Polnud küllaldast kaitset karmi ilmastiku vastu, eluruumid olid nii kitsad, et see põhjustas haigusi või tegi neid raskemaks, mööblist oli järele jäänud vaid viletsad riismed, isegi puhtuse hoidmine oli muutunud liiga kulukaks või üle jõu käivaks. Kui lugupidamisest iseenese vastu tehti veel katseid puhtust hoida, siis tähendas iga niisugune katse uusi näljapiinu. 1.5.1 Eluase Eluaset otsitakse sealt, kus korteriüür on kõige odavam, kus roiskvee äravool on kõige viletsam, ühendusteed kõige halvemad, mustust kõige rohkem, vesivarustus kõige puudulikum ja lõpuks, kui jutt on linnadest, valguse- ja õhupuudus kõige suurem. Need ohud on vaeste tervisele möödapääsmatud, kui vaesus on ühendatud toidupuudusega. Selle teeb hirmsamaks veel mõte, et selline vaesus ei ole oma süü läbi tekkinud, see on tööliste vaesus. Töö, mille hinnaga linnatöölised väheseid toiduraase ostavad, kestab ju
olukorra ja tervishoiu viletsa seisu. Veega edasi antava haigusena esines koolerat eriti palju seal, kus inimesed kasutasid kommunaalteenuseid, ning see rõhutas vajadust puhta vee korralike reservaatide järele. Teised haigused, nagu näiteks tüüfus, levisid roiskvee sattumise tagajärjel joogivette. Haigus sundis tegema tohutuid jõupingutusi, et parandada veevarustust, kanalisatsioonisüsteeme ja elamistingimusi. 1840 aastatel asustati kuninglik komisjon ning moodustati tervisehoiuametniku koht. Suur inimeste arv tähendas seda , et perekonnad elasid odavates korterites, keldrites ja hoovides
Linnad muutusid üha rahvarikkamaks, inimesed kohtusid tänavatel, kalmistutel ja katedraalides. Kahjuks oli ebatervislik ja tihedasti asustatud linn ka nakkushaiguste kiire levimispaik. Liiklusummikud ei ole ainult meie aja omapära. Toona oldi kitsad tänavad tuubil täis kaupmeeste lette, seal liikusid lambakarjad ja vankrid, sagis rändkaubitsejaid-kõik püüdsid endale kohta ja teed teha. Tänav kujutas endast kõvaks tallatud maapinda, mille keskele oli roiskvee äravooluks kaevatud rentsel. Vihma ajal sumpasid inimesed ja loomad poris. Kanad, sead ja koerad sõid toidujäänuseid, mida vedeles peaaegu kõikjal. Nõude- ja ihupesuvesi heideti enamasti otse tänavale. Ka ümberkaudsed jõed ja ojad olid olmejäätmetest reostatud. Linnakodanikud: Alates 10.-11. sajandist hakkasid linnad üsna kiiresti kasvama. Sinna asus elama rohkesti käsitöölisi ja talupoegi. Need, kes ei leidnud endale linnamüüride vahel eluaset,
kaldtee. Phaistoses nt oli lääneõue viiv trepp eriti suurejoneline. Palee seinad olid kaetud Knossoses värvilise krohviga. Palee all oli veetorustiku- ja kanalisatsioonisüsteem. Vett juhiti lubjakivist ja marmorist raiutud rennepidi. Väga hästi on need nähtavad Ayia Triadas, kus on säilinud ka mükeeneaegsed süsteemid. Roiskvee ärajuhtimise jaoks oli Knossoses ehitatud Trepikoda põletatud savist torustik. Nagu teised nooremad paleed, nii oli ka Knossose palee kaotanud juba igasuguse kaitsefunktsiooni, kuigi varasemaid jälgi sellest on (nt lääneõue torn). Knossose vana kaitserajatistega palee on ehitatud u aastal 2000 eKr, so minose kultuuri esimesel õitseajal. Palee on aga hävinenud 10 (kas maavärina või sõjalise hävitustöö läbi) u aastal 1700 eKr
