Kõrgeim tipp on 5642 meetrit kõrge Elbruse mägi. Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide ja rohumaadega. Loodeküljel kasvab ka kuusk ja nulg. Umbes 2000 m kõrgusel merest algab mägimaastik. Igilumi ja liustikud algavad enamasti umbes 2800...3000 m kõrgusel. Kaguküljel kasvavad pöök, tamm, vaher, valgepöök ja saar. Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel. Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel aladel okaspuu ja segametsad (kuusk, nulg ja pöök). Lõunakülje mägitsoon ulatub kuni 2800 m kõrgusele
Vabariigiga ja idas Mosambiigiga. Valdavad on kõrglavad ja mäestikud. Tugeva päritava monarhiaga Svaasimaa on riik, kus nüüdisaegse mitmeparteilise valitsuse nõudmine on minevikutavadele väljakutseks. 1986. aastal kuningaks kroonitud Mswati III on valimiskorda põhjalikult uuendanud, kuid parteipoliitika on ikka veel seadustamata. Svaasimaa jaguneb kolmeks piirkonnaks: mägine kõrgveld läänes, rohumaadega kaetud keskveld riigi keskosas ja madal põõsaveld idas. Kõrgveldil on niiske ja mõõdukas kliima sooja sademeterohke suve ja külma kuiva talvega. Algselt puudeta alal kasvavad nüüd suured piinia- ja eukalüptiistandused, kuna metsatööstus on majanduse oluline osa. Keskveldil on subtroopiline kliima ja kõige viljakamad mullad. Suurem osa rahvast elab just siin. Kasvatatakse karja ja maisi või käiakse tööl suhkruroo- ja muudes istandustes. Madalveldil on
kliimavöönditesse. Argentiina pinnamood jagatakse järgmiselt: 1.Andid See mäeahelik kulgeb mööda läänepoolt, koos Tsiili riigipiiriga.Kõige kõrgem tipp Argentiinas leiduvad selles piirkonnas, Mendoza lähistel- Aconcagua (6960meetrit).Sellel alal on ka kliima vaheldumine väga suur. 2.Pampad See on riigi keskel asuv piirkond,mis on ka kõige enam rahvastatud, mille ulatus on 1000km põhjast lõunasse, sama pikkus ka idast läände.See osa on tasane kõrgendik, mis on kaetud rohumaadega 3.Patagoonia Lõunaosa Argentiinast on väga erinev teistest, seal asuvad mäed , metsad, järved ja liustikud.See on väga ulatuslik ala. Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. .......................................................... .......................................................... ....................
aastal. Selline geoloogiline aktiivsus on põhjustanud ka „Aafrika Suurte Järvede“ tekke, mille hulka kuuluvad ka Kongo idapiiril asuvad Edwardi, Alberti ja Kivu järved. Sealse mäestiku org on vägagi rikas mineraalide poolest – seal leidub koobaltit, vaske, kaadmiumi, teemante, kulda, hõbedat, tsinki, mangaani, tina, germaaniumi, uraani, raadiumi, rauamaaki, kivisütt ja boksiiti. Sellele vastandiks on Lõuna-Kongo aga kaetud savannidega ja ülejäänud Põhja-Kongost tasaste rohumaadega, mis annab riigile ka põllumajanduslikult väga hea alguspunkti. Tänu ekvatoriaalsele asukohale valitseb Kongos ka ekvatoriaalne kliima (mitte küll terves Kongos), mis toob endaga kaasa tohutuid vihmasadusid ning äikesetorme, mis omakorda teevad Kongo maailma kõige äikeserohkemaks riigiks. Kuna Kongo hõlmab endas hiiglaslikku ala, siis varieerub ka kliima vastavalt maastikule – madalad jõeäärsed alad (ehk suurem osa Kesk-Kongost) on kuumad ja niisked, mägised alad külmad ja kuivad
seisundi parandamine.(Kukk, T., Sammul, M. 2003) Euroopa rohumaade kadumine ohustab Euroopa bioloogilist mitmekesisust mitmeti geneetilise mitmekesisuse tasandilt maastikuliseni. Näiteks on Soomes juba välja surnud 42 selgrootu liiki, 4 soontaime liiki ja 3 seene liiki, mis sõltusid peamiselt rohumaadest ja umbes teine nii palju on ohustatud. Kuna enamik suuri metsikuid taimetoidulisi loomi on Euroopas välja surnud, peab rohumaadega seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamise tagama inimene oma põllumajandusliku tegevusega. Esimese olulisema hoobi pärandkooslustele andis Teine maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine ning hulk niidualasid võsastus. Sõjast saatuslikumaks osutus aga talude kollektiviseerimine. 1950. aastatel hoogustus kultuurrohumaade rajamine veelgi. Tehti ka niitude pealtparandust: saaki suurendati väetiste abil ning kultuurkõrreliste seemneid juurde külvates
