1.Romantismiajastu tunnusjooned: · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Saksa romantikud Ludwig van Beethoveni Franz Schubert Robert Schumann - loonud laule ja klaveripalasid Richard Wagner- muusikaline draama, mis põhines saksa müütidel Itaalia romantikud Giuseppe Verdi Gioacchino Rossini Niccolò Paganini Prantsuse romantikud Hector Berlioz Georges Bizet Charles Gounod 2. Beethoven- Tema loomind juhatas sisse 19.saj romantismi.Muusika jäi klassikaliselt loogiliseks ja tasakaalukaks. See oli emotsionaalselt jõuline. Kurdistava haiguse süvenemine kurdistus ta täielikult ning hakkas jooma. Seda perioodi nimetatakse üleminekut klass...
· Maalikunst romantismi ajal oli väga populaarne ja levinud. Romantismile eelkäiaks oli saksa ja inglise maastikumaal. · Tähtsaimad esindajad: 1) Inglismaal - J.H. Füssli, W. Blake; 2) Hispaanias - F. Goya; 3) Saksamaal - C. D. Friedrich, P. O. Runge; 4) Prantsusmaal - T. Gericault. Nimeta 2 romantismiaegset suurmeistrit (hispaanlane ja prantslane) maalikunstis ja nende teoseid! Kirjelda nende stiili! · HISPAANIA romantismiaegne suurmeister maalikunstis oli Francisco Goya (1746- 1828); · oli väga omapärane ja iseseisev kunstnik; · alustas rokokoolike portreedega, kuid peamiselt maalis paraadportreesid, millel oli pilkav alltekst; · ta oli niivõrd suur kunstnik, et võis endale maalidel lubada varjamatult maalida kuningliku perekonna rumalust, piiratust ja inetust; · tema tähtsaimad teosed olid ,,Markiis de Solana", ,,Uinuv mõistus sünnitav koletisi", ,,Kolossus".
4. Romantismiaegses arhitektuuris tärkas taas huvi gooti ja keskaegse kunsti vastu, ning need said romantismile iseloomulikuks. 5. Romantism on väga keerukas, mitmepalgeline ja vastuoluline nähtus. Ühelt poolt kajastab romantiline kunst ajastu kõrgeid ideaale ning võitlust nende nimel, teisalt ilmutab skeptilist või iroonilist suhtumist ideaalidesse. 6. Romantikutele olid olulised kohalik kloriit, legendid, muistendid ja eeposed. 7. Romantismiaegne inimtüüp on tundeinimene, keda iseloomustab elav kujutlusvõime, spontaansus ja ülitundlikkus. 8. Romantikute lemmikteemad olid isiksuse tundeelu, alateadvus ja intuitsioon. Armuunelmad, kire ülistamine ning ka õnnetu armastus on romantilise kunsti meelisteemad. 9. Romantilisele kunstile on omased karakterite, meeleolude ja koloriidi julge kontrastsus. Kaunis on rõhutatult ilus, inetu jäägitult võigas. 10. Muusika on kõikidest kunstidest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama
kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensiooni väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Põhilisteks kunsti märksõnadeks võiksid olla udusus ja ebaselgus ning sama mõtteviisi on kuulda ka muusikateostes. Muusika oli justkui „maalitud“ kasutades rikkaid värviderohkeid harmooniaid. Muusikas puudus nüüd romantismiaegne kirglik eneseväljendus ning väljendati äärmuslikke meeleolusid. Väga olulised kohal olid kõlavärvid ja sillerdav koloriit. Kasutusel olid reeglitest vabastatud vabad harmoonilised järgnevused ja kohati läheneti ka improvisatsioonile. Muusikalised liinid olid pikad ja voolavad, kasutati lahendusteta akorde, mis jätab tunde nagu vahetataks helistikku. Rütmiline karakter teostes oli üldiselt vaba ja painduv, esines ka äkilisi rõhke ning ostinatosid, mis olid aga enamasti
