9. Masina läbivus ja seda iseloomustavad parameetrid. Läbivus – masina omadus liikuda teedeta maastikul ületada mitmesuguseid takistusi ja tõkkeid. Läbivusomadusi isel. järgmiste parameetritega: a) veojõud käiguosal Fv=Mp/rv (pöördemoment vedaval võllil/veereraadius) b) käiguosa haardejõud toetuspinnaga Fh=Gh* φ (masina haardekaal*haardetegur) c) erisurve toetuspinnale pneumoratastel pk=k*ps (kummi jäikustegur*kummi siserõhk) ja roomikutel pk=Gm/n*Sr (masina kogukaal/roomikute arv*roomiku toetuspinna pindala) 10. Masina kliirens, peale ja mahasõidu nurgad ning piki ja põikki läbivusraadiused. Kliirens – masina madalaima konstruktiivse puntki kõrgus käiguosa toetuspinnast. Isel. rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust, millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. Peale- ja mahasõidunurgad – määravad, millise kaldega kaldpinnale võib masin horisontaalselt pinnalt peale
veermikust. Lahinguosas paiknevad relvastus, laskemoon ja meeskond. Meeskond on 34 liikmeline (komandör, sihtur, juht, laadur), relvastuseks on 105125 mm kaliibriga vint- või sileraudne kahur ja 12 kuulipildujat. Kahuri laskemoonana kasutatakse põhiliselt kumulatiiv-, kild- ja alakaliibrilisi mürske (noolmürske). Mootor paikneb tavaliselt masina tagaosas. Roomikulülid on enamasti kummipadjakestega, mis säästavad teekatet ja vähendavad roomikute kulumist. Tänapäeva tankide põhimass on keskeltläbi 4065 tonni, kiirus teel 6075 km/h. Lisaks lahingutankidele valmistatakse peamiselt tankiveermike baasil evakueerimistanke, sillatanke, pioneeritanke. Vähemal määral on valmistatud spetsiaalseid (peamiselt kaitseotstarbelisi) tankitõrjetanke. Plahvatusohtlike põlengute ohutumaks kustutamiseks on sõjamasinate baasil valmistatud tuletõrjetanke. 3
varustatud ühe või enama jõusiirdevõlliga ning mille täismass ei ületa 10 tonni ja täismassi ning tühimassi suhe on väiksem kui 2,5. Lisaks sellele on nende traktorite raskuskese (tavarehvide kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast) väiksem kui 850 mm. ·T5 kategooria on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h. C kategooria masinad on roomiktraktorid · Roomiktraktorid on traktorid, mis liiguvad roomikutel ja mida juhitakse läbi roomikute pöörlemiskiiruste. · Roomiktraktorite kategooriad C1 C5 määratakse analoogselt kategooriatega T1 T5. · LM kategooria masinad on liikurmasinad. Liikurmasinatel puudub alamjaotus. R kategooria masinad on traktori haagised · R1 kategooria on haagis, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste summa ei ületa 1500 kg. · R2 kategooria on haagis, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste summa ületab 1500 kg, kuid ei ületa 3500 kg.
