pikaraolised, roosad, kannutaolised, tagasikäändunud hõlmaga, õiekroonid on seestpoolt karvased. Õied asuvad väheseõielistes (45 kaupa) longus õisikutes harude tipus. Õitseb maist juulini. Kogu taim, eriti õied, uimastava lõhnaga. Huulhein: Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia), pikalehine huulhein (Drosera anglica) ja vahelmine huulhein (Drosera intermedia). Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriidon värd-huulhein (Drosera anglica x Drosera rotundifolia). Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1...100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad
Õis lõhnab meeldivalt. Õitseb juunis-juulis.Kust leida? PEREKOND UIBULEHT- PRYOLA ROHEKAS UIBULEHT Pyrola chlorantha Lehed on läiketud, tumerohelised. Õied kollakasrohelised ja lõhnatud. Tupplehed on 4-5 korda kroonlehtedest lühemad, hoiduvad vastu krooni. Vars ja leherootsud sageli on punakad. Kus? Rohkel kõdul ja vanemates männikutes. Eestis kasvab paiguti, tavalisem Lääne- ja Põhja- Eestis. Ümaralehine uibuleht (Pyrola rotundifolia) Ümaralehise uibulehe lehed on katsudes nahkjad ja tugevad. Niisugused peavad lehed seepärast olema, et talve üle elada. Uibuleht on igihaljas taim. Gröönimaal tehtud katsetes on tema lehed elanud isegi nelja aasta vanuseks. ümaralehise uibulehe õie emakal on pikk kael ja see on allapoole kõverdunud. See on üks tähtis tunnus, mis eristab seda liiki teistest uibulehtedest. Sarnane emakakael on vaid rohekal uibulehel, kelle õied on enam kollakasrohelised ja mis peamine, lõhnatud.
harilik põisrohi (Silene vulgaris) PEREKOND: nelk (Dianthus) habenelk (Dianthus barbatus) SUGUKOND: kukerpuulised (Berberidaceae) PEREKOND: mahoonia (Mahonia) läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium) SUGUKOND: ristõielised (Brassicaceae) PEREKOND: hiirekõrv (Capsella) hiirekõrv (Capsella bursa-pastoris) SUGUKOND: huulheinalised (Droseraceae) PEREKOND: huulhein (Drosera) ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia) SUGUKOND: sõstralised (Grossulariaceae) PEREKOND: sõstar (Ribes) mage sõstar (Ribes alpinum) SUGUKOND: roosõielised (Rosaceae) PEREKOND:angervaks (Filipendula) angerpist (Filipendula vulgaris) PEREKOND: maasikas (Fragaria) metsmaasikas (Fragaria vesca) PEREKOND: maran (Potentilla) tedremaran (Potentilla erecta) soopihl (Potentilla palustris) PEREKOKOND: murakas (Rubus)
Taimed: o harilik kassikäpp Antennaria dioica o harilik kukehari Sedum acre o harilik käokuld Helichrysum arenarium o harilik merikann Armeria maritima o küpress-piimalill Euphorbia cyparissias o nõmm-liivatee Thymus serpyllum o nõmmnelk Dianthus arenarius o palu-karukell Pulsatilla patens o sile tondipea Dracocephalum ryschiana o ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia o valge kukehari Sedum album o alpi aster Aster alpinus o alpi hanerohi Arabis alpina o armeenia mailane Veronica armena o aubrieeta Aubrieta spp. o basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides o hall nelk Dianthus gratianopolitanus o harilik müürilill Cymbalaria muralis o igihaljas ibeeris Iberis sempervirens o kadakkaer Cerastium spp. o kaljuibeeris Iberis saxatilis o kalju-kukehari Sedum rupestre
Aedsalat 2 15-20 C 2-3 päeva Mehhiko vanikkuljus Cobaea scandens 3 18 C 14-20 päeva Eckloni kuldkakar Osteospermum ecklonis 3 V 17 C 10-15 päeva Hübriidpetuunia Petunia x hybrida 3 V 18-25 C 14-20 päeva Ümaralehine titoonia Tithonia rotundifolia 3 18-20 C 8-14 päeva Porrulauk 3 20-30 C 10-15 päeva Varane kapsas 3 18-20 C 3-4 päeva Majoraan 3 20-25 C 1-3 nädalat Meliss 3 20-25 C 3-4 nädalat aprill
annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja Ümaralehine huulhein leht ootab uut toitu. (Drosera rotundifolia) Putukate püüdmiseks on neil lehtede servas kuni 6 mm pikkused karvad. Kui putukas, näiteks mõni väike sääsk või kärbes, lendab juhuslikult lehele, siis kleepub ta limasse ja mõne aja pärast ümbritsevad teda juba karvakesed, mille abil taim püütud toidu seedib. Putukaid peab see väike
