sündmusi, olukordi ja tegelasi. Luulevormis RÜÜTLIROMAAN - olukorrad, Luuletajaid poeeemid. Esikohal renessansi enim tegelastüübid. Seda kutsuti jutustav element. viljeldud romaaniliik. üheplaanilisust on truväärideks. Autorid: Luigi Pulci Kangelased on parodeerinud Pikapeale muutus ,,Morgante" 1483 rüütellikud, füüsiliselt Cervantes oma rüütliromaan ning Matteo Boiardo võimekad, õilsad. Neis teosega ,,Don väga elukaugeks.
Vihjeid kirjutamise kaasajale. Nt J.Kross “Kolme katku vahel” “Keisri hull”, A.Dumas “Kolm musketäri”, M.Waltari “Sinuhe”. Kujunemisromaan- arengu- või isikuromaan; kestseks teemaks peategelase muutumine/kujunemine; algul raskustes ja probleemne tegelane jõuab pärast paljusid keerulisi olukordi oma olemuses selgusele ja saab paremaks inimeseks. Maagilis-realistlik romaan- 20.sajandi teisel poolel pm Ladina-Ameerikast alanud romaaniliik; tavalised, argised sündmused nihkes, seletamatud, maagilised ja unenäolised. Nt. G.G.Marquezi “Sada aastat üksildust” Psüholoogiline romaan- keskendumine tegelase hingeelule, mõttemaailma kujutamisele. Modernism- 19.saj lõpust kuni 20.saj maailmas valitsenud kunsti-ja kirjandusvool; vastand realismile; teistmoodi uudised, üldsust ja inimesi sokeerivad väljendusvahendid ja teosed. Selle alla kuuluvad: dadaism, ekspressionism, sümbolism, sürrealism jne. Uudsuse ja
jalule seada. Tegemist väga vastuolulise ja filosoofilise tegelasega, kes mõtleb ka enesetapule. Claudius Hamleti onu, kes tappis kuninga ja sai sel viisil võimule; kaval ja sihikindel, hea poliitik Gertrud Hamleti ema, leinas oma meest, kuid lõpuks abiellus mehe vennaga; kuulelik naine Polonius Laertes Ophelia Horatio Fortinbras Rosencrantz ja Guildenstren 9. Renessanssi romaan, liigid, iseloomustused Renessanssiajal oli kõige levinum romaaniliik rüütliromaan. Eriti suure populaarsuse saavutas see Hispaanias. Teostest teostesse korduvad olukorrad ja tegelastüübid ning teatud kindlad kunstilised võtted. See peegeldas ajastule iseloomulikku seiklusjanu ja selle rüütellikud kangelased kehtestasid energilise, leidliku, võidutahtelise ja harmoonilise inimese ideaali. Teiseks levis pastoraalromaan. See vastas eeskätt aristokraatliku vähemuse maitsele. Kangelaste suhted olid idealiseeritud, osutusid sageli traagilisekski
Säilitas oma sõltumatu hoiaku. Tegutses Bordeaux' parlamendi nõunikuna, hiljem ka linnapeana. Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel. Imetleb inimeses elutäiust, ta kaitseb nagu enamik varasemaid hamanistide loomulikkust. Montagine võtab omaks, et inimese loomus on muutlik, alludes ajale ja olukorrale. Kahtlemata oli ajastu hulluste ja pealiskadusete püüdluste karm kriitik. Ta ei püüa lugejale sugugi peale suruda oma mõtteviisi. Rüütliromaan hiliskeskajal enim viljelenud romaaniliik. Hispaanias sarnanes populaarsus maaniale. Oli selguslik. Teategelaseks tõeline rüütel terviklik inimene, kel oli ilus välimus, füüsiline võimekus. Vaimne ja kõlbeline täiuslikkus teevad peategelasest võitmatu, tuleb välja kohutavatest olukordadest, teda aitavad loodus ja kaaskodanikud, Jumal ja eba- ja üleloomulikud jõud. Pastoraalromaan vastas eeskätt aristokraatliku vähemuse maitsele. Kangelaste suhted olid idealiseeritud, kuigi osutusid sageli aga traagislisekski
9. M. de Montaigne. - M. de Montaigne oli filosoof ja literaat. Loomingu tähtsaim osa on ,,Esseed". See koosneb omavahel seostamata mõistklustest väga mitmesuguste filosoofiliste ning eluliste küsimuste üle. Montaigne arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, kuid ,,Esseid" ühendab eelkõige mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. 10. Rüütli- ja pastoraalromaan. - Romaan omandas oma tänapäevase kuju alates XV sajandi teisest poolest. Renessansi enim viljeldud romaaniliik oligi rüütliromaan. Nende romaanide kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikest inimestest, kelles harmooniline välimus ja füüsiline võimekus langeb kokku vaimse ja kõlbelise täiuslikkusega. Samas kujunesid rüütliromaanid ka ajaviitekirjanduseks. Lamburiromaane ei viljeldud aga nii massiliselt kui rüütliromaane. Tegemist oli teadliku kokkuleppelise utopismiga. Rüütliromaanide seikluste ja tapluste virvarris polnud
