5 ristluusegmenti (S 1 S 5 ) koos 5 paari ristluunärvidega 1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid, mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes. Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. 4 Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliigeseid. Tekkepõhjused ja mehhanismid Liiga suure trauma korral või ka teatud haigustest tingituna võib seljaaju kahjustuda ning
Seljaajunärvi moodustumine, väljumine lülisambakanalist: Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvid. Selgmine haru innerveerib peamiselt seljalihaseid, kõhtmised harud koonduvad põimikuteks (kaela, õla, nimme ja ristluu). Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevahemikes . !!!58.Seljaaju närvide arv ja jagunemine+joonis: Sejlajaju närve on 31 paari : 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu- ja 1 paar õndranärve. 59.Seljaaju närvide põimikud ja nende innnervatsiooni piirkonnad: a) kaelapõimik - innerveerib kaela ja kukla prk nahka ja lihaseid b) õlavarrepõimik- ülajäsemete inneerveerimine Rinnanärvid- hingamine c) nimmepõimik – innerveeirivad kõhulihaseid, reie ees ja sisekülg, munaditõstur d)
kaheks: selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvid neis on nii sensoorsed kui motoorsed kiud. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põimikuteks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikud ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes. 164. Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Kaelapõimik moodustub 4 ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. Selle põimiku närvid innerveerivad kaela- ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on vahelihase närv, mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast, sensoorsed perikardi ja pleurat. 165. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsioonipiirkonnad.
5 ristluusegmenti (S 1 – S 5 ) koos 5 paari ristluunärvidega 1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes. Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid. Seljaaju ehitus Hallaine paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat
Mõlemad harud on oma talitluselt seganärvid. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põhimikkudeks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes. 119. Nimeta seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni piirkonnad: · Kaelapõimik innervatsioon kaela- ja kuklapiirkonnas (nahk ja lihased); · Õlapõimik innervatsioon kaela-, õlavöötme-, rindkere- ja vaba ülajäseme piirkonnas (nahk ja lihased); · Nimmepõimik innerveeritakse kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid ning munanditõsturit.
Joonis 19. Lk 215 õpikus. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvud. Selgmine haru innerveerib peamiselt seljalihaseid, kõhtmised harud koonduvad põimikuteks (kaela, õla, nimme ja ristluu). Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevahemikes. 59. Seljaajusegmendi mõiste, arv. Joonis 19. Seljaaju osa, millest väljub paar eesmisi ja tagumisi juuri, nimetatakse seljaaju segmendiks. Seljaajust lähtuvad närvipaarid tekitavad segmendi. Seljaaajul on 31 segmenti, neist 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. Igast segmendist väljuvad närvid innerveerivad teatud kindlaid sekeltilihaseid ja nahapiirkondi. Seljaaju segmendid on palju õhemad kui lülisambalülid. Seljaaju lõik. *** 60
piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik) Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid Nervus craniales - kraniaalnärvid Saavad alguse peaajust ja mis on nummerdatud vastavalt lähtekohale eest poolt taha poole. I. Haistenärvid (S) II. Nägemisnärv (S) III. Silmaliigutaja närv (M)
o 1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega * Iga spinaalnärb jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks * Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid, mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik) * Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid * Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes * Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka * Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid 25. Kraniaalnärvid. I - n. olfactorius, haistmisnärv II - n. opticus, nägemisnärv III - n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IV - n. trochlearis, plokinärv V - n. trigeminus, kolmiknärv VI - n
ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme – spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik) Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid Nervus craniales – kraniaalnärvid. Saavad alguse peaajust (12 pari ) ja mis on nummerdatud vastavalt lähtekohale eest poolt taha poole. I Haistenärvid (S)
annaabi.ee 
