fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lassus- 1532-1594, kirjutanud 1000 teost,kirjutas igas zanris, muusika oli helge särav rõõmus, on võrreldud Rubensiga. giovannu pürluigi da palestrina- 1525-1594, 100madrigali, 100missat, 250 motetti, ainult polüfoonia koorimuusikas, võrreldakse raffaeliga. Johann Sebastian Bach-(1685-1750)fuuga passion, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas Georg Friedrich Händel-(1685-1759)ooperid oratooriumid, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas juhtuvad muusikamaad itaalia-euroopa eeskuju, tähtsaim asi laul, tähtsaim zanr ooper. nt Domenico Scarletti(1658-1757)
Väidetavalt ta abielluski 1640. aastal Mary Ruthven`iga, kes oli võluv ning hästi kasvatatud neitsi. Ent kahjuks tegid siiski haigus ja pettumused van Dycki karjäärile ja elule lõpu. Van Dyck suri just enne Inglismaa kodusõja puhkemist 1641. aastal. 5 Van Dyck`i portreed Anthony van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, mahe ja peenetundeline; Rubensiga võrreldes on ta õrnem, närvilisem ja maaliliselt pehmem. Üks tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta veneetslastelt omandas, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta koketsusesse ja sentimentaalsusesse Kuid tema kompositsioonidel puuduvad dramaatiline jõud ja originaalsus, joonistusel selgus ja pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Kuna ta ei suutnud omantada oma õpetaja jõulisust. Van
Vürst muusikute keskel. Kirjutas suurvorme, motette, kokku üle 200 teose, palju madrigale ("Kaja"). 12-aastaselt toodi Sitsiiliasse F.Gonzaga sõjaväelaagrisse. 21-aastaselt sai rooma kiriku kapellmeistriks. Jäi Münchenisse. Elurõõmus kunstnik, näitleja, humorist, kapellmeister. 1568 etendas pulmapeol komöödiaid. Üle 2000 teose. Tähelepanu ilmalikul muusikal: "Talumees, mis sa kotis kannad?", "Neiu läheb kaevule", "Oo vein, viinamarjade kuningas". Võrreldakse Rubensiga. Palestrina (1525 -1594), Itaalia, vaikne, elu seotud Roomaga. Looming mõjutatud katoliku kirikust. Pärit Palestrinast. 12-aastaselt läks Rooma kirikusse laulma. 1554 sai kodulinna koorijuhiks. Töötas Sixtuse kapellis, peagi abiellus. Peatus Peetri kirikus (1571 - surm). Nimetati paavsti heliloojaks, talt telliti palju kirikulaule; muusika oli täis sügavat rahu, keskendumist, läbipaistvad, selged. Üle 100 ilmaliku laulu, üle 100 missa, 250 motetti, tundis madalmaade muusikute teoseid
saabumine Marseillesse"). 1626. Aastal lõpeb Rubensi loomingu esimene periood. Sel aastal suri Isabella ja Rubens loobus maalimisest ning pühendus diplomaadi karjäärile. Kuid igatsus pereelu järele viis Rubensi 1630.aastal taas abielusse. 53.aastasena abiellus ta 16-aastase Helene Fourmentiga, kellega tal oli veel 5 last. Algas loomingu teine periood. Taas kasutab naist ja lapsi modellidena. (,,Kasukake"). Rubens suri 1640.aastal ja on maetud Antverpenisse Püha Jaacobi kiriku kabelisse. Rubensiga väga tihedalt on seotud teine flaami meister Anthonys van Dyck (1599-1641). Dyck sündis Antverpenis siidikaupmehe peres. Kunsti õppis kohaliku meistri juures ja seejärel Rubensi ateljees. Jätkas tööd Rubensi juures ka siis, kui oli ise saanud Püha Luuka gildi meistriks. Kahe mehe vahel oli väga tihe koostöö. Mõlemad õppisid teineteiselt. Dyck maalis ka palju portreesid., eriti pereportreesid. Tema kuulsus ulatus välismaale ja ühe inglise
*palju riiklike tellimusi * lugemine, teatrite külastamine jn- kõrgem seltskond *best friend Chopiniga „Sand ja Chopin“ *Chelico(?) aita leida tal iseenda 1882 pannakse välja kevadsalongis „Dante paat“, mis tekitab vastakaid arvamusi. Lööb lõhe klassitsismi ja romantismi vahele. *väljendab elegantselt julgust ja palju valu „Choise veresaun“ *kiindumus- lõvid ja tiigrid ning idamaine antiik „Sardanapalos“. *peamiseks väljendusvahendiks on värvid, sarnaneb Rubensiga *üheks põhiliseks tunnuseks vabaduse armastus „vabadus viib rahva derikaatidele“ Gericault saab inspiratsioon barokist. „Meduusi parv“ prantsuse romantismi esikteos. Külastas Pariisi surnukuuri, et surnuid paremini maalida Corot peamiselt maastikumaalija, õppis Itaalias. Hülgab gulisside ja antiigi kasutamise. Kujutab elavat Itaalia loodust, hiljem ka Prantsuse. *stafaaz- inimeste grupp maastiku taustal Skulptuuris toimuvad muutused aeglasemalt. Franschoe Rude „sõtta mineku
