kolmandal kohal Eestis. Käpalised ehk orhideed on suurimaid õistaimede sugukondi. Paljudes Euroopa riikides, kaasa arvatud ka Eestis, on orhideeliigid võetud kaitse alla. Eestis on käpalisi 36 liiki, Vormsis leidub neid üle 20. Rohttaimi, puu- ja põõsaliike on saarel kirja pandud üle 900 liigi, neist ligi 60 kuuluvad kaitset vajavate harulduste hulka. Samblikeliike on Vormsi saarelt teada 301, samblaid on 229. Aastal 1981 loodi 4 Rumpo poolsaarel (Joonis 1.2) taimestikukaitseala. Nüüdseks on Rumpo poolsaar 2000.aastal moodustatud Vormsi maastikukaitseala teljeks. Kaitseala pindala on 19,75 ruutkilomeetrit millest 13 ruutkilomeetrit on madal rannikumeri. Kaitseala moodustubki paljude laidudega Hullo ja Sviby lahtedest ning kadastikega ja rannakarjamaadega kaetud Rumpo poolsaarest. Enamlevinud
meretasandikud. Nii need kui ka liivasabised ja saviliivased jääjärvetasandikud (19%) on suuremas osas märgade (glei-) muldadega ning vastavalt kaetud rabastuvate või soostuvate metsade ja niitudega. Tasandikulisse pinnamoodi toovad vaheldust lainetuse poolt pinnalt rannavalliimelisteks ümber kujundatud kolm loode-kaugusihilist laugete nõlvadega oosi(ahelikku). Saare keskosa läbib 11 km pikkune ja 5-6 m kõrgune Hullo oos. Selle lagi Hullo ja Rumpo küla vahel Lill-Kordbackenis (12,7 m ü.m.p) on saare kõrgeim koht. Samast oosist on põhja pool kujunenud merre Austusgrunne neem ja lõunas madalasse merre Rumpo ninana tuntud neem. Saare idaosas paikneb katkendlik Norrby-Säderby-Hosby rannavallistunud oosistik (u 8 km). Oosist on moodustunud ka Hobulaid. Väiksem oosist kujunenud madalate künniste rida asub Rälby küla lähedal ja jätkub lõuna pool Sviby küla juures
Loodus Vormsi maapind kerkib kiirusega kuni 3 mm aastas. Endistest merelahtedest on maa kerkides moodustunud Prästviigi, Diby ja Kärrsläti järved. Sada kilomeetrit rannajoont on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga.
pöördusega, kus pika hoone eri osad asetsesid üksteise suhtes nurga all. Laudaruumidega olid ühendatud heinaküünid, katusealused, kuurid, aidad ja muudki ruumid. Hoone võis moodustada lausa kolmest või neljast küljest suletud karjaõue. (Vormsi lugu 2013) Joonis 5. Vaade Rumpole (Vormsi lugu 2013) Joonis 6. Pikneri talu (Vormsi lugu 2013) Hullo 19. sajandi lõpul, vahetult enne küla laienemist oli Hullo nagu küla ikka: talud asusid Hullo - Rumpo tee lääneküljel Sviby-Rumpo-Suuremõisa ristmiku ümbruses. Talude vastas üle tee olid tuulikud. Saare keskuseks kujunes Hullo 20. saj algul, kui saar suvitajate seas populaarseks kujunes. Taludest põhja poole kummalegi poole külateed rajati hulgaliselt suvitajatele mõeldud pansionaate ning suvilaid. Siin asusid ka vallamaja, kauplus ja koolimaja. Vormsi vana vallamaja Hullos ehitati 1920 või varemgi. Vallavalitsus kolis majast välja 1950. a. Pärast seda oli hoone kasutusel väga erinevates funktsioonides
merelistel liivadel. Need on suuremalt jaolt soostuvate metsade ja ka rohumaade mullad. Väga huvitavad on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Looduskaitsealad moodustavad 2002. a seisuga maastikurajoonist 13%. Kolm suuremat on Käina lahe Kassari lahe, Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitseala. Vormsi paikkonnast kuulub 7,7% maastikukaitsealasse, mis asub seitsmes lahustükis; üks neist on samblikurikas (169 liiki) Rumpo neem. (Arold, 2005) 3 3. Kliima Hiiumaa paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas, mida iseloomustab soe suvi ja jahe talv. Veebruari keskmine õhutemperatuur on -3,5°C, juulis aga +16,5°C. Aasta keskmine temperatuur on +5,2°C. Valdavad on lõuna- ja edelatuuled. Tuulte keskmine kiirus on 5-6 m/s, suurim tuulekiirus on olnud 34 m/s. 4. Vetevõrk
