Sõltuva vedrustuse ehitus: 1.Tapp(rumm) 2.Rattarumm 3.käändteljepolt 4.põiktala sild,tugiavaga 5.lukustuskiilpolt 6.käändtelg 7.käändmiku hoob 8.roolitrapetsihoob 9.lehtvedrud Sõltuv tüüpvedrustus. 1.tagasild 2.lehtvedrud 3.vedrude kinnitused (esimene,tagumine kinnitus) 4.vedrukinnituskronsteinid 5.tugiplaat 6.amort 7.rattaveovõll(äärikuga) 8.läbilöögipuks(puhver) Teleskoopamort 1.alumine kinnitus silm 2.silinder 3.kolb 4.silindri kaas 5.möödavoolu klapp kolvi sees 6.varras 7.tagasilöögiklapp 8.sisselaskeklapp 9.surveklapp 10.amordi koonus puksid 11.varda keermestatud otsik 12.võtmehoide kandid Rehvid D-vedavatele telgedele T-haagised E-tavamaantee Y-maastik U-linna Levinud Rattarummud. Ülesanne kanda veojõudu diffrist rattarummule ja edasi rattale. 1simmer 2rattarumm(kuullaagril) 3seib 4kinnitusmutter 5.kapsel Rummu ehitus lõikes: 1.Tapp 2.rattarumm 3.simmer 4.mutter 5.kapsel Tagaratta rummu ehitus 1Laager(komplektne) 2stopperseib
õõtshargi puudumine. Käänmikku ja alumist harki või hooba ühendab sel juhul kuulliigend, kuid käänmiku ülemine ots on amortisaatori silindriks, mis saab pöörduda ümber kolvivarre. Vedru paikneb käänmiku ja auto kere vahel. Kere samasse kohta on kinnitatud ka varre ülemine ots. Hüdropneumovedrustuse korral, saavutatakse vetruvus gaasi kokkusurumisega hüdrosilindri peal olevas ruumis, mis on tööõlist diafragmaga eraldatud. Iga vedrustuselemendi sees on õlivoolu takistav klapp ning eraldi amortisaatorit vaja ei lähe. Soovi korral võib õli juurdepumpamise või ärajuhtimisega muuta auto kliirensit ja vedrustuse jäikust. Püstist kujuteldavat telge, mille ümber käänmik pöördub, nimetatakse pöördteljeks. See läbib käänmiku mõlemat kuulliigendit või ühtib käänmikupoldi teljega. Küünalvedrustuse korral ühtib pöördtelg amortisaatori teljega. Pöördteljel on teatud külg- ja pikikalle. Külgkallet näeb eestvaates: pöördtelgede alumised
kolmeastmeliseks. Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor. Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis- ja vahelduvvoolu generaatorist. Traktorid ja liikurmasinad. Vedavad sillad ja kardaanülekanded. Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks. Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest. Ülekandearv i=z2/z1, kus z=hammasrataste hammaste arv.
mootoril on taktiarv pöördel Tp = 2. Tööprotsess / tsükkel on mootoris kindla korra järgi toimuv ja korduv taktide summa; Tööjärjekord mootoris kindla korra järgi ja korduvalt toimuvad silindrite tööprotsessid; Silindri mahud kolvi liikumisel tekkiv ruumala. Eristatakse silindri üldmahtu ja töömahtu: *) ruumala, mis tekib kolvi liikumisel ülemisest surnud seisust alumisse, nimetatakse silindritöömahuks; *) mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; *) silindri üldmaht on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; *) mootori töömaht on kõigi silindrite töömahtude summa; Surveprotsessi lõpprõhk on füüsikaline suurus, mida saab mõõta manomeetriga ja selle ühikuks on MPa; Pöörlemissagedus on väntvõlli pöörete arv aluseks võetud ajaühikus: 1/min ja 1/s; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd;
Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis,
Neljataktiline diiselmootor koosneb mootoriplokist, mille sees on vänt ja gaasijaotusmehhanism, määrimissüsteem ja jahutussüsteemi kanalid. Mootori juurde kuuluvad veel toitesüsteem, jahutusradiaator, käivitusseade ja elektrisüsteem. Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris sirgjoonelist edasitagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib
tüüpi sisepõlemismootoris toimub väntmehhanismi abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