enamasti kumab läbi valkjas toon · kasvavad hõre- kuni tihemurusalt · teatud liikide abil saab anda hinnangut kasvukoha pinnase kvaliteedile MURAKAS Rubus L. · roosõieliste sugukonda kuuluv · 10-20 cm · õied on valged ja ühekaupa varre otsas · mesikollase värvusega, mee maitsega · õitseb mai lõpus juuni alguses · vili valmib juuli keskel ÜMARLEHELINE HUULHEIN Drosera rotundifolia · putukapüüdja · kuulub sugukonda huulheinalised, perekonda huulhein · mitmeaastane ühekojaline rohttaim juurmise lehekodariku ja kuni 10 (15) cm kõrguse õisikuvarvaga · taim on kohastunud kasvamiseks turbasamblavaibal · laialdaselt on kasutatud rahvameditsiinis, kuid väikesearvulise esinemise ja raskete kogumistingimuste tõttu pole laiemalt kasutatud · lehti on asetatud ohatanud huultele, neid kasutati ka vistrike ja mitmete nahahaiguste ravis
such event over time. In some variants, it is invading English which stumble on a thistle, but the story predates this time. Numerous plants are referred to in Scottish song and verse. These include Robert Burns A Red, Red Rose, Hugh MacDiarmid's A Drunk Man Looks at the Thistle, Sorley MacLean's Hallaig, Harry Lauder's I Love A Lassie and in the 21st century, Runrig's And The Accordions Played. The last two lyrics include a reference to the bluebell. The "Scottish Bluebell" is Campanula rotundifolia, (known elsewhere as the "Harebell") rather than Hyacinthoides nonscripta, the "Common Bluebell". Trees held an important place in Gaelic culture from the earliest times. Particularly large trees were venerated, and the most valuable such as oak , Common Hazel and Apple were classed as "nobles". The less important Common Alder, Common Hawthorn and Gean were classed as "commoners", and there were "lower orders" and "slaves" such as Eurasian Aspen and Juniper
paljad, vahatäppideta. Pungad lühikesed, tömbid, läikivad. Lehed väikesed, 0,5-1 cm pikad ja kuni 1 cm laiad, ümardunud, täkilishambulise servaga. Isasurvad püstised, kuni 1,5 cm pikad; emasurvad lühikesel raol, püstised, kuni 1,2 cm pikad. Õitseb mais, juunis. Viljad pähklikesed valmivad juuli lõpust või augustist septembrini. Rohurinne: tupp-villpea (K), rabamurakas (K), ümaralehine huulhein. ÜMARALEHINE HUULHEIN Drosera rotundifolia; perekonna nimi tuleneb kreeka keelest drosos kaste (näärmerakkude nõretilgad lehtedel meenutavad kastetilku); rotundifolia (lad.k.) ümaralehine. Huulheinaliste sugukond. Kasvukoht: kõik rabatüübid ja siirdesoode rabamättad, kui need on küllalt lage-dad ja valgusrohked. Eelisteb kasvada tihedal turbasamblakattel.Ümaralehine huulhein on mitmeaastane, madal, püstise varrega rohttaim. (Talvitub pungana samblas).
long before Helianthus annuus was brought to Europe, and it is thought that the myth (which is mentioned in Ovid's poem Metamorphoses) actually refers to heliotrope or marigold. Trivia · The sunflower is the state flower of the U.S. state of Kansas, and one of the city flowers of Kitakyushu, Japan. · The Jerusalem artichoke (Helianthus tuberosa) is related to the sunflower. The Mexican sunflower is Tithonia rotundifolia. False sunflower refers to plants of the genus Heliopsis. · Scientific literature reports, from 1567, that a 12 m (40'), traditional, single-head, sunflower plant was grown in Padua. The same seed lot grew almost 8 m (24') at other times and places (e.g. Madrid). Much more recent feats (past score years) of over 8 m (25') have been achieved in both Netherlands and Canada (Ontario).
Rabastumisprotsessi käigus halvenevad puude kasvutingimused pidevalt, rabamännikud asenduvad puisrabadega ja edasi lagerabadega, kus kasvavad vaid üksikud kidurad männid. 100 a männiku tagavara ulatub 100-120 tm ha-l. Boniteet V- Va. Alusmets puudub või kasvavad vaid üksikud pajuliigid. Alustaimestikus on valitsevaks puhmarinne; sookail, h. kukemari, h. küüvits, sinikas, h. pohl, samblarindes valitsevad turbasamblad. Rohttaimedest tupp-villpea, ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia), rabamurakas (Rubus chamaemorus) jt. Raiestikel taimkate ei muutu ja LU toimub samade liikidega. Raba kasvukohatüüp on levinud üle kogu vabariigi, moodustades riigimetsadest 3,3% ja kogu vabariigi metsamaast 1,7 %. 25. Metsakaitse olemus ja tähtsus. Ilmastiku ja ulukikahjustused. METSAKAITSE Metsakaitse all mõistame tegevust metsa või üksikpuude ohtude ja kahjustuste vältimiseks ning tõrjeks
annaabi.ee 
