aastal Teke ja olemus · Nagu ka teised niidud, on need kooslused poollooduslikud - tekkinud ja säilitatavad vaid inimese ja looduse koostööna. · Roht- ja heintaimedega kaetud tasased ning madalad karjatatavad rannalõigud · Taimekooslus on merevee otsese mõju tõttu soolalembene Ohud rannaniitudele · Ehitustegevus · Kuivendamine · Põllumaade laiendamine (ei ole tänapäeval otseseks ohuks) · Rannalähedaste põldude väetamine · Roostumine ja võsastumine · Väikekiskjate arvukuse tõus(mink, rebane, kährik) Levik Eestis · Peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel · Üksikuid Põhja-Eesti paerannal · Kokku mõnikümmend üle 10ha rannaniitu ning üle 10tk suuremad kui 100ha · Eesti ulatuslikumad rannaniidukompleksid asuvad Matsalu märgalal ning Hiiumaal Käina-Kassari piirkonnas · Majandatud rannaniitude pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud 29 000 hektarilt 8 000 hektarile.
Hääl on lühike ja vaikne krooksumine. Eestis on kõikjal levinud. Öise eluviisiga. o Juttselg-kärnkonn e kõre – kuni 10cm, seljal iseloomulik kolklane pikitriip. Videviku – ja ööloom. Liigub joostes ja ronides. Kaevub pinnasesse ja talvitub pinnases. Elupaik – liivase pinnasega tasased, päikeselised, niisked maastikud, kus on madal ja hõre taimestik ning kudemiseks sobivad madalad veekogud. Rannaniidud ja karjäärid. Elupaikade võsastumine ja roostumine on peamised ohutegurid. On muutunud haruldaseks liigiks. o Rohe-kärnkonn – kuni 10 cm, kaitsevärv on laiguline-roheline. Hääl on sirisev trillerdus, öise eluviisiga, kaevub liivasesse pinnasesse. Elab külades ja teistes asulates. Talvitub kivimüüride ja vundamentide pragudes, keldrites. Koeb päikesepaistelistes puhtaveelistes küla- ja talutiikides. Ohutegurid: pestitsiidid, väetamine, kuivendamine, võsastumine. Sugukondlased: mudakonlased
Teiseks elupaikade hävimise põhjuseks saab tuua rannikumere reostatuse kuna merevesi toob ajutiste üleujutustega liigselt toitaineid niidule, soodustades taimestiku kiiret vohamist. Mereveega üleujutatud sigimlompides võib kiire aurumise tulemusena tõusta kõrgeks ka vee soolsuse, mis teatud piirnormi ületamisel muutub kullestele eluohtlikuks. Veel on mõjutanud liikide püsimajäämist traditsioonilise maakasutuse muutumine, rannaniitude roostumine ning võsastumine. Suur osa kõre kunagistest elupaikadest rannaniitudest, on tänaseks kinni kasvanud ning seetõttu kõredele ebasobivaiks muutunud. Kriitiliseks ohuteguriks on elupaiga kompleksi hävimine. Teiseks põhjuseks on röövluse mõju. Looduslikes kõreasurkondades on kiskluse mõju tavaliselt väike ning seda tuleb aktsepteerida kui looduse loomulikku osa. Väikesed asurkonnad, mille hulka kuuluvad kõik eesti kõreasurkonnad, on enam ohustatud kui suured ja elujõulised.
hapnikku. Kui angerjate hukk mõjutab peamiselt kalurite käekäiku, siis mõne teise liigi suur suremus võib ökosüsteemis isegi laiemat mõju avaldada. Foto 5. Angerja asustamine. J. Kaljuvee foto Väga paljuski on seni järve seni seostatud vaid angerjaga, kuid viimastel aastatel on järve kasutatud ka aktiivseks puhkamiseks. Võrtsjärve äärseile elanikele on kujunenud tõsiseks probleemiks Võrtsjärve täiskasvamisest tulenevad muutused ning kaasnevad kahjud: roostumine, randade mudastumine, järvelepääsu võimaluste vähenemine, vee kvaliteedi halvenemine jne. Võrtsjärve äärsed ettevõtjad on järve problemaatika kokku koondanud ja 12 tõdenud, et järve seisund on kokkuvõttes halb kõigile linnustikule, kalastikule, vee kvaliteedile ja inimesele. Ettevõtjad on leidnud, et Võrtsjärve puhkemajandusliku potentsiaali realiseerimiseks ei piisa ainuüksi ettevõtjate heast tahtest ega rahalistest võimalustest. Lahendamist vajavad mitmed
rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Nii on Eestis poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks näiteks ligi 700 taimeliigile. Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad ning neile omane liigikoosseis muutub, liigirikkus väheneb. Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine, kadastumine ja roostumine on olulisim niidukoosluste elurikkust ohustav tegur. Poollooduslike koosluste kaitsmise eesmärgiks on tagada pikaaegse mõõduka inimtegevuse kaasmõjul kujunenud pärandkoosluste ja nendest sõltuvate liikide säilimine. Hinnanguliselt vajab meie kaitstavatel aladel säilitamist 60 000 ha poollooduslikke koosluseid. Paljud neist on seisus, kus esmalt on vajalik niiduelustikule vastavad tingimused taastada. Alates 2001
