Kuna Soome oli 650 aastat Rootsi riigi Soomerootslaste poolt asustatud aladel on koosseisus, on rootsi keelt Soomes räägitud võimalik kätte saada ligikaudu 15 rootsi keelset ajalehte. Populaarseimad on Hufvudstadsbladet keskajast alates. Juba siis kujunes välja kaks (tiraaz ~52 000) ja Vasabladet (tiraaz ~47000). rootsikeelset elanikkonnarühma: rannikuäärne Lisaks on ka poliitilisi ja regionaalseid ajalehti. lihtrahvas ja kõrgklassi esindav intelligents, Erialaste ajalehtede arv on ligikaudu 150. kellega samastasid end ka soomlastest Raadio ja televisioon: haritlased. 2 raadio kanalit: Radio Vega ja Radio Extrem
pildilist materjali kasutavaks kirjanduseks (pildiraamatud, piltromaanid jmt) ning muid kirju (noodikiri, sõlmkiri vms) kasutavaks kirjanduseks. Kuivõrd igasugune kirjandus on alati kirjutatud mingi rahva või kultuuri kasutatavas keeles, siis selle põhjal liigitatakse kirjandusi rahvuskirjandusteks: eesti kirjandus, saksa kirjandus jne. Kirjutaja rahvus ja keel ei pruugi alati kokku langeda. Sellisel puhul eristatakse omaette rahvus- või keelegruppide kirjandust: näiteks soome rootsikeelset kirjandust, ameerika hispaaniakeelset kirjandust jne. Ühest keelest teise tõlkimisel moodustub tõlkekirjandus, mis üldreeglina saab selle rahva/keele kirjanduse osaks, millesse teos on tõlgitud. Funktsionaalselt Kirjanduse funktsiooni järgi liigitatakse kirjandust mitmeti. Sageli võivad funktsioonid ka omavahel kattuda või seguneda. · Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste
regulaarset "katsumist", mis omakorda tähendas, et suurem osa ajast tuli veeta kodunt eemal või koguni ratastel. Et Enno tööpiirkond oli kaunis suur ja transpordivahendid ääretult viletsad -- eriti sõiduks saartele ja saartel -- mõjus amet Enno niigi viletsale tervisele väga kurnavalt. Kuna ta piirkonda kuulusid ka Läänemaa saared ühes rootsikeelsete elanikega, siis õppis ta ära rootsi keele nii hästi, et sai koolide revideerimisel ilma tõlgita hakkama. Iseäranis hindas ta rootsikeelset koolikirjandust, kavatsedes sellest koguni nii mõndagi eesti keelde tõlkida. Samal aastal ilmusid ,,Varraku" kirjastusel veel kaks Enno raamatut luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Needki jäid ,,Siuru" buumi varju ja suurema vastukajata. Rohkem Enno eluajal ei avaldanud. Ta toimetas aga Haapsalu esimesel paaril aastal lasteajakirja ja kirjutas siis ja hiljemgi palju südamlikke lastelaule, mida kogus eri raamatuks alles Ellen Niit. 1934
regulaarset "katsumist", mis omakorda tähendas, et suurem osa ajast tuli veeta kodunt eemal või koguni ratastel. Et Enno tööpiirkond oli kaunis suur ja transpordivahendid ääretult viletsad -- eriti sõiduks saartele ja saartel -- mõjus amet Enno niigi viletsale tervisele väga kurnavalt. Kuna ta piirkonda kuulusid ka Läänemaa saared ühes rootsikeelsete elanikega, siis õppis ta ära rootsi keele nii hästi, et sai koolide revideerimisel ilma tõlgita hakkama. Iseäranis hindas ta rootsikeelset koolikirjandust, kavatsedes sellest koguni nii mõndagi eesti keelde tõlkida. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest
juulil 1918. aastal valiti ta Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi esimeheks. 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna, mis tähendas kogu maakonna koolide regulaarset "katsumist", mis omakorda tähendas, et suurem osa ajast tuli veeta kodunt eemal või koguni ratastel. Kuna ta piirkonda kuulusid ka Läänemaa saared ühes rootsikeelsete elanikega, siis õppis ta ära rootsi keele nii hästi, et sai koolide revideerimisel ilma tõlgita hakkama. Iseäranis hindas ta rootsikeelset koolikirjandust, kavatsedes sellest koguni nii mõndagi eesti keelde tõlkida. Samal aastal ilmusid ,,Varraku" kirjastusel veel kaks Enno raamatut luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Rohkem Enno eluajal ei avaldanud. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Veel täielikult paranemata, saadeti ta taas koole "katsuma", teel ta aga külmetas ja see läks maksma elu. Haiglasse minemast ta keeldus, ehkki see oleks võinud ta elu päästa. 7