Võttis osa poliitikast ning just poliitika sai talle saatuslikkus, teda süüdistati riigi reetmises ja määrati surmanuhtlus. Sai tuntuks 1516, kui ilmus teos ,,Utoopia". Kirjutas Ladina keeles. Püüdis teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriigi ideed. Utopistlik romaan. More lõi tänu sellele uue zanri. Karl Ristikivi imede saar. Renessansiromaan Romaan omandas tänapäevase kuju alates 15.sajandi II poolest. Renessansiajal oli kõige levinum romaaniliik rüütliromaan. Eriti populaarseks sai rüütliromaan 16.sajandi alguse Hispaanias. Teiseks levis renessansiajal pastoraalromaan. Kelmiromaan ehk pikareskne romaan oli uusaegse realistliku romaan esimene aste. Oma nime on see zanr saanud romaanide peategelastelt, kelle prototüüpe pisipettureid, valemängijaid jm sulisid 16.sajandi Euroopas palju ringi liikus. Uusaja romaani esimene suurkuju oli Cervantes (1547-1616). Tema peateos oli ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast"
Taunib äärmuslikkust, „Mida ma tean?“. Elukogemuse tarkus. 12.Renessansi romaan ja novell (XV-XVI saj.): rüütliromaan, pastoraalromaan (RA), Fernando de Rojase „Celestina“ (RA), François Rabelais (Gargantua, Pantagruel, MKL, RA), kelmiromaan (Tormese Lazarillo elukäik, RA), Cervantes (Don Quijote, Näitlikud novellid, Koerte kõnelus) XV saj 2. pool – romaan hakkas omandama oma tänapäevast kuju. Üleminek proosale. Renessansi enim viljeldud romaaniliik – rüütliromaan. Kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikust inimesest. Ka lihtsalt ajaviitelektüüri. Renessansi romaanide kujutusviis on märksa konkreetsem ja looduspärasem. Uusaja viimase tuntud rüütliromaani autor oli Cervantes – „Persilese ja Sigismunda kannatused“. Taustana ajalooline olustik. Pastoraalromaanid – tegevuspaigad veelgi kaugemal kaasaegsest ajaloolisest elust. Teadlik, kokkuleppeline utopism
Cervantese looming Luuletajana ei ole Cervantes kuigi tuntud, ehkki jääb tõigaks, et oma elu jooksul kirjutas ta tohutu hulga värsse. Näidendi kirjutaja pidi tingimata valdama ligi kümmet erinevat luuletusvormi, neist enamik täisriimides. Arvukalt põimis Cervantes luuletusi oma proosateostesse. Üle kõige on luuleline esikromaan "Galatea". Uusaegne Euroopa pastoraalromaan oli oma tekkest peale lüüriline romaaniliik; Sannazaro "Arkaadia" eklooge imiteeris järgnevalt kogu Euroopa renessansi luuletajaskond. Üksikuid Cervantese luuletusi on tema romaanidest ja näidendeist võetud hispaania luule üldantoloogiatesse; siiski ei ole neil sellist kaalu, et Cervantes luuletajana tõuseks Góngora, Quevedo või Lope de Vega kõrgusteni. Muidugi, oma hingelt oli Cervantes poeet, ja poeesia, mis muu, on tema "Don Quijote" - ülemlaul inimese hingesuurusele. Poeet oli sel ajal kirjaniku sünonüüm
ilmunud ,,Tirant Valge". Rohkem igapäevaelu rüütlite elus, tugevam erootiline pool. 1980. aastate alguses selle inglisekeelne tõlge avaldas Ameerikas suurt tähelepanu, väga populaarne. Cervantes ,,Persilese ja Sigismunda kannatused". 1617 ehk pärast autori surma ilmus. Alapealkiri on põhjamaine lugu. Islandi kuningapoeg Persiles ja Sigismunda, kes on Friisi kuningatütar. Teekond Rooma. Palverännak. Selleks et saada katoliiklaseks. Teine romaaniliik on pastoraal romaan (rüütliromaani kõrval). 17. saj-l enam rüütliromaane ei kirjutata, Cervantese oma vist jäigi viimaseks. Pastoraalses romaanis eelkõige armastuse teema. Karjased, nende tunded looduse taustal. Tugevalt idealiseeritud, kõne ülev, haritud, tunded peened. Jacopo Sannazaro ,,Arkaadia" sai teedrajavaks. Annab klassikalise põhikuju. Iseloomulik pastoraalsele romaanile ka see, et sinna põimitud on palju luuletusi ekloogi kujul.
annaabi.ee 