1. Veojõud käiguosal: Fv = Mp / rv , milles:Fv - veojõud käiguosal; Mp -pöördemoment vedaval võllil;rv -veereraadius. 2. Käiguosa haardejõud toetuspinnaga:Fh = Gh x ,milles Fh -haardejõud; Gh -masina haardekaal; -haardetegur. 3. Erisurve toetuspinnale: pneumoratastel:pk = k x ps , milles:pk - keskmine erisurve toetuspinnale: ps - kummi siserõhk; k - kummi jäikustegur. roomikutel: pk = Gm / n x Sr , milles: Gm -masina kogukaal;Sr -roomiku toetuspinna pindala;n -roomikute arv. 4. Kliirens: -masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast Iseloomustab rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. 5. Peale- ja mahasõidu nurgad määravad, millise kaldega kaldpinnale võib masin horisontaalselt pinnalt peale sõita või maha sõita horisontaalsele pinnale, ilma et ta kaldpinnale oma raamiga kinni jääks. 6
Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale. Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem. Sõltuvalt pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest, veeretakistuse ja haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest ja langustest võib traktori liikumistakistus muutuda laiades piirides ja järelikult on vaja ülekantavat pöördemomenti muuta, et ületada takistusi ja kindlustada mootori ökonoomne kasutamine. Sisepõlemismootorite pöördemomendi nimivarutegur on 20% piires, seega ei ole
tugeva plastikkilega. Külmikauto on varustatud soojusisolatsiooni ning kliimaseadmega. 85-Nimetage traktorite tüübid raami konstruktsiooni järgi. a) Sarniir-liigend raamiga b) Jäiga raamiga jaguneb omakorda: raamita, poolraamiga, täisraamiga. 86-Kuidas liigituvad traktorid käiguosa tüübi alusel? a) Ratastraktor b) Roomiktraktor 87-Mille poolest erinevad jäätmetöötluse traktorid teistest mudelitest? Roomikute pöörlevad elemendid on täielikult kaetud ning mootori karter on terasplaadiga kaetud. 88-Kuidas liigitatakse vedukid käiguosa tüübi alusel? a) Pneumoratas-veduk b) Roomik-veduk 89-Kuidas liigitatakse pneumoratas-vedukid telgede arvu alusel? a) Üheteljelised b) Mitmeteljelised 90-Millega erinevad vedukid traktoritest? a) Vedukil on suurem paigaldatud võimsus b) Suurem kiirus
kaevamissügavuse, põhjustamata masina ülekoormust. Töötage kraavi suhtes täisnurga all, täites kopa ühekorraga. Jätke mahapudenenud pinnas kraavipervele, kuni kraav on täis. Kasutage mahapudenenud pinnast pinna viimistlemiseks, sõites piki kraavi madalale langetatud kopaga. Väljatõmbamine pehmest pinnasest Kui masin jääb pehmesse pinnasesse kinni, võib väljapääsemiseks kasutada koppa. Masina vabastamiseks tuleb midagi roomikute alla asetada, et lisada haarduvust. Tegutsege järgnevalt: Pinnasesse on vajunud üks roomik 1. pöörake nool sissevajunud roomiku poole, 90° nurga alla roomiku suhtes 2. Seadke kopavars 90° nurga alla noole suhtes ja kallutage kopp sisse 3. Laske poom(nool) alla, kuni kopp toetub maapinnale. Vajadusel asetage kopa alla puitplank vms, mis suurendaks kopa toetuspinda 4. Langetage noolt, kuni sissevajunud roomik tõuseb õhku 5
). Kulumine hõõrdepaarides sõltub paari hõõrdetegurist, määrimisest, erisurvest ja teistest teguritest, mille arutlemine on väljaspool metallide termotöötlemise temaatikast. On liik, kus metall kulub korduvate löökide ja kohaliku plastse deformatsiooni mõju tulemusena. Nendes tingimustes töötavad sellised detailid nagu raudtee rööbaste ristid, roomemasinate roomikute lülid, kivipurustite lõugad, ekskavaatori koppade hambad, buldooserite noad jt. Nende valmistamiseks kasutatakse suure süsiniku ja mangaanisisaldusega terast 11013 (X120CrMn12)- 1,1- 1,3 %C, 12-13 %Mn. Teras kasutatatakse valatud olekus. Selles seisus terase struktuur koosneb austeniidist ja raua-mangaani komplekskarbiididest (FeMn)3C. Kuumutamisel karbiidid lahustuvad austeniidis ja peale karastamist temperatuurist 1100 0C vette
Kui periodiseerida tollase N. Liidu ja sellega seoses ka Eesti metsavarumist, siis 1950- ndatel hoogustus elektrisaagide kasutamine raielangil, selleks toodi metsa veetavad elektrijõujaamad (voolu sagedus 200 hertsi) .Selles suunas langetamine ja järkamine toimus elektrisaagidega ning laasimine kirveste ja elektrioksasaagidega, kokkuvedu hobuste ja traktoritega. Antud tehnoloogia suureks puuduseks oli sage elektrikaablite raielangil läbilõikamine või purunemine traktori roomikute all. Tänu lõppladude tekkele 1950-ndate teisel poolel hakati elektrisaage kasutama seal estakaadidel ja metsas algas langetamisel-laasimisel bensiinimootorkettsaagide ajastu (Druzbad, Uuralid, Taigad, Husqvarnad, Partnerid ning oksasaed), ühtlasi oleks see teiseks suunaks. Kuuekümnendate lõpul ja seitsmekümnendatel algas N. Liidus ja Eestis langetusmasinate ajastu. Joonistel 4.3.1.11 ja 4.3.1.12 kujutatud langetusmasinate kasutamine oli
annaabi.ee 
