peigmehest, tal oli valus, et teda polnud. Sel õhtul oli natasa ilusam kui kunagi varem tema erutatud meeleolu tõi välja tema uskumatu ilu. Samal õhtul kohtus neiu anatoliga, kes vaatas natasale otsa sellise vaimustunud, sõbraliku pilguga, et tundus imelik olla talle niivõrd lähedal. Teise vaatuse ajal märkas Natasa iga kord kui ta Anatoli poole vaatas, et viimane jõllitab teda. Lomulikult oli natasa sellest väga meelitatud. Peale vaatuse lõppu soovis krahvinna bezzuhhova rostovide perekonna neidudega tutvuda ning palus, et üks neidudest tema loozi istuks ning selleks osutus natasa. Natukese aja pärast astus loozi ka Anatol, keda eleen natasale tutvustas, ning natasa oli lummatud temast. Mõteldes, et mees pole üldse nii paha, kui temast ühiskonnas räägitakse, vaid hoopis lõbus ja heasüdamlik. Alles peale koju jõudmist suutis neiu selgelt mõelda, ning talle tuli meelde vürst andrei. Õhtusöögil
peategelased: maa ajastu Tõnu Prillup, Mari, Kremer eesti realism Katku Villu, Anna, Eevi eesti realism Toomas Nipernaadi eesti realism Vauquer, Courure, Isa Goriot ja tema tütred prantsusmaa Raskolnikov vene Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide - perekonnad vene kolm õde vene Jüri Säävel eesti Peer Gynt norra kirjanik norra eesti eesti eesti raamatu idee: elus ei ole esikohal materiaalsed asjad
Eelkõige on see romaan rahva elust kui tervikust, selle elu tähtsamatest sündmustest, nähtuna rahva enese, rahvuse ja inimkonna positsioonilt. Tolstoi tahtis teadlikult ,,kirjutada rahva ajalugu'' ning väljendada selles ,,rahva mõtet'' rahva seisukohta. ,,Sõja ja rahu'' maht meenutab antiikkultuuri eepilisi teoseid- nagu näiteks Homerose ,,Ilias''. Sõda ja rahu nimetatakse tihti ka epopöäromaaniks. Romaani tuuma moodustab kolme perekonna- Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide saatus. Romaani tööpealkiri "Lõpp hea kõik hea" näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula: peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga.
Ei pea vajalikuks mehi saata mõttetusse surma, tema mõte oli Moskva maha jätmine, sest ta ei näinud mõtet astuda Napoleoni vägeda vastu. Väljendab patriotismi Venemaa eest võitlemisel ja ei saa aru, miks Napoleonil oli vaja tulla sinna. Vastukaaluks, Napoleon, kes kujutab üheltpoolt uuenduslikku ja Euroopat vabastavat kuju, teisalt teostab oma egoistlikku maailmavallutusplaani. Kuzutov oli pigem rahva esitaja. Perekond ja parv Perekonna näidiseks oli Rostovide pere. Tegemist on kõrgaadlike hulka kuuluva perekonnaga, kes kehastab kõiki positiivseid väärtusi, armastus, hoolivus, üksteise toetamine, suuremeelsus, loomulikkus, külalislahkus. Rahast ei hoolita, raha peale ei mõelda, sellega tegelemine on alandav ja väiklane. Poeg kaotab 49000 rubla, isa ei tee etteheiteid, on mõistev. Lõpuks krahv sureb, selgub, et perel on 2 korda rohkem võlgasid, kui on varandust, aga kõik ei kahanda nende kokkuhoidmist ja peretunnet
märksa panoraamsem ja sügavam romaaniepopöa, millest "Dekabristid" moodustasid vaid fragmendi. Tolstoi kirjeldab Aleksandri-aegse Venemaa hiilgust ja tollase ühiskonna vaimset palet ületamatu täpsusega. Laiahaardelise perekonnasaagana on "Sõda ja rahu" XIX sajandil maailmakirjandust kujundanud monumentaalse realismi kõrgpunkt. "Sõja ja rahu" sündmustik Kolme perekonna Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide saatus moodustab Tolstoi romaani tuuma. Romaani tööpealkiri "Lõpp hea kõik hea" näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula: peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga.