MAISMAAST 10% HARITAV MAA 21% ROHUMAAD PÕLLUD LOOD.-D NIIDUD, LUHAD ISTANDUSED LOOD.-D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD ROHTLATES KUIVROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES KUIVSAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES TUNDRAS PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30% VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIAS- OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7% PÕLLUMAAD SAADAKSE METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS
esineda mitu lõimiselt (liivsavi, kruus, liiv jne.), erodeerituse või pealeuhtmise astmelt, veereziimilt ning teistelt omadustelt ja tunnustelt erinevat mulda. Suurte pinnavormide alal on erodeeritud muldi rohkem kui keskmise suurusega ja väikeste vormide alal. Otepää kõrgustiku künklikul alal soodustab muldade erosiooni oluliselt ka siinse maastiku oludes liialt suur põllumaa osatähtsus, võrreldes metsa ja rohumaadega. Erodeeritud mullad on väheviljakad. Nad kuuluvad põllumaana kasutamisel VII--IX ja väga tugevasti erodeeritud mullad koguni X, s. o. kõige madalamasse hinde- klassi. Mõningate arvestuste kohaselt on näiteks keskmiselt erodeeritud mullad kaotanud erosiooni läbi keskmiselt 5.00--1000 kg lämmastikku hektari kohta. Sama mullaerimi (-tüübi) piires on keskmised saagid nõrgalt erodeeritud muldadel ligikaudu 3U, keskmiselt erodeeritud
takistavad vihmade liikumist. Samuti on seal tähtis osa piki Aafrika lääneosa ja Lõuna-Ameerika rannikut kulgevatel külmadel hoovustel. Tervikuna asuvad maailma kõrbed 20. ja 50. põhja-ja lõunalaiuskraadide vahelises vöös. Kõrb on ala, kus keskmine sademete hulk on alla 25 cm. See tähendab tavaliselt väga vähest taimestikku. Levinud on väärarusaam, et kõrbed on liivased. Nad võivad olla ka kaljused. Mõned kõrbed on kehvade rohumaadega, kuid täiesti elutud on üksnes Antarktika jääväljad. Maailma suurimad kõrbed: 1) Sahara Põhja-Aafrikas liiva,-kivi-,ja savikõrb 2) Liibüa Põhja-Aafrikas liiva,-ja kivikõrb 3) Gobi Sise-Aasia,Mongoolia,Hiina kivi,-ja liivakõrb 4) Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb,sooldunud alad 5) Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Kõrbes kasvavad taimed: 1) kaligoonum 2) saksauul 3) tamarisk 4) agraav 5) palmliilia 6) aaloe 7) kaktus 8) piimalill Kõrbes elavad loomad: 1) kaamel 2) kits
Reljeefi madalam osa jääb kaardi loode ossa. Madalaim kaardilt näha olev reljeefipunkt on 51,2 m. Enamasti jääb reljeefi kõrguslik erinevus maksimaalselt 40 meetri piirimaile. Kõlvikuline koosseis: 7 Baaskaardi lehel kujutatud ala keskmes on palju soist ala. Suuremad märgalad on Kakerdaja, Hallikivi, Kodru ja Laeksaare rabad. Lisaks Kaurla ja Põhjaku sood. Enamus alast on kaetud metsa ja looduslike rohumaadega. Haritav maa paikneb asulate ümbruses. Suuremad sellised alad on Alavere, Jäneda ja Albu ümbruses. Hüdrograafia: Alale jääb Paunküla veehoidla, mis on ühtlasi ka suurim sel alal olev veekogu. Järvedest tuleks ära mainida Nelijärve järvistu ning Änni järv. Jõgedest jäävad kaardile Jägala, Ambla, Mustjõgi, Jänijõgi. Ojadest võiks välja tuua Ristoja, Palgissaare, Saueaugu, Treimani ja Kadaka ojad. 2.2 Lähteandmed Baaskaardilehel nr
looduslikud niidud" või ,,pool-looduslikud kooslused" mis arvestavad alade looduslikku algupära ja püsimiseks vajalikku inimmõju. Viimastel aastatel on aga kasutusse tulnud (eriti looduskaitselistes ringkondades) termin ,,pärandkooslused", mis viitab koosluse pikkadele kasutamistraditsioonidele ja seotusele eestlaste rahvuskultuuriga. Samas ei väljenda see nende alade looduslikku iseloomu ega ka seda, et tegu on rohumaadega (Luhamaa jt., 2001), seetõttu eelistatatakse ja kasutatakse töös terminit ,,pool-looduslikud kooslused". Pool-looduslikud kooslused etendavad väga olulist osa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Siinkohal tuleks ära märkida nende kõrget liigirikkust, mistõttu neil on kõrge teaduslik väärtus (Talvi, 2001). Liigirikkus on kujunenud mitmetel erinevatel aja- ja ruumiskaaladel toimuvate protsesside tagajärjel (Zobel, 1992; Grace, 1999)
annaabi.ee 
