gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitatakse 1.Kasutatav kütuse liik: a) kerge vedelkütus (bensiin) b) raske vedelkütus (diislikütus, masuut) c) gaaskütus (vedelkütus, puugaas) 2.Põlevsegu moodustamise viis a) Otto mootorid b) diiselmootorid 3.Töötsükli kestus a) 2-he taktilised b) 4-ja taktilised 4.Energiat muundav mehhanism a) kolbmootorid b) rootormootorid e. Wankel mootorid c) gaasiturbiinmootorid 5.Jahutussüsteemi tüüp a) vedelikjahutus b) õhkjahutus c) kombineeritud 6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 3. Sisepõlemimootori süsteemid ja mehhanismid
Löök- ja vibrotoimeliste masinate käepidemed on varustatud amortiseerivate elementidega. *lülitus- ja juhtimisseadmed – masina töö alustamises ja lõpetamiseks ning tööparameetrite operatiivseks muutmiseks või nende eelvalikuks (tüüp 1 – vajutatavad nupplülitid; tüüp 2 – ümber lülitatavad klahvlülitid) 5. Pneumaatiliste käsimasinate liigitus konstruktsiooniliste lahenduste alusel, nende kasutusala. – rootormootorid kasut peamiselt pöörleva liikumise saamiseks, enimkasutatavad. Turbiinmootorid – kasut peamiselt suurt töökiirus nõudvate operatsioonidega lihvimispoleerimismasinais. Kolbmootoritest löök- või pöördtoimelise liikumise saamiseks. 6. Põhilised pneumaatiliste käsimasinate tüübid. pneumodrell, pneumaatiline naelapüstol trummel- ja pidekassettidega, otse- ja nurgi pneumodrellid, nurgi- ja otsemutrikeerajad,
Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suurt ülekoormust, väikesed ekspluatatsioonikulud. Kasutamist piiravad sõltuvus energiaallikast, suur elektrikahjustuse oht, elektriskeemi keerukus suurtel võimsustel. - Pneumomootoreid kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks. Liigitatakse konstruktiivse lahenduse alusel: kolbmootorid, rootormootorid, turbiinmootorid. Kolbmootorid kuna need on suhteliselt keeruka konstruktsiooniga, siis neid ei kasutata pöörleva liikumise saamiseks. Levinud on need löök- ja löök-pöördtoimelistes käsimasinates, kus nende kolb on ühtlasi ka löökuriks. Rootormootorid tänu konstruktsiooni lihtsusele, heale töökindlusele, suhteliselt väikesele massile ja väikestele gabariitidele enamlevinud pneumootorid pöörleva liikumise saamiseks. Turbiinmootorid kasutatakse juhul, kui
Käsimasinaks nimetatakse sellist masinat, milles tööoperatsiooni põhiliikumine sooritatakse mootorijõul, kõik abiliikumised käsitsi ja mille raskus kas osaliselt või täielikult langeb töölise kätele 298-Kuidas liigitatakse elektrilised käsimasinad kasutatava voolu liigi järgi? Alalisvooluga,Normaalsagedusega vahelduvvool,Kõrgsagedusega vahelduvvool 304-Nimetage käsimasinais kasutatavate pneumomootorite tüübid? Rootormootorid,Turbiinmootorid,Kolbmootorid 310-Kirjeldage püssirohuga töötava seadme tööpõhimõtet. Püssirohu toimelsied tööriistad kasutavad kasuliku töö sooritamiseks püssirohu põlemisel vabanevat energiat. Põssirohu laengu plahvatamisel tekkiv gaaside surve rakendatakse rauas liikuvale löökur-kolvile, mis realiseerib selle naela pea pihta antava löögine. 316-Millistesse klassidesse jaotatakse üldistatult masinate töötamise tingimused? Kerged,Keskmised,Rasked II rida
normaalisolatsiooniga; - II klass U > 42 V; normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz); topeltisolatsiooniga, tähis (vt tv lk 44 joon 2.1); - III klass U 42 V normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz); või U > 42 V kõrgsagedusega vahelduvvool (200 Hz), mida toidetakse läbi sagedusmuundurite; 304-Nimetage käsimasinais kasutatavate pneumomootorite tüübid? -rootormootorid (vt tv lk 44 joon 3.1); -turbiinmootorid (vt tv lk 44 joon 3.2); -kolbmootorid 306-Millistest allikatest toidetakse hüdraulilisi käsimasinaid? - teiste ehitusmasinate hüdrosüsteemidest; - individuaalsetest kergesti teisaldatavatest SPM-iga käitatavatest pumbajaamadest. 307-Nimetage hüdrauliliste käsimasinate peamised puudused. Nende puudusteks elektriliste ja pneumaatiliste masinatega võrreldes on:
primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasutatakse taas mehhaanilise energia saamiseks. Sellisteks jõuallikateks on elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) karburaatormootorid e Otto mootorid, b) diiselmootorid 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) kolbmootorid, b) rootormootorid e Wankel mootorid, c) gaasiturbiinmootorid 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolb-tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised (silindrid) 60-Nimetage pneumosilindrite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolbmootorid, b) rootormootorid ja c) turbiinmootorid 61-Mida nimetatakse masina transmissiooniks? Transmissiooniks nimetatakse seadmete kompleksi energia ülekandmiseks jõuallikalt masina üksikutele mehhanismidele või mehhanismide vahel
300-Millise märgiga on tähistatud topeltisolatsiooniga käsimasinad? Suurema ruudu sees väiksem ruut 301-Mis on kõrgsagedusega vahelduvvoolu masinate peamised eelised? Elektriohutus, Hea võimsuse ja kaalu suhe 302-Mitmesoonelist kaablit kasutatakse ühefaasiliste masinate toiteks? Kolme soonelist kaablit 303-Mitmesse elektriohutuse klassi jaotatakse vahelduvvoolu käsimasinad? 3 klassi 304-Nimetage käsimasinais kasutatavate pneumomootorite tüübid? Rootormootorid,Turbiinmootorid,Kolbmootorid 305-Millega toodetakse suruõhku pneumoinstrumentide käitamiseks? kas statsionaarseid kompressorjaamu või liikuvaid kompressoragregaate 306-Millistest allikatest toidetakse hüdraulilisi käsimasinaid? Teiste ehitusmasinate hüdrosüsteemidest, Individuaalsetest kergesti teisaldavatest SPM-iga käitatavatest pumbajaamadest. 307-Nimetage hüdrauliliste käsimasinate peamised puudused.
milleks kasutatakse turbiini aheltvõttudest saadavat auru (vt Joonis 5 .46). ÜK VÜK AT AG K M KO TP Joonis 5.38 Vaheülekuumendusega aurujõuseade ja selle kujutamine Ts diagrammil 5.1.3 Sisepõlemismootorid Soojusjõumasinate hulka kuuluvad ka sisepõlemismootorid, mis jagunevad kolb- ja rootormootoriteks. Kui rootormootorid on leidnud vaid piiratud rakendamist, siis kolbmootorid on väga laia kasutusvaldkonnaga ja neid kasutatakse nii autodel, raudteetranspordis, laevanduses kui energeetikas. Kolbmootorite ajalugu on tihedalt seotud saksa inseneri N. Otto nimega, kes patenteeris 1876.a mootori (vt Joonis 3.5), milles soojus suunatakse protsessi püsival mahul. Selle mootori ringprotsessi (vt Joonis 3.6) tuntaksegi Otto ringprotsessina.
· kettsidur; · liigendsidur; · hammassidur Lülitatavad sidurid: võimaldavad võlle lahutada ja ühendada töötamise ajal. · hõõrdsidurid (ketas-, koonus-, lintsidur) · nukksidur 26) Loetlege pneumomootori eelised käsitööriistadel. Pneumaatilised käsimasinad tarvitavad töötamiseks suruõhku rõhul 0,3...0,7 MPa. Toodetakse ka seadmeid (naela löömiseks betooni ja terasesse, kus õhurõhk on kuni 3 MPa. Mootori konstruktiivse lahenduse poolest on pneumomootorid: -rootormootorid; -turbiinmootorid; -kolbmootorid . Rootor- ja turbiinmootoreid kasutatakse peamiselt pöörleva liikumise saamiseks. Kolbmootoritest on enam kasutatavad silindris vabalt liikuva kolviga mootorid löök- või löökpöördtoimelise liikumise saamiseks. Pneumaatiliste käsimasinate eeliseks elektriliste ees on eelkõige nende ohutus ja konstruktsiooni lihtsus, mistõttu on nende hind tunduvalt madalam. Lisaks väike
annaabi.ee 
