Inglise renessansikirjandus Renessansikultuuri kujunemiseks lähteallikaks sai rahvaluule. Kaaluka koha saavutas näitekirjandus, allikateks 1)keskaja rahvuslikud moraliteed; 2)antiikdraama; 3) interluudiumid. 16.sajandil avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik esinevatest ühiskonnakihtidest. Inglise autorid hakkasid viljelema nii tragöödiaid kui ka komöödiaid (5-vaatuselised värssteosed). Geoffrey Chaucer (u 1340-1400) - luuletused (ballaad, rondoo, värssläkitus jne) temaatika "Roosiromaanist", eepilised poeemid: "Canterbury lood" 14.sajandil palverännak kuulsa keskaja pühaku Thomas a Becketi haua juurde Canterburys. Teekonnaks koguneb 30 inimest , igaüks peab jutustama teekonnal 4 lugu kaks minnes ja kaks tagasiteel (120 pala), tänapäevani on säilinud 24 jutustust 23 reisikaaslaselt , 3 lugu on proosas, ülejäänud värsivormis. Esindatud on erinevad ühiskonnakihid, elu on jäädvustatud paljutahulise tervikuna.
Riimitüübid paigutuse järgi · Paarisriim: aabb · Süliriim: abba · Ristriim: abab · Lausriim: aaaa · Segariim Riimitüübid foneemikoostise järgi · Täisriim (suurt/ juurt) · Irdriim (päev/ käed; kõnts/ tönts; Hiina/ piinad; und/ tund) Stroofid · Ballaad: abab bc cdcd · Triolett: abaaabab (1 = 4, 7; 2=8) · Rondell (1,2 =7, 8; 1. värss kordub lõpus, 13. või 14.värsina) · Rondoo (12-15 värssi, 3 stroofi, 2 riimi) · Sonett: abba abba cde cde (cdc cdc), abab cdcd efef gg 7.Kirjanduse sotsioloogia- kirjandust uuritakse ühiskondliku-sotsiaalse nähtusena Retseptsiooni uurimine- teksti muutliku osa uurimine //Teksti muutlik osa on lugejate hinnangud,arvamused, suhtumised Retseptiivne esteetika 1970ndad, Konstanzi ülikool (Hans Robert Jauss, Wolfgang Iser): autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulamine või dialoog tekstis
Tema pilkeluule oli isiklik ja kujundlikkus konkreetne. Selles sarnanes ta oma eelkäijale pariislasele Rutebeufile. Erinevus seisneb selles, et Villoni luule oli veelgi isikupärasem. Ta vaatles parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutas rõhutatud kontraste ning kirjeldas üksikasjalikult elu mandumise tunnuseid mäda ja roisku, justkui ta nautinuks neid. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas («Epitaaf», «Rondoo»). Villon kandis irvitavat ja pilkavat maski, aga selle tagant paistsid ka nukrad ja lüürilised toonid. See väljendub eriti hästi küsimuses «Kuhu mullused lumed said?», mis on stroofist stroofi korduv lause luuletusest «Ballaad mineviku naistest». Villoni üks tuntumaid ballaade on «Villoni epitaaf», kus ta ei esita mitte surmamineja vaatepunkti, vaid kujutab end koos kaaslastega võllas kõikumas, vaadeldes elu otsekui teispoolsusest. Selles ballaadis on tihedalt seotud
Tema elu lõppes salapäraselt ning keegi ei tea sellest midagi. LOOMING: tema kuulsamaid on ballaadid ehk jutustava sisuga luuletused. Ka pihtimuslikud luueltused- surm ja surmatants (kõik on surma ees võrdsed). Kirjutas palju ka pilkeluuletusinaiste edevusest, petmisest, kadedusest ja ka endast. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas («Epitaaf», «Rondoo»). «Väike testament» on kirjutatud vanglas, oodates karistust.Francois kirjutas oma peateose «Suure testamendi» pärast Meungsur-Loire´i vanglast pääsemist. Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik, ent varsti köie kaudu, süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik. 9. Renessansi kirjandus Renessanss- pr k taassünd (antiikkultuuri ja tervikliku ning harmoonilise isiksuse). 14.-16. sajand, sai alguse Itaaliast. Humanus- lad k inimlik