34. Kuidas kajastusid Madalmaade 16. ja 17. sajandivahetuse poliitilised muudatused Madalmaade kunstis? Flandrias arenes äärmuslik, suurejooneline barokk, Hollandis aga omandas kunst, lihtsama, realistlikuma ilme. 35. Kes oli Flandria baroki peaesindaja? Peter Paul Rubens. 36. Kuidas iseloomustaksid flaami kunstniku P.P.Rubensi loomingut? Pidulikkus, fantaasiarikkus, vabad pintslilöögid, tõmmud mehed, heledanahalised lopsakad naised ja paksud lapsed. 37. A. Van Dycki looming. Rubensiga võrreldes on ta loomingulaad pehmem, õrnem ja lüürilisem, mitte kunagi naturalistlik ega vulgaarne. Kuid tal puudub Rubensi taltsutamatu vitaalsus. 38. Mis on paraadportree? Portree, millel rõhutatakse kujutatava isiku seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust, detailirohkelt edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. 39. Mis riigi kunstnikud olid Jad Vermeer van Delfi, Frans Hals ja Rembrandt? Hollandi 40. Kes olid „Väikesed hollandlased“
Alguse sai Inglismaalt. Alguses maastikumaalis, kus neile lisati tundeid. William Turner oli meremaalija meremaalid kummalise valgusekäsitlusega. Tema töödes näeb palju piirjoonte puudumist, voolavat tehnikat. Ta kasutas õlivärve. Tema oli üks impressionismi eelkäijatest. Ta maalis maalimisnoaga. N: ,,matused merel" Prantsusmaa romantism Teema seatud poliitika ja ajalooliste sündmustega. Peamine teema ülestõus. Eugene Delacroix, keda on võrreldud Rubensiga. Naiserahva figuur "vabadus viib rahva barrikaadidele" Hispaania romantism- Fransisco Goya. N: ,,Ülestõusnute mahalaskmine". Tööd on jõhkrad. Ta kritiseeris oma töödes ühiskonda. Omanäoline kunstnik. Saksamaa oli poliitiliselt kindlustatud. Üks tuntumates kunstnikest oli seal Caspar David. Väga paljude piltide peal on inimesed kujutatud seljaga, N: ,,Kahekesi kuud vaatamas". REALISM Kui klassitsismis ja romantismis näeme, et kunstil on jutustav sisu, siis realismis seda ei ole
kreeka mütoloogiast. (Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose kauneid tütreid. Siin näeme ka Rubensi lemmikvõtet, mis seisneb tumedate raudrüüde vastandamises heledate, ümaravormiliste naisaktidega). Teiseks nimekaks flaami maalikunstnikuks oli ANTHONIS VAN DYCK (1599- 1641). Nooruses töötas ta Rubensi juures abilisena, hiljem saavutas ta loomingulise iseseisvuse. Van Dyck`i peetakse üheks paraadportree rajajaks. Rubensiga võrreldes on ta kujutamislaad pehmem, õrnem ja lüürilisem. Tema üheks parimaks tööks peetakse inglise kuningas "Charles I portreed". Kuningat on kujutatud jahiülikonnas suurejoonelise maastiku taustal. Kolmas flaami maalikunstnik, JACOB JORDEAENS (1593-1678) (samuti Rubensi õpilane) oli täielik vastand Dyckile. Tema töid iseloomustab elulähedus ja jõulisus, isegi proosalisus. Jordaensi suureks eeskujuks oli Caravaggio. Kujutas
kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. (Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose kauneid tütreid. Siin näeme ka Rubensi lemmikvõtet, mis seisneb tumedate raudrüüde vastandamises heledate, ümaravormiliste naisaktidega). Teiseks nimekaks flaami maalikunstnikuks oli ANTHONIS VAN DYCK (1599- 1641). Nooruses töötas ta Rubensi juures abilisena, hiljem saavutas ta loomingulise iseseisvuse. Van Dyck`i peetakse üheks paraadportree rajajaks. Rubensiga võrreldes on ta kujutamislaad pehmem, õrnem ja lüürilisem. Tema üheks parimaks tööks peetakse inglise kuningas "Charles I portreed". Kuningat on kujutatud jahiülikonnas suurejoonelise maastiku taustal. Kolmas flaami maalikunstnik, JACOB JORDEAENS (1593-1678) (samuti Rubensi õpilane) oli täielik vastand Dyckile. Tema töid iseloomustab elulähedus ja jõulisus, isegi proosalisus. Jordaensi suureks eeskujuks oli Caravaggio.