on seadusega keelatud, asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, 55. Miks on kaitse alla võetud samblikud? Mis neid ohustab? Samblikud on kaitse alla võetud sest neid teatakse vähe. Paljusid samblike on Eestis kasvamas ainult paaris kohas ja seega tuleb nende säilimine tagada. Samblikud vajavad kasvamiseks õhku mis oleks saastumata. 56. Kus asub ja kuidas kaitstakse samblikukaitseala? Samblikukaitseala asub Vormsi saare Rumpo poolsaarel ja praegu on see osa Vormsi maastikukaitsealast. 57. Miks on kaitse alla võetud seened? Mis neid ohustab? Seened on kaitse alla võetud, sest nende liigirikkus võib kiiresti väheneda. Kuna Eestist on leitud palju Euroopas ja mujal maailmas haruldasi seeneliike, tuleb neid kaitsta. Seeni ohustab lageraie, nende loodusliku elupaiga hävitamine kui ka inimeste poolt liigne korjamine. Kui seeni ettevaatlikult ei korjata, võib seene niidistiku
on seadusega keelatud, asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, 54. Miks on kaitse alla võetud samblikud? Mis neid ohustab? Samblikud on kaitse alla võetud sest neid teatakse vähe. Paljusid samblike on Eestis kasvamas ainult paaris kohas ja seega tuleb nende säilimine tagada. Samblikud vajavad kasvamiseks õhku mis oleks saastumata. 55. Kus asub ja kuidas kaitstakse samblikukaitseala? Samblikukaitseala asub Vormsi saare Rumpo poolsaarel ja praegu on see osa Vormsi maastikukaitsealast. 56. Miks on kaitse alla võetud seened? Mis neid ohustab? Seened on kaitse alla võetud, sest nende liigirikkus võib kiiresti väheneda. Kuna Eestist on leitud palju Euroopas ja mujal maailmas haruldasi seeneliike, tuleb neid kaitsta. Seeni ohustab lageraie, nende loodusliku elupaiga hävitamine kui ka inimeste poolt liigne korjamine. Kui seeni ettevaatlikult ei korjata, võib seene niidistiku
avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, 55. Miks on kaitse alla võetud samblikud? Mis neid ohustab? Samblikud on kaitse alla võetud sest neid teatakse vähe. Paljusid samblike on Eestis kasvamas ainult paaris kohas ja seega tuleb nende säilimine tagada. Samblikud vajavad kasvamiseks õhku mis oleks saastumata. 56. Kus asub ja kuidas kaitstakse samblikukaitseala? Samblikukaitseala asub Vormsi saare Rumpo poolsaarel ja praegu on see osa Vormsi maastikukaitsealast. 57. Miks on kaitse alla võetud seened? Mis neid ohustab? Seened on kaitse alla võetud, sest nende liigirikkus võib kiiresti väheneda. Kuna Eestist on leitud palju Euroopas ja mujal maailmas haruldasi seeneliike, tuleb neid kaitsta. Seeni ohustab lageraie, nende loodusliku elupaiga hävitamine kui ka inimeste poolt liigne korjamine
Soontaga LKA 5.9. Liivanõmme õpperada 23.1. Soontaga matkarada 5.10. Lepaaugu lõkkekoht 24. Pähni LKA 5.11. Lepaaugu parkla 24.1. Pähni metsaõpperada 5.12. Metskonna parkla 25. Kirikumäe LKA 6. Vormsi MKA 25.1. seiramine lõpetatud 6.1. Rumpo matkarada 26. Keila-Joa park 7. Järve luidete MKA 26.1. Keila-Joa park 7.1. Keskranna puhkekoht 27. Sangaste park 8. Käina lahe-Kassari MKA 27.1. Sangaste metsapargi matkarada 8.1. Sääretirbi telkimisala 28. Naissaare LP 9. Kõpu LKA 28.1
09 0.38 4 LLS Valma 10.3 9.89 8.21 45 0 GNS Mudaste lautrikoht 4.5 4.32 0.54 10 FPO Lohusuu 6.7 6.43 3.23 166 FPO MTÜ Hiiumaa Vetelpääste Kärdla sadam 4.47 4.29 0.53 10 FPO Tori 4.47 4.29 0.49 8 FPO Narva-Jõesuu 4.7 4.51 0.71 29.4 FPO Rumpo 4.26 4.09 0.38 4 GNS Valma 5.1 4.89 0.79 20 0 OFG Alajõe 6.3 6.05 0 118 0 OFG Topu 6 5.76 1.01 20 FPO Hara (Lääne mk) 8.4 8.06 3.38 18.5 FPO Omedu 4.48 4.3 0.45 6 FPO
annaabi.ee 