Gangese jões on reostuse tagajärjel tõusnud seal leiduvate haigusttekitavate bakterite tase. Teaduslikel andmetel moodustuvad jõevees juba iseenesest uued patogeenid. Gangese reostunud jõevesi on üks suurimaid haiguste põhjustajaid Indias. Reostust on üritatud aastaid leevendada, aga puuduliku teavitustööta pole sellest suurt kasu. Siiski on astutud olulise samme. Käivitatud on programm, mille raames rajatakse jõe kaldale veepuhastusjaamu ning kontrollitakse roiskvee otsest laskmist jõevette. Võetud on vastu kohtuotsus, mis keelab parkimistöökodadel oma heitvete laskmise jõevette ning paljud sellistest töökodadest suleti. Seega on mitmeid olulisi reostustegureid vähendatud. Gangese jõe reostusega on seotud erinevad põllumajanduslikud probleemid, põhjavee kasutus, jões leiduvate haigustega seotud probleemid jne., mida annaks veel lähemalt uurida. 7. Kasutatud kirjandus 1. Ganges. Vikipeedia artikkel. [WWW-materjal] http://en
esindusruumid. Knossose lääneõu asus terrassil, kuhu viis kivisillutisega kaldtee. Phaistoses oli lääneõue viiv trepp eriti suurejoneline. Palee seinad olid kaetud Knossoses värvilise krohviga. Palee all oli veetorustiku- ja kanalisatsioonisüsteem. Vett juhiti lubjakivist ja marmorist raiutud rennepidi. Väga hästi on need nähtavad Ayia Triadas, kus on säilinud ka mükeeneaegsed süsteemid. 5 Roiskvee ärajuhtimise jaoks oli Knossoses ehitatud põletatud savist torustik. Nagu teised nooremad paleed, nii oli ka Knossose palee kaotanud juba igasuguse kaitsefunktsiooni, kuigi varasemaid jälgi sellest on (nt lääneõue torn). Knossose vana kaitserajatistega palee on ehitatud u aastal 2000 eKr, so minose kultuuri esimesel õitseajal. Palee on aga hävinenud (kas maavärina või sõjalise hävitustöö läbi) u aastal 1700 eKr. Uus palee ehitati kohe selle järgi
mida kasutatakse ehitiste, teede, kanalisatsiooni- ja drenaazivõrkude ning teiste sellelaadsete tehnorajatiste ehitamisel. Tuntuimad on järgmised tooteliigid tellised: täis- ja kärgtellis, fassaaditellis, klinkertellis jne; katusekivid; ahjukahlid (ahjupotid): ahjude ja kaminate välisvooderduseks; seina- ja põrandakatteplaadid: ehitiste sise- ja välispindade katmiseks; kanalisatsioonitorud: roiskvee ära juhtimiseks. Peeneteraline polümineraalide kompleks - veega segades moodustavad plastse massi. Kuivatamisel säilitab toode oma kuju, veega niisutamisel muutub uuesti plastseks. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi, mille olek ei ole enam vee lisamisega taastatav ja mille koostis erineb lähtematerjali - savi koostisest. Keraamilised tooted on kahhelplaadid, mida kasutatakse vannitubades ja niisketes
surmajuhuga. Jõgede üleujutused Kliima muutustega Euroopas on seotud jõgede üleujutuse riski suurenemine. Sama võib öelda ka mere rannikualade üleujutuste kohta. Viimastel aastatel Kesk-Euroopas esinenud jõgede üleujutustega kaotas oma kodu 200 000 inimest, seejuures 100 inimest hukkus. Poolat 1997.a tabanud üleujutustega oli seotud 50 suitsiidi juhtu. Jõgede üleujutused kahjustavad ja võivad hävitada veepuhastussüsteeme ja roiskvee äravoolu kanaleid, põhjustada toksilisi kahjustusi. See omakorda suurendab võimalusi mõnede haiguste, nt leptospiroosi tekkeks, mis levib peamiselt kanalisatsiooni ja veevärgi süsteemide kaudu. - 45 - Infektsioonhaigused Kliima muutused soojema kevade ja suve ning pehmema talve näol võivad soodustada mao-sooletrakti haiguste sagenemist. Muutused nakkushaiguste esinemises
annaabi.ee 