Kohati võib pidada neid viimasteks runolaulikuteks. HELSINGI ROMANTISMI PERIOOD Rahvusluuletaja Runeberg 1822. aasta sügisel mõni kuu pärast Arwidssoni lahtilaskmist Turu ülikoolist, ülikooli astuvad peaaegu üheaegselt J. L. Runeberg, J. V. Snellmann ja E. Lönnrot. Sellest kolmikust sai juhtrühm, kes ilmestas Soome kultuurielu kogu 19. saj jooksul. Johan Ludvig Runeberg (1804 77), pärit Pietarsaarest, uuendas rootsikeelset luulet Soomes. Oli oma aja luuletajatest ainus, keda võib kõrvutada Euroopa suurte romantikute Hugo, Shelley, Keatsi, Puskiniga. Ühtlasi ühinevad tema loomingus klassikalised jooned (rooma kirjanduse dotsent, õpetas hiljem ladina ja kreeka keelt), Rootsi 18. sajandi valgustusaja lüürika ja Franzeni vaimne pärand. Runebergi loomingu üheks võtmeks võib pidada kirjutist ,,Mõni sõna Saarijärve valla
1862 võeti vastu määrus, et 20 aastat jooksul peab soome keeles hakkama jagama ka haridust. Suometar- soomekeelne ajakiri- seal arutati, et kui riigikoole ei muudeta soomekeelseks, siis peab rajama erakoolid! Ja nii tehtigi, esimene loodi Jyväskyläks. Sinna rajati kohe ka õpetajateseminar, sest õpetajaid ei olnud. 1880. aastatel said neist erakoolidest riiklikud koolid. 1889 aastaks oli juba sooma ja rootsi koolides sama palju õpilasi. Aga rootsikeelset elanikkonda oli ainult 13%!! Peale seda hakati Soomesse juba pigem kakskeelseks maaks, ametlikult. 20. saj alguses oli haritlaskond kolmekeelne- rootsi, soome ja ka vene. Kui loodi noorsoomlaste partei, siis nad oma ajalehes Valvoja, hakkasid kirjutama omariikluse ideest. Nad õhutasid rahvast võitlema rootsluse vastu. 1880 hakati majandust üle võtma, rajati kindlustusselts Suomi ja järjest järgmisi. Sinnani oli enamik kapitalist rootslaste käes.
Seega on siis minu naese esimene poeg poeg." Poolteist aastat hiljem sündinud Tori ristiisaks kutsuti hea peretuttav, Haapsalu kooliõpetaja Madis Küla, kelle juures Haapsalu I algkoolis hakkasid mõlemad poisid hiljem õppima. Paraku haigestus Peeter 15-aastaselt sarlakitesse ja suri 27. aprillil 1934. Isa istutas poja kalmule sinililled ja oli käinud surnuaial pika aja vältel iga päev. Kreekide abielusuhted olid jahenenud. Kui ühise elu algusaastail oli Cyrillus Kreek lugenud rootsikeelset kirjandust, seletades seda vajadusega tunda naise emakeelt ja kultuuri ja Meesi käis abikaasaga koos kontsertidel ja laulupidudel, siis hiljem tundusid Kreegid olevat teineteisest kaugenenud. Nii kirjutas Theodor Saar: ,,Kreegi eraelust palju silma ei paistnud. Naisega Kreek väljas ei liikunud. Näis, et nende vahekord oli jahe. Poegi näis Kreek armastavat." Peale Peetri kaotust halvenes suhe jätkuvalt ning viis abielulahutuseni 1939. aasta kevadel. Viis aastat hiljem, 1944
uuring leidis, et 7,9 % ütles, et nad käivad jahil (avaldamata andmed). (Heberlein ja Willebrand 1998) Rootsis mängib jahipidamine olulist rolli nii maa kui linnakultuuris. Põder on väga nähtav sümbol, mida tõstetakse esile reklaaminduses, piltidel, turisti nipsasjadel ja maantee märkidel. Ajalehed kajastavad põdrajahti kui esikülje uudist. Prominentsed inimesed, kaasa arvatud kuningas käivad jahil. Mõned ärid pannakse kinni põdrajahi hooaja alguses. On olemas 5 rootsikeelset jahinduse ajakirja. Jahindusalased teemad läbivad kõikide parteide platvorme ja ükski partei pole võtnud jahinduse vastast seisukohta. (Heberlein ja Willebrand 1998) Eeldatakse, et jahipidamine annab Euroopas üle 120 000 töökoha (Brainerd 2007). Sõltumata jahimeeste päritoluriigist, ühendab kõiki jahimehi tegutsemine ühiste eesmärkide ja looduse hoidmise ja kaitsmise nimel. Enamus jahimeestele on küttimine hobi ja sportlik ajaviide. Jahis käiakse sageli ka halva ilmaga
21.detsember Tuomaan päivä 22.detsember talvine pööripäev 25.detsember joulupäivä 26.detsember - Tapanipäivä KOKKUVÕTE Inimesed tulevad Soome Jääaja lõppedes, umbes 10 000 aastat tagasi, hakkas Soome tulema inimesi. Neid tuli idast, praeguse Venemaa suunast ning Baltikumi kaudu lõunast. Soomeugri keelte hulka kuuluva soome keele juured on pärit KeskVenemaalt, aga soome keelde on segunenud mõjusid ka näiteks balti ja germaani keeltest. Rootsikeelset elanikkonda on Soomes olnud üle 800 aasta. 13. ja 14. sajandil põhiliselt KeskRootsist Soome asunud uusasukad tõid endaga kaasa selle aja rootsi murdeid. Rootsi kuningriigi koosseisus Soome kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu enam kui 600 aastat, keskajast kuni 19. sajandi alguseni. Rootsi ja Venemaa võitlesid sel ajal mõjuvõimu eest Soomes sageli ka relvadega. Pähkinäsaari rahuga 1323. aastal lepiti kokku, et praegune Lääne ja LõunaSoome kuuluvad Rootsile, aga IdaSoome on
annaabi.ee 
