Armastada ja olla armastatud George Sand on öelnud, et elus on vaid üks õnn - armastada ja olla armastatud. Kuid kui armastada ilma vastuarmastuseta, põhjustab see vaid õnnetust. Tekib küsimus, kas armastus on siis tõesti nii täisväärtuslik, mida oma elu eesmärgiks seada ning seda meeleheitlikult tagaajada. Armastus teeb pimedaks. Pole just harv juhus kui inimesed teevad rutakaid otsuseid hetke emotsioonide ajel, sest arvatakse, et elus hakkama saamiseks piisab vaid armastusest. Anna Karenina tormas ellu ning hakkas vastu täielikult ühiskonna normidele, alustades abielu välist suhet, algul näis kõik roosiline ning tore, kuid ei läinud palju aega, kui kõik alla mäge veeres. Lõpuks jäigi talle ainult depressioon ning luhtunud elu. Vahel on just naiselik õrn loomus see, mis sunnib armastama. Juhindudes
Küll mitte kogu aeg alguses ta kuulas teiste arvamusi ja ka tegutses selle põhimõtte järgi. Kuid hiljem peale oma isa mõrvamisest teada saamist kõik muutus. Peale seda ta ei hoolinud enam sellest mida teised temast arvasid või temale ütlesid. Järgmiseks hea valitseja tunnuseks on see, et valitseja ei võta vastu igasugusei tormakaid otsuseid mingites asjades ega tegutse ilma mõtlemata mida see võib endaga kaasa tuua. Hamlet aga tegi tihti rutakaid otsuseid ja ta ka tegutses vastavalt oma enda otsustele nii koheselt. Mulle endale aga tundus niimoodi kui Hamlet oleks tahtnud saada valitsejaks siis temast oleks saanud küll ideaalne valitseja kui ainult poleks kuulnud oma isa vaimult seda mis tegelikult juhtus ennem Hamleti isa surma. Aga sellel on ka omad plussid, et Hamlet said teada mis ta isaga tegelikult juhtus. Näiteks kui oleks kellegiga tema perekonnast midagi
nendele alustele ehitatud arusaamad on liialt ebastabiilsed. Selle asemel peaks iga indiviid omaenese mõistust temale osaks saanud kogemuste põhjal kasutama ning mitte ammutama mõtteid teistelt inimestelt. Autori meelest on maailmas kahte liiki inimesi, kelle jaoks ei ole lihtsalt võimalik vabaneda nende mõtetesse talletunud arvamustest. Esimest liiki inimesed peavad end võimelisemaks kui nad on ning teevad seetõttu kannatamatult rutakaid otsuseid. Teist liiki inimese alla paneb Descartes need, kes on küll mõistuse poolest võimelised, kuid ei suuda eristada tõde valest ning allutavad end teiste inimeste arvamustele. Autor ise nendib et oleks kuulunud viimaste hulka, kui poleks tal olnud rohkem kui üks õpetaja. Descartes kritiseerib mõningaid filosoofilisi teadusi nagu loogikat, matemaatilist analüüsi ja algebrat. Loogika sisaldab autori meelest liiga palju selliseid eeskirju, mis on kahjulikud või ülearused
Julia justkui eeskujuks või iidoliteks paljudele noortele armastajatele. Mõeldakse tihti, et kas saab olla veel ilusamat ning romantilisemat lugu kui ,,Romeo ja Julia". Ka tänapäeval on omad Romeod ja Juliad, kuigi need armastajad käituvad veidi teistmoodi. Erinevus Shakespeare'i ja tänapäeva Romeote ja Juliate käitumise vahel väljendub mitmeti. Põhiline erinevus on minu arvates see, et tänapäeva noored ei tee nii rutakaid ja läbimõtlematuid otsuseid, nagu tegid Shakespeare'i loodud saatusliku armastuse sümbolid Romeo ja Julia. ,,Armastus esimesest silmapilgust" on väide, mis sai tõestust ka Shakespeare'i näidendist. Romeo ja Julia armusid üksteisesse palavalt esimesel kohtumisel. Minu arvates aga tänapäeval seda ei juhtu, või kui juhtub, siis ülimalt harva. Nii noortel inimestel, nagu olid Romeo ja Julia, on tänapäeval enamasti teistsugused huvid
igapäevaseks, millega kaasnes ka mõisavara hävitamine ning sagedased kokkupõrked politseiga ja sõjaväega. Väga palju koostati palvekirju, milles nõuti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Eriti tugevaks muutus revolutsiooni mõju siis, kui tervet maailma tabas streik ning tänavad täitusid töölistega. Suleti töökojad, koolid, vabrikud ja ametiasutused. Rüüstati relvakauplusi ja viinapoode, lauldi revolutsioonilisi laule, tehti rutakaid otsuseid ja peeti tormilisi miitinguid. Nõudmiste toetuseks toimunud suurel rahvakoosolekul avas aga sõjaväeüksus rahva pihta tule ja hukkus 94 inimest, haavata ja vigastada sai aga 200. Suurt kasu tõi Eestile hilinenud 17. Oktoobri manifest, millega lubas Nikolai II anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Tänu selle läbikukkumisele loodi Eestis mitmeid poliitilisi organisatsioone. Esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelse Erakonna, moodustasid Postimehe ümber
