Tänapäeval leiab alkanet peamiselt kasutamist toidu värvimisel ja kosmeetikas. Naftokinoonid kuuluvad K-vitamiini gruppi. Antrakinoonid Antrakinoonid esindavad kinoonide suurimat gruppi. Nad esinevad mõnedes taimedes, seentes, samblikes ja putukates. Struktuuride rohkus on teada hüdroksüülide ja teiste asetäitjate muutuva numbriga. Mitmed sajad esinevad õistaimedes, kus neid on eriti leitud perekondadest Fabaceae, Liliaceae, Polygonacaeae, Rubiaceae. Paljudel looduslikel antrakinooni derivaatidel (tuletistel) kaldub olema lahtistav toime. Rubia tinctorium oli kasutatud kui loodusliku värvina tekstiilitööstuses ja samuti toidu värvimisel. Punane fotodünaamiline pigment on laialdaselt leiduv Hypericaceae lilledes.
PEREKOND: mustikas (Vaccinium) harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus) sinikas (Vaccinium uliginosum) pohl (Vaccinium vitis-idaea) SUGUKOND: kukemarjalised (Empetraceae) PEREKOND: kukemari (Empetrum) kukemari (Empetrum nigrum) SUGUKOND: nurmenukulised (Primulaceae) PEREKOND: nurmenukk (Primula) harilik nurmenukk (Primula veris) SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) PEREKOND: madar (Galium) hobumadar (Galium verum) SUGUKOND:siniladvalised (Polemoniaceae) PEREOND:sinilatv (Polemonium) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum) SUGUKOND: kassitapulised (Convolvulaceae) PEREKOND: kassitapp (Convolvulus) harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae) PEREKOND: ussikeel (Echium) ussikeel (Echium vulgare) PEREKOND: lõosilm (Myosotis)
Traditsiooniliselt on maltsalisi käsitletud sugukonnana. Tänapäeval on molekulaargeneetilised uuringud näidanud sugukonna kuulumist rebasheinaliste sugukonda. 1500 liiku kuskil. Kõrvitsalised - sgk-a kuulub kuni 110 perekonda (u.640 liiki) pms. troopiliste alade ronitaimi, neist viljeldakse rohkem kui 50 liiki nt. kurki, melonit, arbuusi, käsnkõrvitsat ja pudelkõrvitsat SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) Madaralised-Sugukonda kuulub 500 perekonda (u. 6000 liiki). Enamik on troopika puittaimed, rohtsaid liike kasvab parasvöötmes. Majanduslikult tähtsad on kohvipuu, kiinapuu, punavärvik, ilutaimena kasvatatakse gardeeniat. Eestis kasvavad mitmed madara liigid ja loometsades tavaline nt. värv-varjulill. SUGUKOND: vesihernelised (Lentibulariaceae) Vesihernelised-on putuktoiduliste õistaimede sugukond, kuhu kuulub 3 perekonda.Sugukonna
montanum) verev kurereha (Geranium kurereha (Geranium) kurerehalised (Geraniaceae) sanguineum) mõru vahulill (Polygala vahulill (Polygala) vahulillelised (Polygalaceae) amarella) liht-naistepuna (Hypericum naistepuna naistepunalised (Hypericaceae) perforatum) (Hypericum) harilik nurmenukk (Primula nurmenukk (Primula) nurmenukulised (Primulaceae) veris) valge madar (Galium album) madar (Galium) madaralised (Rubiaceae) harilik imikas (Anchusa imikas (Anchusa) karelehelised-korvõielised officinalis) (Boraginaceae) harilik käbihein (Prunella käbihein (Prunella) huulõielised (Lamiaceae) vulgaris) külmamailane (Veronica mailane (Veronica) mailaselised chamaedrys) (Scrophulariaceae) harilik kellukas (Campanula kellukas kellukalised (Campanulaceae)
M., Wu, M., & Taylor, D. R. (2014). A recurring syndrome of accelerated plastid genome evolution in the angiosperm tribe Sileneae (Caryophyllaceae). Molecular Phylogenetics and Evolution, 72, 8289. http://doi.org/10.1016/j.ympev.2013.12.004 Szczeciska, M., Kwaniewski, M., Sawicki, J., Chwialkowska, K., Szandar, K., & Pisarek, W. (2012). Development of Microsatellite Markers Using Pyrosequencing in 15 Galium trifidum (Rubiaceae), a Rare Species in Central Europe. International Journal of Molecular Sciences, 13(12), 98939899. http://doi.org/10.3390/ijms13089893 Stamenkovi, J. G., Stojanovi, G. S., Radojkovi, I. R., Petrovi, G. M., & Zlatkovi, B. K. (2015). Chemical Composition of the Essential Oil from Chaerophyllum temulum (Apiaceae). Natural Product Communications, 10(8), 143941. Stewart, K. J., & Siciliano, S. D. (2015). Potential Contribution of Native Herbs and
Borago officinalis kurgirohi Seemned sisaldavad palju (17-28%) gammalinoleen-hapet (GLAOmega-6 rasvhappe) ja palju teisi rasvhapped mis aitavad alandada kõrget kolesteroolitaset Selts Gentianales emajuurelaadsed Sug. Gentianaceae emajuurelised Gentiana pulmonanthe sinine emajuur (kroontipmed on keerdus õiepungas) Sug. Rubiaceae madaralised o 10000 liiki, suuruselt 4 kohal (1.Asteraceae, 2.Orchidaceae, 3. Fabaceae) Coffea arabica - Araabia kohvipuu Kaffa Etioopia provints. Coffea canephora Kongo kohvipuu (robusta kohv) Aafrikast Galium verum - hobumadar Selts Lamiales iminõgeselaadsed tavaliselt vastakud lehed, kuid on palju erandeid nagu näiteks väga varieeruv mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukond.