Maalinud ka palju portreesid. Lapse pea Leukippose tütarde röövimine Abiellus 1630. a. 16. a. Helene Fourmendiga, algas viljakas periood. Palju maalis abikaasat(neist kõik ise). Maa ja Vee liit Bacchus Henri IV apoteoos Anthonis Van Dyck (1599-1641) Flandria kunstnik, töötas noorena Rubensi ateljees abilisena, hiljem pärast Itaalias käiku saavutas loomingulise iseseisvuse. Eelkõige tegi portreesid. Vaoshoitumad, õrnemad, pehmemad maalid, võrreldes Rubensiga. Perekonnaportree Inglise kuningas Charles I 1632. a. sõitis Inglismaale Charles I õukonnakunstnikuks. 10. ptk. Hollandi zanri- e. olustikumaal Elas läbi 17. saj. suure tõusu. Tekkis uusi maaliliike: olustikumaal, natüürmort, loomamaal, linnavaated, mere-, maastikumaal. Sel perioodil oli väga palju kunstnikke, kellest osa nim. väikesteks hollandlasteks, kuna maalid olid väiksemate mõõtmetega. Kunsti tellijaks nüüd ka kodanlane. Mitte enam kirik ega paleed.
Ideoloogiaid ei saa tõestada, aga põhjendada. Ideoloogia püüab korrastada väärtusi. Tahestahtmata ei saa kunstis ( ja üldse humanitaarteadustes) eristada teooriat hinnangutest. PRANTSUSE KUNST (st Pariis) Prantsuse Akadeemiad kunstihariduse keskused alates 17saj, õpetuse alusepanijaks Nicolas Poussin (lähtus RafaelistjtItaaliast lõi akadeemilise kunsti õpetamise aluse; maalikunsti alus kui ideaalne joonistus, värv allub joonistusele) vaidles Rubensiga maaliline maalikunst on pildi lähtekohaks ja värvimass on 'joone' lähtekohaks. P; on olemas üks igavene ja muutumatu ilu mille poole kõik püüdlevad (kõige lähemal sellele olid Vana- Kreeka kunstnikud). Kui maalikunst oli alates renessansist kujutanud 3mõõtmelist nähtavat maailma, ,siis akadeemia ei pidanud piisavaks lihtsalt nähtava looduse jäljendamist (loodus kui toormaterjal; vaja minna sellest kaugemale), figuraalne kunst kui kõrgeim. Figuurid
Tema maalid hommikus��kidest, millele tavaliselt viidatakse nende hollandikeelse v�ljendiga �ontbijtjes� (�v�ikesed hommikus��gid�), kujutavad seadet laual k�rgvaates ja m�rgatava perspektiiviga. Beerti tehnika on �ldjuhul ja eelk�ige iseloomulik just varajastele flaami nat��rmortidele. Tema lilled, mis sageli on esitatud stseenina vaasist kitsas ni�is, meenutavad Ambrosius Bosschaerti t�id. Arvatakse, et ta tegi koost��d ka Pieter Paul Rubensiga. K�esolevale t��le l�hima stiiliga analoogi leiab Washingtonist, muuseumist National Gallery of Art. Teose nimi on �N�ud austrite, puuviljade ja veiniga�, dateeritud u 1620/1625. ****** Pieter Brueghel noorem oli Flaami maalikunstniku Pieter Brueghel vanema poeg, kelle karj��r m��dus Antwerpenis, kus ta sai 1584/5. aastal maalikunstnike gildi juhiks. Pieter Brueghel noorem maalis peamiselt maastikke, religioosseid ja vanas�nade- ainelisi lugusid ning k�laolustikke
annaabi.ee 