Jäävad vene talve kätte. Kutuzovi sõjaplaan. Loomulikult Kutuzov see parveinimene. Selline väepealik, et kuniks sõda toimub Vene pinnal, seniks on ta tegus, kui Napoleoni väed lüüakse vene piiridest välja ja vene armee läheb Pariisi, siis see sõda teda enam ei huvita. Siis järsku raugastub ja astub ülemjuhataja kohalt tagasi. Tema jaoks oli oluline vaid Venemaa, tema päästmine ja tema eest sõdimine. Järgmine parveinimeste grupp on Rostovide perekond. Kui Kutuzov on sellise suure inimkoosluse osa, siis Rostovid on väike parv. Nemad elavad Moskvas, hästi külalislahke perekond, aadlikud, keda kõik armastavad, kes on oma loomult väga helded. Näiteks vana krahv Rostov ei kergita kulmugi, kui üks tema poegadest mängis kaardimängus maha 43 000 rubla. Võlg tuli ära maksta, aga mis siis, see käib elu juurde. Kui vana krahv Rostov suri, siis selgus, et perel hulk võlgu. Keegi ei nõua neid kohe, nii armas
· 1805. aasta häbi ja ebaõnne aastad 1812 isamaa sõda, nooruspõlv peategelasel, ühtekuuluvustunne · väljendatakse ebamäärast seoisukohta kõrgklassi tasemel, inimesed ei mõistnud sõda 1814 napoleon lendas peale, ka peategelane läks sõtta 1825 dekabristide liikumine · kõik sündmused on mõjutanud tolstoid, vastavalt sellele ongi kujutanud · kesksed perekonnad: anna trubetskaja, rostovide perekonnast natasa, bolkonskite pere, krahv kirill bezuhhov, tema poeg 1856 dekabristide tagasi tulek beccalt tabelid tegelaste (pierre, natasa ja andrei bolkonski) · nt peterburis salongis lihtsalt istumine ja jutu rääkimine ei paku talle huvi, naine ootab last, ei pakku rõõmu · andrei lähtub otsingutest iseendast ei teegi välja lähedastest inimestest ,kes vajavad tuge · andrei on tüdinenud seltskonnast, pierre seltskonnast vaimustunud vastupidi
· nn. kangelased teel 1805- sõda ei ole rahvale arusaadav. Ajalugu on eelkõige lihtinimeste elusündmused- valitsejad, väejuhid ja diplomaadid ei muuda ajaloos midagi (fatalistlik ajalookäsitlus). Rahvale mõistmatutes sõdades hukkutakse mõistmatult. 18. aastal, kui sõda kandus Venemaale, muutus see rahvasõjaks ja tekkis rahvalik ühtekuuluvustunne. Tolstoi arvab, et 1812. aasta sõda valmistas ette dekabristide ajajärku. Kangelased: Rostovide perekond Moskvas vs. Peterburi kõrgseltskond Kuraginid. Kuraginid on väga sõjakauged, ükskõiksed rahva vastu. "Parveteadvusega" inimesed- talupoegade nimetus teoses. Tolstoi elu traagika on see, et ta püüdis teatud mõttes elada nagu talupoeg, aga see jäi vaid väliseks. Talupoeg Platon Karatajev (sünnipärasteks omadusteks on headus, usklikkus. Läks vabatahtlikul venna eest 25 aastaks sõjaväkke) on nende etaloniks, temaga kohtub Pierre
ta ei räägi normaalses keeles, ta kasutab kogu aeg vanasõnu ja kõnekäände. Tal on rahvakõne stiihia ta unustab kohe, mida ta on öelnud. Vangis olles mõtleb ta rohkem teiste kannatustele, ta katsub toeks olla. Pierre märkab ühel hetkel, et Platoni ei ole enam tema kõrval. Ta ilmus märkamatult, kadus ka märkamatult. Ta tapeti. Iseenda isiksusele ei ole vaja nii palju tähelepanu osutada. Sama sfääri kuuluvad ka Rostovide perekond. Oluline on Natasa Rostova. Esimeses osas on ta veel laps. Temast purskab elurõõmu, energiat, joovastust. Natasa ei tunnista üldse mingeid konventse. Ta on oma käitumiselt vaba. Tal on kontaktid kõikidega, eriti köidab tema isiksus meestegelasi. Ta saab peategelase Andrei Bolkonski mõrsjaks, aga Bolkonski tingimus 31 on selline, et ta peab aasta aega ootama. Natasa ei saa aru, et miks ta peab ootama, ennast piirama