Nende arv laevas sõltub laeva pikkusest. Igas laevas peab neid olema vähemalt 8. Osad on varustatud tulepoiga ja osad tule- suitsupoiga ja pikkade liinidega. Üks peab olema kindlalt ahtris ja kaks tule- suitsupoiga päästerõngast roolikambri juures- üks paremal ja teine vasakul tiival. Neil on neli valgust peegelduvat kleepsu ja kirjad laeva kodusadama nimega. Igal laevapere liikmel peab olema päästevest või veeülikond. Lisaks peavad päästevestid olema vahisolijate asukohas- roolikambris ja masinaruumis. Loomulikult peab olema päästevest ka igale reisijale. Päästevesti komplekti kuulub lülitiga elektrilamp, patarei, vile, valgust peegelduvad kleepsud. Termoülikond on soojust ja vettpidav. Veeülikond peab kindlustama inimese keha temp. kui inimene on 0 - +2 kraadises vees, 6 tundi ei tohi tema keha temp. langeda 2 kraadi võrra. Lisaks päästevahenditele on külmunud inimeste soojendamiseks soojust hoidev kott või tekk. Kõik päästevahendid on oranzi värvi.
Neid ühenduslülisid kutsutakse leiutajate nimede järgi Kenter, Boldt, Neko jt. Ankruketi lubatud kulumisprotsent on kuni 10%. Ankru ja keti vahel on pöörellüli, mis väldib keti keerdumist. Kett kinnitatakse ankru külge ankruseekliga. Ankruketi teine ots kinnitatakse ketihalsiga ketikasti lae külge, mida on võimalik avada tekil avarii korral. Uuemate suurte laevade ankrupelil on ketilugeja, mis näitab vees oleva ankruketi pikkust ja teine, dubleeritud juhtpult on 10 roolikambris. 11 Laevadel, millede ankrupelidel ei ole ketilugejat, tuleb ankrukett markeerida, et oleks võimalik pidada arvestust vettelastud ankruketi üle. Markeerimise mooduseid on mitmeid. Igal vanal pootsmanil on oma süsteem. Näide esimese seekli viimane toega lüli ja teise seekli esimene toega lüli värvitakse valgeks ja tugedele (kontraforssidele) mähitakse pehmest traadist või tugevastnõõrist margid jne. kuni kuuenda seeklini ja kuuenda seekli lõpust algab markeering otsast peale
kaasa juba enne ehitamist täielik dokumentatsioon. Kõigepealt GHS tabelid, mis algavad laevale trimmiga t = 0 ja süviste reasamm on T = 0,05m. Järgnevad tabelid on erinevate trimmidega nii ahtrisse, kui ka vööri see võimalus klassikalisel elementide kõveratel puudus. Teades laeva keskmist süvist on õige GHS tabeli õigelt realt loetud teoreetilised andmed tõesed. Lisaks on eeltoodutele on laeva dokumentatsioonis ja reeglina laeva roolikambris lastiskaala. IMO soovitab näidisskaalat, millel on alljärgnevad veerud: T; ; W; TPC; MTC; KM; FW; W FW; T. Laeva küllalt suure trimmi korral on usaldusväärsete andmete saamiseks otstarbekas kasutada Bonjeani mastaapi, mille 11 skaalalt, s.t. iga teoreetilise kaare kohalt, loeme süvispindalad: pindalade integreerimisel L-ga saame laeva mahulise veeväljasurve ; 20 2. Laeva ujuvus
Igas laevas peab neid olema vähemalt 8. Osad on varustatud tulepoiga ja osad tule- suitsupoiga ja pikkade liinidega. Üks peab olema kindlalt ahtris ja kaks tule- suitsupoiga päästerõngast roolikambri juures- üks paremal ja teine vasakul tiival. Neil on neli valgust peegelduvat kleepsu ja kirjad laeva kodusadama nimega. Igal laevapere liikmel peab olema päästevest või veeülikond. Lisaks peavad päästevestid olema vahisolijate asukohas- roolikambris ja masinaruumis. Loomulikult peab olema päästevest ka igale reisijale. Päästevesti komplekti kuulub lülitiga elektrilamp, patarei, vile, valgust peegelduvad kleepsud. Termoülikond on soojust ja vettpidav. Veeülikond peab kindlustama inimese keha temp. kui inimene on 0 - +2 kraadises vees, 6 tundi ei tohi tema keha temp. langeda 2 kraadi võrra. Lisaks päästevahenditele on külmunud inimeste soojendamiseks soojust hoidev