Filosoofilise antropoloogia peatoeseks peatakse ,, Inimene.Tema loomus ja koht maailmas". KEEL Hermaneutika Keel kui tunnetuse meedium nihkus filosoofilises teadvuses esiplaanile alles 20.sajandil. Mõistagi oli keelefilosoofia tavaliselt pelga vahendina temast endast sõltumatu moodustatud ideede väljendamiseks. Hermaneutika asus rajama teoreetilist vundamenti humanitaarteadusele. Hermaneutika on mõistmisõpetus. Filosoofilise vormi andis sellele romantismiaegne mõtleja Friedrich Schleiermacher. Loogiline positivism Loogilise positivismi sihiks oli konstrueerida loomuliku keele ähmasust ja vastuolulisest vaba täpne teaduskeel. Rajajaks mingil määral Ludwig Wittgenstein. Selle manifestiks sai varase Wittgensteini geniaalne teos ,,Loogilins-filosoofiline traktaat" Analüütiline filosoofia Analüütiline filosoofia püüdles loodusteadlike väidete täpsuse ja ranguse ideaali poole. Teadusfilosoofia
Romantism-19. sajand oli mitmete Euroopa made rahvuslike koolkondade õitseaeg. Sel ajal annab Euroopa maailmale arvukalt ajaloolisi suurkujusid erinevatelt tegevusaladelt. Romantism järgneb klassitsismile. Romantikute motoks sai "Mõistus võib eksida, tunded ei kunagi!".Romantism on tunnete kunst, millele olid omased suured kontrastid meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu romantismiaegne muutub inimesekeskseks. Aktiivselt hakati, ka kasutama folkloori (suzeed arendati, muistendid, eeposed, rahvaviisid). Muusikas unistati ning samuti oldi ülitundlikud, armastati kuid samas ka põletati. Naeruvääristati tühiseid inimesi.Muusikas toimus voolav ning edasiviiv meloodia. Teemavalik oli väga ulatuslik ning teemad olid põhjalike töötlustega. Muusikas lausa tundus, et meloodia on lõputu. Sündmusi ja
José räägib, kuidas ta on vanglasse sattunud ja miks ta üleüldse halvale teele on läinud. Joséd oli ees ootamas surmanuhtlus. VI. Kompositsioon Jutustaja ning Carmen kohtusid ja samal ajal sattus kohale ka José. Hiljem vangis José rääkis sellest samast kohtumisest. Süzeeliinid ristusid. Teejuht Antonio andis José ametivõimudele üles. José läks vangi. Järjestikused süzeliinid. Carmen on küll romantismiaegne teos, kuid ei ole täiesti romantiline. See on pigem romantismi ja realismi segu. Ühest küljest eksootika, tugevad karakterid ja metsikud kired, röövlid, mustlased, nõidus, ebausk, teisest küljest aga asjalik, rahulik esitus, mis mõnikord lausa teaduslikult kiretu, igasugused kommentaarid ning kõrvalepõiked ajalukku, keeleteadusse jne. Diaalooge oli kautatud parajas koguses. Kuskil ei oldud asja keeruliseks aetud.
· Iiri päritolu luuletaja, proosa- ja näitekirjanik · Üks estetismi juhtifiguuridest · Moemees ja oraator, iseseisev ja originaalne · ,,Kunst rajaneb valetamisel" · Muinasjutud, jutustused, salongikomöödiad · ,,Kunstnik ei püüa midagi tõestada" · Seos Eestiga: o Noor-Eesti kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks oli estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine. Romantismijärgne luule · Kaduma hakkas romantismiaegne tundelisus · Esile hakkasid kerkima realistlikud käsitlusviisid · Peagi ka sümbolism ja Sümbolism · Sai alguse Prantsusmaal 19. sajandi viimasel veerandil (revolutsioon) · Parnaslased tuleneb sõnast parnass o Eesmärgiks oli puhas ja täiuslik luule o Objektiivne ilutaotlus · Eesmärk: o Nähtamatu maailma avastamine ja selle edastamine ja vahendmine sümbolite abil · Aluseks olid unenäeod, kujutelmad, meeleseisundid
tegelikult nii hall ja kurb, vaid on ka midagi muud. Hoopiski midagi erinevat sellest, mida ta varem oli elust mõelnud. Nüüd hakkas ta mõistma, et elul on palju võimalusi, et saab kõiksugu asju teha, et saab asjadest rõõmu tunda. Mitte kõike nii sõjaväelase lapseliselt võtta. Tööpäevad olid tema ametist loetuna pikad, sealt sai ta endale tugevad peavalud, mis teda vahel tülitasid. Victoria uskus pühasse armastusse, ilmselt seepärast, et oli romantismiaegne laps. Ise soovis ta enda tulevast abikaasat näha: välismaalasena, enda pere noorima pojana, kõrgest soost, ta pidi naisele olema võimeline lapsi sigitama. Noorima pojana just sellepärast, et ei talle ei kaasneks enda riigi ees mingisuguseid kohustusi. Ise soovis olla valitsejana sarnane Elizabeth I-le. Ta kartis, et abielu muudab ta sõltuvaks, kuid kuna ta on kogu aeg sõltumatu olnud, siis seda ta tõesti ei tahtnud. Noormehe hakatistest kavaleri kandidaate oli tal palju, kelle seas oli