hääbumisega. Näiteks on rannikualal esinevates looduslikes ja poollooduslikes ökosüsteemides hakanud vähenema ranna ja looniitude bioloogiline mitmekesisus (nii liigirikkus kui kooslused) 8 seal karjatamise ja niitmise lakkamise tõttu. Metsamaistu muutused on aegade jooksul olnud oluliselt väiksemad. Eesti rannikumaastike muutuste üldsuunad on omased ka Saaremaale: põllumaa vähenemine, rohumaade metsastumine ja roostumine, metsamaa asendumine väikeelamumaaga Need arengusuunad on põhjustanud maastikumustri lihtsustumist, sh rannikumaastiku ökoloogilist vaesumist. Viimasel aastakümnel on rõhuasetus rannikute kasutuses nihkunud märgatavalt puhkemajanduse poole. Paljudel rannikulõikudel on suurenenud suletud maastike pindala, misüldjuhul vähendab rannikumaastike rekreatsioonilist väärtust. Aeg muudab inimeste vajadusi ja loob uusi väärtushinnanguid
Asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; 2000 a. t. võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt. Pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19. saj. lõppu ja 20. saj. Algusesse. Juba 20. saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused: ülesharimine kündmine põldudeks ja kultuurrohumaadeks alade mahajätmine - võsastumine/roostumine muutused omandipoliitikas käsitsitööst loobumine metsastamine rannalähedaste alade täisehitamine seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Soontaimi niidutüüpides: puisniit 600 liike kokku 56 kaitsealuseid loopealne 270 30 lamminiit 350 22 rannaniit 390 34 Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada,
Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Niitude ajalugu Eestis. Niitude leviku muutuse põhjused 20. sajandil, põhjendustega. Juba 20.saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused: -ülesharimine – kündmine põldudeks ja kultuurrohumaaks -alade mahajätmine – võsastumine/roostumine -muutused omandipoliitikas -käsitsitööst loobumine -metsastamine -rannalähedaste alade täisehitamine -seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Niitude levik Eestis. Rannaniidud – läänerannikul, saarte rannikutel, pisut ka põhjapool Lamminiidud ehk luhad– lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal Looniidud ehk alvarid – rannikualadel
t võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt -pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19.saj lõppu ja 20.saj algusesse. -juba 20.saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused: -ülesharimine – kündmine põldudeks ja kultuurrohumaaks -alade mahajätmine – võsastumine/roostumine -muutused omandipoliitikas -käsitsitööst loobumine -metsastamine -rannalähedaste alade täisehitamine -seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Kaardilt: pool-looduslike koosluste levik kaasajal Rannaniidud – läänerannikul, saarte rannikutel, pisut ka põhjapool Lamminiidud – lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal Looniidud – rannikualadel
Nad võivad takistada kibuvitsa, kadaka jt. põõsaste pealetungi. Lambad ei taha minna märjale maale ning väldivad seetõttu roo söömist. Sarnaselt hobustega on nad liikuvamad kui veised ja häirivad rohkem maapinnal pesitsevaid linde. Ohud rannaniitudele/rannikukooslustele: · Maa kasutamine muuks otstarbeks kultuurniidud, elamuehitus, teedeehitus jne.; · Saastumine (merelt tulev praht ja nafta, nitraatide ja fosfaatidega reostumine); · Maakasutuse muutusest tulenev roostumine, kulustumine, võsastumine; · Turismipiirkondades ületallamine ja elustiku häirimine; · Laevaliikluse tihenemisest tulenev ranniku lõhkumine. SOOD Soo tekib siis, kui sademete hulk ületab aurumist ja puudub vee äravool. Turvas koguneb, kui taimse materjali lagundamise jaoks pole tingimused soodsad (külm, hapnikuvaene, happeline). Soostumise protsess soodustab edasist soostumist. Märgala ei eelda ilmtingimata turba olemasolu, ka lihtsalt veega kaetud ala.
kuuluvatele isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused ning kaitsealuste kivististe või mineraalide teada olevate leiukohtade säilimine. (4) Ökosüsteemide ohustamise vältimiseks on võõrliikide loodusesse viimine keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamine keskkonnaministri loal. 87. Taimestikku ohustavad peamised tegurid Taimeliikide ohutegurid: Suurt mõju avaldab inimtegevus! Võsastumine (ka metsastumine, roostumine, kadastumine) Niitmisel tekkinud heina ülejäägid, Hoolduse ebapiisav kvaliteet ja ebasobivad võtted, mis hävitavad taimestiku Poollooduslike koosluste kultuuristamine, ümberistutamine Killustamine Võõrliigid, mis tõrjuvad kohalikud asukad välja metsade hävitamine, metsastamine, lageraied märgalade - soode kuivendamine ehitustegevus, nii teede kui hoonete loomade arvukuse järsud muutused liikidele vajaliku inimmõju lakkamine
annaabi.ee 