korraldused mis on vajalikud ohutu vahi ning efektiivse vaatluse läbiviimiseks. Search and Rescue Kapten, saades signaali abivajava laeva, lennuki või päästepaadi kohta peab nii kiiresti kui on võimalik suunduma appi ohuolukorras asuvatele inimestele või laevale kui see on mõistlik ning teostatav. (SOLAS Ch. V reg. 10) Laeva süvis ning muu informatsioon Informatsioon laeva süvise kohta peab olema saadaval roolikambris, ning peab olema pidevalt korrigeeritud vastavalt muutustele mis tekivad laeva reisi käigus. Ballastimise tulemusena tekkinud laeva süvise muutused peavad olema vastavalt välja arvestatud ning fikseeritud vastavalt nõuetele. Informatsioon peamasina tööreziimi kohta peab olema roolikambris selgelt kindlaks määratav. Vahitüürimees on vastutav kõikide sillas asuvate süsteemide ning nende kontrollsüsteemide jälgimise eest. Logiraamatud
Pilet No. 12 1. Laevas ja päästevahendites kasutatav pürotehnika Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: erinevad raketid, säratuled, suitsupoid, kemoluminestsents valgustuspulgad ja liiniheitja raketid. Pürotehnilisi vahendeid peavad oskama kasutada kõik laevapere liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab olema vahitüürimehe valduses ja teine roolikambris. Päästepaadis ja parves olevad raketid peavad olema veekindlas pakendis. Kasutada ei tohi aegunud ega märgunud rakette. Aegunud pürotehnilised vahendid tuleb akti alusel kaldale anda. Kemoluminestsents valguspulk on keemiline signalisatsioonivahend, mille sisselülitamisel toimub keemiline reaktsioon, mis tekitab rohelise või punase valguse 8 kuni 12 tunni jooksul. Valgus paistab kuni 1 miili kaugusele
Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva roolilehe ühest pardast teise 28 sek jooksul. Roolilehe pöörde suurim ulatus on 45 kraadi diametraaltasapinnast kummalegi poole Roolimasin asub rumpliruumis, ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne (rooli rumpel) on mehhanism, mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu . 28 sek jooksul pardast pardasse. Kuni 35-45 kumbassegi pardasse. Rooli juhtpult asub roolikambris, avariijuhtimispult (tlf, kompass, juhend) rumpliruumis. Automaatrooliseadmed ka roolikambris. Tavaliselt elektrilised. Aksiomeeter näitab millise nurga all asub roolileht laeva diametraaltasapinna suhtes CL (). Roolide tüübid Roolide tüübid olenevalt pöörlemistelje paigutusest 1.tavalised (balansseerimata) roolid pöördetelg läbib roolilehe esiserva, 2.balansseeritud pöördetelg paikneb esiservast ahtri poole. Viimane variant
Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva roolilehe ühest pardast teise 28 sek jooksul. Roolilehe pöörde suurim ulatus on 45 kraadi diametraaltasapinnast kummalegi poole Roolimasin asub rumpliruumis, ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne (rooli rumpel) on mehhanism, mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu . 28 sek jooksul pardast pardasse. Kuni 35-45 kumbassegi pardasse. Rooli juhtpult asub roolikambris, avariijuhtimispult (tlf, kompass, juhend) rumpliruumis. Automaatrooliseadmed ka roolikambris. Tavaliselt elektrilised. Aksiomeeter näitab millise nurga all asub roolileht laeva diametraaltasapinna suhtes CL- Roolide tüübid olenevalt pöörlemistelje paigutusest 1.tavalised (balansseerimata) roolid pöördetelg läbib roolilehe esiserva, 2.balansseeritud pöördetelg paikneb esiservast ahtri poole. Viimane variant võimaldab rooli keeramisel kasutada tunduvalt väiksemat jõudu.
Üks võti peab laevapere liikmele kui ka teistele isikutele, laevaregistrite seadus (RT I 1998, 23, millega paiooli hõõrutakse. Peale seda olema vahitüürimehe valduses ja teine kelle ütlustel võib teo arutamisel tähtsust olla. 321; 2009, 29, 175) lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku roolikambris. Päästepaadis ja parves olevad Otsus tehakse häälteenamusega. Küsimused, Laeva asjaõigusseadus (RT I 1998, 30, 409; kuivamiseni. raketid peavad olema veekindlas pakendis. seletused, vastused ja komisjoni põhjendatud 2008, 59, 330) Peale puistlasti vedamist tuleb kontrollida ja Kasutada ei tohi aegunud ega märgunud
annaabi.ee 