Struktureeritud otsused on suhteliselt lihtsad ja rutiinsed samuti sisaldavad lõpliku arvu lõplikke protseduure. Neid on lihtsam vastu võtta kui mittestruktueeritud otsuseid, lisaks sellele on ka nende vastuvõtmist toetavaid süsteeme kergem arendada. Mittestruktureeritud otsustel aga puudub lõplik arv lõplikke protseduure, samuti on need keerulise loomuga. 2.3 Otsustusprotsessi arenguetapid Olenemata sellest milliseid otsuseid me teeme, kas rutakaid või pikalt kaalutud, on otsustamise etapid samasugused, kuigi väliselt on need väga erinevad. Lihtsate ja keeruliste otsustuste erinevus on selles, et keeruliste otsuste korral käiakse otsustusprotsess mitu korda läbi. INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE 5 1. Probleemi väljaselgitamine seisneb seisukohavõttu nõudva küsimuse või olukorra tuuma väljaselgitamises. 2
Ta peab treenima enda himu sellisel viisil, et ta himustaks ainult seda, mis on loodusega harmoonias. 2. Ajend on suunatud eetikale. Et olla stoiline tark, peab tõlkima kõik nende teooriad eetilistesse tegudesse. See tähendab, et õpipoiss ei pea ainult teadma, kuidas käitub tark, vaid ka ise käituma nagu tark. 3. Kolmas topoi ehk loogika. Aurelius arvab, et õpipoiss peaks olema valvel, et ta ei jagaks teiste üle rutakaid ja läbimõtlematuid hinnanguid. Marcust ennast võib näha, kui selle filosoofia õpipoissi. Ja raamatu ,,Iseendale" on kirjutanud ta selle filosoofia lahtiseletamiseks. Raamatus on ta kannustanud end pühkida maha kujutlus, peatada püüdlus, kustutada soov (,,Iseendale 9.7). 2. Filosoofiline treening ,,Iseendale" kindlasti ei kujuta sarnaseid filosoofilisi teooriaid, mida võib leida Aristotelese teostest. Siiski on ,,Iseendale" peamiselt filosoofiline tekst
Teadusliku teooria, seaduse või üldistuse kindel teadmine ei ole võimalik. Juba järgmisel hetkel võib see kontrollimisel vääraks osutuda. Popper armastas näiteks tuua Newtoni mehhaanikat, mis pidas 1687. aastast, mil see avaldati, kuni umbes 1900. aastani kontrollimisele hästi vastu. Aastatel 19001920 aga leiti, et see on ebatäpne, ning seda korrigeeriti relatiivsusteooriale toetudes. Erinevalt Francis Baconist, kes teoses "Novum Organum" laitis teadlasi, kes teevad rutakaid ja enneaegseid "ennetusi", pidas Popper selliseid ennetusi (julgeid põhjendamata oletusi) vältimatuks. Sealjuures aga ei tule püüda neid kaitsta, vaid ümber lükata, et asendada need uute oletustega. Oletused on täiesti õigustamata ja õigustamatud ning pole võimalik kindlaks teha nende tõesust ega isegi mitte tõenäolisust. Avastuskontekst ja õigustuskontekst Popper eristas teadusliku teooria arengus kaht etappi. Teooria konstrueerimine ei nõua loogilist analüüsi
noaga, vahel pigistati otse tuubist 3. eitatakse selget kujutamist, eelistatakse laike, jooni, üksteise peale kuhjatud materjale 4. vorm, kui ta on üldse olemas, hävitatakse sihilikult materjali ja värviga 5. maalimine tähendab materjali enese vormi esile kerkida laskmist 6. joon muutub kramplikuks, värvid liituvad üksteise külge, voolavad, kuivavad kokku. Materjal annab värvile elu. KUNSTNIKUD Jean Dubuffet (19011985), prantslane, maalis `rutakaid grafiteid, mis jõuliselt lõikuvad informalistliku värvikihi paksusesse' Georges Mathieu (1921), prantslane, teeb äärmiselt suureformaadilisi teoseid, mis koosnevad valgusjoontest läbitud värvilaikudes. Ühtlasele taustale laseb ta värvi otse tuubist, kandes seda laiali pintsliga ja isegi käega (kalligraafiline kunst) Hans Hartung (19041989), abstraksionist, tegi värvilisi akvarelle, õlimaale, guasse, pastelle, joonistusi kriidi, söe, värvipliiatsite ja tusiga
o suurendada oma teadmisi teistest (ühisosa kontekstis) o õppida analüüsima vääritimõistmisi ja neist õppida o õppida vääritimõistmisi lahendama Tänapäeval interkulturaalne pädevus üks olulisemaid pädevusi. Kuidas läheneda kultuuridevahelisele suhtlemisele? - Enamasti lähenetakse läbi psühholoogia, keskendudes erinevustele kultuurilistes väärtustes - Oht, et teeme rutakaid järeldusi väärtuste kohta - Kultuuridevahelise suhtlemise probleemid on ka keelelised/suhtlemisprobleemid - Tähelepanu peaks pöörama (ka) situatsioonipõhisele keelelisele analüüsile - Interkulturaalne pädevus = paljuski keeleline pädevus, keeleline pädevus = paljuski kultuuriline pädevus - Keeleline/interkulturaalne pädevus passiivne (retseptiivne) ja aktiivne (produktiivne) (nt. eestlastel äärmiselt raske öelda esimesena "How are you
annaabi.ee 