Dramaatiline laul naine kaebab jõhkardist abikaasa üle oma sõbrale või nutab sõbra lahkumise pärast ristisõtta. Pastorell rüütel flirdib karjuseneiuga. Kõik polnud seotud naisega, nt ristisõjalaul või nn debatt filosoofiline, võib-olla ka armastuse teemaline ning teoloogiline. Trubaduuride pinnasest tekkis 13. sajandil Sitsiilia koolkond ning nn uus mahestiil, dolce stil nuovo (Dante ja Petrarca). Põhja-Prantsusmaal nimetati trubaduure truväärideks. Rondoo algab refrääniga, mis on ka luuletuse keskel ning lõpus; ballaad läbiva ühesuguse riimiga tantsulaul, kordub üks rütm; virelee kõik salmid algavad ühe ja sama reaga; motett muusikaline, mitmehäälne koorilaul. Guilleaume Machaut esindas uusretoorikuid; tuntud keskaegne helilooja, kes kandis luulevorme muusikasse. Didaktiline kirjandus õpetlik allegooriaterohke kirjandus. Allegoorilised tegelased ja paigad, nt ,,Armastuse loss", ,,Paradiisi tee", ,,Inimelu palveränd"
tavaliselt ei kasutata, küll aga on rangelt kindlaks määratud värsi lõpus esinevate sõnade järjekord o Oktaav ja sitsiliaan: itaalia stroofivorm, oktett riimiskeemiga: ABABABCC; värsimõõduks 11-silbik, viisikjamb. Ainult oma riimiskeemi poolest erineb oktaavist sitsiliaan ABABABAB. o Rondell: 13- või 14-realine vanaprantsuse luuletusvorm kahe riimiga, jaguneb 3 stroofiks (4+4+5 või 4+4+6) o Rondoo: vanaprantsuse luuletusvorm, mis koosneb tavaliselt 12-15 värsist, mida seob 2 riimi. Tüübid Levinuim on 15-realine ja kolmeks salmiks jagunev lihtrondoo Lühirondoo koosneb 12 värsist, jaguneb 3 salmiks o Sestiin: sekstett riimiskeemiga AbAbCC, viisikjamb o Sonett: soneti kõige ürgsemaks ning iseloomulikumaks tunnuseks on koosnemine kahesugustest stroofidest, algselt oktetist ja sekstetist.
Peateosex on "Suur testament" jätkub sama poeetiline võte, hõlmab ka rea muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on ballaadid. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surma teema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Vaatab parastavalt maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. "Ballaad kadedaist keeltest", "Epitaaf", "Rondoo", "Ballaad mineviku naistest", "Villoni epitaaf"e"Ballaad poodutest" vaatleb elu teispoolsusest Vagi lad.k rändaja. Ülikoolide asutamine. Esimene ülikool asutati 1088 Itaalias Bolognas. 14 saj Pariis ülikool. V d rändasid mööda Euroopat, kultuurihuvilised ja loovad. 1213 saj nende luule aeg. Kaaskodanikke ärritas nende mittetagasihoidlik eluviis, pummeldamine, kaardimängud jne. See hakkas ka kirikule silma ja taheti midagi ette
» «Muidugi õigus, kurat võtaks!» karfus d'Artagnan. Küree ja jesuiit võpatasid oma toolidel. 287 «Minu lähtepunktiks on süllogism: maailmas on mõndagi meeldivat; ma lahkun maailmast; järelikult toon ma ohvri. Pealegi ütleb pühakiri: «Tooge ohver issandale» «See on tõsi,» nõustusid tema vastased. «Muuseas,» jätkas Aramis ja näpistas oma kõrva, et seda punetama panna, nagu ta oma käsigi raputas, et neid valgeks muuta, «tegin ma selle kohta rondoo, mida ma möödunud aastal Härra Voiture'ile näitasin. See kuulus mees kiitis seda väga.» «Rondoo!» ütles põlglikult jesuiit. «Rondoo!» lausus masinlikult küree. «Lugege ette, lugege ette!» hüüdis d'Artagnan. «See toob natuke vaheldust.» «Seda küll mitte, sest see on usuline,» vastas Aramis, «see on teoloogia värssides.» «Kurat!» ütles d'Artagnan. «Kuulake,» lausus Aramis tagasihoidliku ilmega, mis ei olnud siiski päris vaba teatavast silmakirjalikkusest.
annaabi.ee 