Sugukond koerakoolulised – Apocynaceae Peamiselt troopikas, umbes 5000 liiki Eestis kaks liiki – lood-angervars ja väike igihali Enamuses puittaimed, piimasoontega Vastakud lihtlehed Kroon liitlehine, aktinomorfne, viietine Tolmukaid 5, rohkem või vähem kokku kasvanud, sageli ka emakasuudmega Vili kuiv või lihakas kaksikkukkur, seemned lendkarvadega, või luuvili või mari Sugukond emajuurelised – Gentianaceae Parasvöötmes, rohttaimed Perekond emajuur Sugukond madaralised – Rubiaceae Levinud kogu maailmas, peamiselt troopikas, üle 10000 liigi (suuruselt neljas sug) Enamuses troopilised puud või põõsad, Eestis ainult rohttaimed Lihtlehed, abilehtedega, vastakud või männases Õied aktinomorfsed, viietised või neljatised, kroon liitlehine Erineva suurusega ja värvusega, tolmeldavad putukad, nahkhiired, linnud, tuul Viljad mitmesugused – kaksikseemnised, kuprad väikeste või tiivuliste seemnetega kuni lihakate lindudega levivate viljadeni
Mol Phylogenet Evol 29: 417434. plant DNA. Nucleic Acids Res 8: 43214325. 4. Queiroz C de S, Batista FR, de Oliveira LO (2011) Evolution of the 5.8S 12. Higuchi M, Maas S, Single FN, Hartner J, Rozov A, et al. (2000) Point mutation nrDNA gene and internal transcribed spacers in Carapichea ipecacuanha in an AMPA receptor gene rescues lethality in mice deficient in the RNA-editing (Rubiaceae) within a phylogeographic context. Mol Phylogenet Evol 59: 293 enzyme ADAR2. Nature 406: 7881. 302. 13. Dmitriev DA, Rakitov RA (2008) Decoding of superimposed traces produced by 5. Amos CI, Frazier ML, Wang W (2000) DNA pooling in mutation detection with direct sequencing of heterozygous indels. PLoS Comput.Biol 4: e1000113. reference to sequence analysis
Selts pöögilaadsed Fagales Sugukond kaselised Betulaceae Selts ristõieliselaadsed Brassicales JPM 41. Asteriidid – seltsid, sugukonnad Selts kontpuulaadsed – Cornales Sugukond kontpuulised – Cornaceae Selts kanarbikulaadsed – Ericales Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Sugukond nurmenukulised – Primulaceae Sugukond karelehelis Selts emajuurelaadsed – Gentianales ed – Boraginaceae Sugukond emajuurelised – Gentianaceae Sugukond madaralised – Rubiaceae Selts iminõgeselaadsed – Lamiales Sugukond õlipuulised – Oleaceae Sugukond huulõielised – Lamiaceae JPM
peamiselt rohttaimed, kokku kasvanud kroonlehed, paljudel iridoiidide esinemine (erilised terpenoidid). Iridoiidid - taimedel (ka mõndadel loomadel) esinevad sekundaarsed metaboliidid. Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 60. Sgk. maavitsalised. Alkaloidid Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga
Asteriidid on suur rühm taimi, mida ühendavad järgmised tunnused: peamiselt rohttaimed, kokku kasvanud kroonlehed, paljudel iridoiidide esinemine (erilised terpenoidid). Iridoiidid - taimedel (ka mõndadel loomadel) esinevad sekundaarsed metaboliidid. Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres
annaabi.ee 