vanduda. Ta oli nõus oma saatusele vastu seisma ja põgenemist pidas ta argpüksilikuks teoks. Kui leiti Timo surnukeha arvati, et ta ei pidanud vastu ja sooritas enesetapu. Tegelikult aga tappis mehe tema endine järelvalvaja hr. Laming. Timo ei pannud kätt oma elu kallale. Ta oli võimeline oma kunagise teo eest vastutama elu lõpuni ja jäi oma arusaamale keisririigist truuks. IX PILET 1. Maagilis-realistlik romaan/novell, romantismiaegne romaan, psühholoogiline romaan selgitada zanri olemust, tuua näide 2. Fr. Tuglase uussümbolistlik novell ( lug ja analüüsida ,,Suveöö armastus", ,,Inimese vari" või ,,Popi ja Huhuu") või P. Vallaku uusrealistlik novellistika või A. Gailiti uusromantiline romaan. · * Maagilis-realistlik romaan- võimalikult realistlik + maagia. Tunnused: teise vaatenurk, unenäod. M.Bulgakov ,,Meister ja margarita"
• Ladina traditio < verb tradere ‘üle andma, edasi andma, edastama’; Germaani keeltesse laenatud 15. saj.; slaavi keeltesse 16.-18. saj. (vrd saksa Überliefereung; vene predanie); • Algne kasutusala omandiõiguse ja religiooni valdkonnas (traditio legis); nn “raamatu-religioonide” pühakiri toetub suulisele traditsioonile; • Reformatsiooniaegne käsitlus: traditsioon kui algse õpetuse moonutus; • Romantismiaegne käsitlus: “õige” traditsioon on rahvapärimuses (mitte kiriku õpetuses) 4 traditsiooni käsitlusviisi • Traditsioon kui o – kommunikatiivne toiming (traditsiooni edasikandumine ja levimine; traditsiooni ümbertöötlused; esitus); o – ajaline ideoloogia (traditsiooni vastandumine modernsele; traditsioonilised ühiskonnad ja väärtused);
tõeliseks keskuseks. Homoerootilisusel olid XVII-XIX sajand saksa kultuuris sügavad 16 ajaloolised juured. Tugevaid homoerootilisi värvinguid on tunda „tormi ja tungi“ ajajärgu saksa luules, mida iseloomustas nooruse ja sõpruse vaimustatud kultus. (Johann Wilhelm Ludwig Gleim, Christian Fürchtegott Gellert jt), ja saksa romantikute teostes (Heinrich von Kleist). (Kon, 2002: 212) Kõige tuntum ja avameelsem romantismiaegne saksa homoerootiline luuletaja oli krahv August von Platen (1796-1835). Tema luule on eranditult karske ja käsitleb peaasjalikult autori vastuarmastuseta armastust noormeeste vastu. Nüüdseks on Ziegenis loodud von Plateni- nimeline memoriaalraamatukogu, maailma suurim saksa homoerootilise kirjanduse kogu. Palju tuntud on Friedrich Nietsche (1844-1900). Teda valdasid homoerootilised tunded ja need avaldusid tema loomingus. Friedrich lähtus Antiik-Kreekast, leidis Luna-Itaalias tõelised
Lisaks sellele tekib ka erootilise maiguga kirjandus -> Inglismaal kannab see nime gootikirjandus, mis läheb ka ilusti romantismi sisse. Näide: Edgar Allan Poe. Prantsusmaal oli erootilise maiguga must romaan. Saksamaal röövliromaan. Gooti juured on euroopa kultuuris sügaval. Renessansikoidikul hakkasid euroopa ühiskondades inimesed panema tähele meid ümbritsevaid (antiik)varemeid. Hakati neid varemeid uurima, säilitama ja ka taastama. Romantismiaegne kontseptsioon ongi see, et varemed on ilusad. Neis on teatav müstika, salapära. See vana hoiak säilib tänapäevani (nt meie Toome varemed, Jaani kirik), restaureerimine. 18. sajandil tähendas gootika aed ja uus arhitektuuritüüpi (neu-gootika). Arhitektuuri ja kirjandust ühendab Horace Walpole. Ta oli inglise aristokraat, kes ehitas endale gooti lossi ja asus sinna elama. Ta oli esimene, kes kirjutas gooti romaani
annaabi.ee 
