Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk, kopsud, soolestik ja neerud. Nendest olulisemaks on neerud. Neerud Inimesel on kaks neeru, mis paiknevad kõhuõõnes mõlemal pool selgroogu, viimase roide kõrgusel. Neerud on 10-12 cm pikkused paarilised oakujulised organid, mis kaaluvad kokku umbes 300g ja on täiskasvanul inimesel umbes rusikasuurused. Neerud on organismi filtersüsteem. Neerud puhastavad verd, filtreerides välja (mürgised) jääkained ning reguleerides kehas vedeliku ja mineraalide tasakaalu. Lisaks toodavad neerud hormoone, mis reguleerivad vererõhu taset, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust. Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata rohkest või vähesest veejoomisest jääb vere veesisaldus tänu neerude tööle ikka samaks. Kui organismi satub
· taimi 2. Kui maapind ei ole kaldu, tuleks rajada 15 30 · kangi, kilesid cm paksune drenaaz, milleks sobivad nii vanad ahjukivid, poolikud punased tellised kui (kivide nihutamiseks) ka rusikasuurused munakivid. Drenaaziks ei sobi paekivikillustik ega silikaatkivid mööda kapillaare tõuseb ülespoole leeliseline ehk aluseline vesi, mis paljudele taimedele ei sobi.
Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ning inimeste vahel. Kui vara- jaste inimahvide luid on leitud mitmest maailmajaost, siis australo- piteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi- vanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimese liike tuntakse juba päris palju ja nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast
Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ning inimeste vahel. Kui vara- jaste inimahvide luid on leitud mitmest maailmajaost, siis australo- piteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi- vanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimese liike tuntakse juba päris palju ja nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast
Puhta ja terve naha saamiseks peavad kõik siseorganid tegutsema nii hästi kui võimalik. Neerud, maks ja käärsool töötavad iga päev selleks, et vabastada keha ülemäärastest toksiinidest. Kui need organid ei tööta korralikult, kasutatakse jääkainete väljutamiseks nahka, mis on keha suurim organ. Kui siseorganid on millegi tõttu puhastamisülesannetega üle koormatud, võivad inimesel aknepuhangud ägeneda. (San-Jouz, 2005) Neerud asuvad seljal otse rinnakorvi all ja on umbes rusikasuurused. Nad puhastavad verd, filtreerides välja mürgised jääkained ja reguleerivad keha vedeliku tasakaalu. Neer koosneb miljonitest tillukestest torukestest, mida nimetatakse nefroniteks. Veri läbistab nefroneid oma teel mööda vereringet. Kui filtreeritud veri voolab läbi nefronite, imenduvad kehale vajalikud ained uuesti tagasi verre. Kahjulikud ained koos veega väljuvad põie kaudu uriinina kehast. (San-Jouz, 2005) Maks asub paremal pool kõhus alumise roidekaare taga ja kopsude all
Tanguleemele lisati ka piima, naereid, kaalikaid. Tangupudrule pekitükke, rasva, piima, herneid, ube, kapsaid jm. Jämedast odra-, harvem kera- või rukkijahust keedeti veega paksemat putru või vedelamat körti. [] Pidulikumate roogade hulka kuulusid tangu-, harvemini jahuvorstid. 19. sajandil söödi paiguti ka valget vorsti, mis oli verelisandita. Traditsiooniliseks toiduks olid ka odra- , harvemini rukkijahust käkid, rusikasuurused ümmargused või piklikud pätsikesed, mida söödi soolakas vees, rasva- või lihaleemes, keeduleent peale rüübates. Paremaks toduks peeti ka käkke. [] Igapäevast toitu aitas mitmekesistada kama. Tööstuslikult toodetuna on mulgi kama tänini kasutusel. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks, pudruks või taignaks, millest vooliti käkid. Ida-Euroopa toitude hulka kuulub ka vee ja
kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Teiste varaste inimahvide luid on leitud paljudest maailmajagudest kuid australopiteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esivanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimeste liike oli palju ning nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. Pikka aega peeti inimese kujunemisel järgmiseks oluliseks lüliks neandertallasi, kes said selle
Peale leiva olid kõige tavalisemad igapäevased toidud mitmesugused pudrud ja leemed (supid). Tatrakasvatusalal Lõuna-Eestis ja Peipsimaal söödi ka piimaga keedetud tatratanguputru. Veidi vedelam puder kört. Pidulikumate roogade hulka kuulusid tangu-, vahel harvemini jahuvorstid, mida söödi eriti jõuluajal. Põhja- Eestis ja saartel, aga ka Setumaal söödi laialdaselt verelisandita valget vorsti. Traditsiooniliseks toiduks olid ka odra-, harvem rukkijahutainast käkid, rusikasuurused, mida söödi soolakas veel, rasva- või lihaleemes keedetult, peale rüübati keeduleent. Maa lõuna- ja idaosas söödi Ida-Euroopale omast kama, mis tehti küpsetatud teraviljadest jahvatatud jahust, mulgimaal tehti seda seakama mitmest viljast. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks. Kile vee ja kaerajahu hapendatud segust keedetud kile ehk kiisel. Muud taimsed toidud Läätsed jäid kiiresti 19.sajandi jooksul toidulaualt välja
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks;
annaabi.ee 
