 2 200,3 200 49,2 10 73,70
Tabel 5-3 Poorse ebakorrapärase keha mass ja ruumala leidmine Pr Katsetatav Proovikeha mass (g) Keha Parafiin Keha Keha Poorsus 6 maht i ruumal Õhus Vees parafiinig tihedus k ruumala a materjal parafiinig a nr Parafiinit Parafiinig a kg/m^ cm^3 cm^3 cm^3 %
Suurim 18 km laius Suurim 316 m sügavus Ruumal 128km³ a · Maht 128 km³ · Suurim sügavus 316 m · Kõrgus merepinnast -422 m[1] · Valgla pindala 42 000 km² · Soolsus 340 · Kaldajoone pikkus 135 km · Pindala 600 km² Järve voolab 29 jõge või oja, neist suurim on Jordani jõgi. Väljavoolu järvest loomulikult ei
Sajandikud 10-2 senti- c Tuhandikud 10-3 milli- m Miljondikud 10-6 mikro- µ Miljardikud 10-9 nano- n Mõõteühikute teisendamine Pikkus 1km=1000m Pindala 1km2=100ha=104a=106m2 1m=10dm=100cm 1m2=100dm2=104cm2 1cm=10mm=100µm 1cm2=100mm2=104µm2 Ruumal 1m3=1000dm3=106cm3 Kaal 1 t (tonn)=10ts (tsentner)= a 1000kg 1cm3=1000mm3=106µm 3 1ts=100kg 1 l (liiter)=1dm3 1kg = 1000g 1 m3 =1000l Arvu standardkuju Väga suuri ja väga väikesi arve saab kirjutada arvu 10 astme abil kujul a10k, kus kZ ja 1a<10. Selliselt esitatud arve nim. standartkujulisteks arvudeks.
ning mitte nii efektiivsed, kui täna.[12] 3)Kontratseptiivide liigid Tänapäevases maailmas inimese tehnoloogiad ja varustus tegi suurt sammu ette. Kuna alates 20.sajandilt seks on rohkem, kui tegevus laste sündimiseks ning seda rohkem kasutatakse naudingu saavutamiseks, inimestele sai väga tähtsaks enese kaitsmine. Kuna palju seksuaalpartnerid on väga noored ning nende jaoks laste sündimine pole soovitavalt ning üldse ruumal ja mõttetu, siis praegu esineb palju erinevaid kontratseptiive. Igaüks võib leida midagi enda jaoks. Praegu kasutatakse kondoomid, pillid, emakasisesed vahendid, steriliseerimist, keemilised vahendid, hädaabipillid ja teised. Panime sinna tabeli (Joonis ), kus on näha kui palju erinevaid kontratseptiivi-meetodit on üldse ning kes seda kasutab (sõltuvalt vanusest) ning kui palju inimesi seda kasutab protsentides. Joonis
põhi on trapets, arvutada ruumala liitrites 1)põhja pindala Sp=(a+b):2 h a=100cm b=40cm h=40cm Sp=(100cm+40cm):2 40cm=70cm 40cm= 2 2 =2800cm =0,28m 2)ruumal V=SpH H=2m 2 3 V=0,28m 2m=0,56m =560l 34.Püramiid - ruumiline kujund; üks põhi, see Ül.1225 on hulknurk; külgtahud: ühise tipuga Teada on külgservade ja põhiservade kolmnurgad; külgservad: kolmnurkade ühised erinevus, põhi on korrapärane kuusnurk, küljed, põhiservad: hulknurga küljed; kõrgus: ümberringjoone raadius on R=2cm, leida
põhi on trapets, arvutada ruumala liitrites 1)põhja pindala Sp=(a+b):2 h a=100cm b=40cm h=40cm Sp=(100cm+40cm):2 40cm=70cm 40cm= 2 2 =2800cm =0,28m 2)ruumal V=SpH H=2m 2 3 V=0,28m 2m=0,56m =560l 34.Püramiid - ruumiline kujund; üks põhi, see Ül.1225 on hulknurk; külgtahud: ühise tipuga Teada on külgservade ja põhiservade kolmnurgad; külgservad: kolmnurkade ühised erinevus, põhi on korrapärane kuusnurk, küljed, põhiservad: hulknurga küljed; kõrgus: ümberringjoone raadius on R=2cm, leida
Metallid (Na ) loovutavad erinevused ideaal- ja reaalgaasi vahel väikesed. on allotropia. väliskihilt elektroni (Mg 2 ). N: Na Mg 2+ 4.2 Gaasi olekuparameetrid ja oleku võrrand. Aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed. N: H aatomi mass Rõhk (P), ruumal (V), temperatuur (T) nende kogus määrab Mittemetalli aatomid liidavad elektroni N: Cl+eCl- 1,674*10-26kg. gaasi oleku. Seos gaasioleku parameetrite vahel on gaasi oleku-
annaabi.ee 
