kg kg 4 Jõusööt mjsööt 25 mjkuu 1500 Suhrupeet mssööt 87,5 mskuu 5250 Lõss mlsööt 50 mlkuu 3000 Rohujahu mrsööt 5 mrkuu 300 Kokk 167,5 Kokk 10050 u u 1.2. Söödasegu tarve Seafarmi söödasegu ööpäevatarve on leitud valemiga msööp m j ms ml mr 50 175 100 10 335
puitkäimlad ruumi nurkades. Kõrval hooned. Ait on pikk ja madala viilkatusega kaetud maakivihoone. Katus kujundatud analoogiliselt meiereielamuga. Müürid on laotud lõhutud maakividest, avad ääristatud tellistega, kaetud 10 lamedate kaartega. Otsaviilus suur segmentaken. Ehitus võib päineda sajandivahetuselt. Aitkuivati (rohujahu veski juures) pikk ja massiivne krohvimata maakiviseintega ehitus, kus m üürid laotud lõhutud maakividest, avad ääristatud tellistega. Hoonet katab viilkatus üleulatuvate räästastega, mis otsaviiludes raamitud tulem üüridega. Hoone ühes otsafassaadis on hoonest kitsam ja madalam viilkatusega kaetud k ütteruum. Hoone võib pärineda XIX saj viimasest verandist. Meijerei ja teenijatemaja,K üün ,Laut ,Rehi ,Aednikumaja,Moonakamaja ,T ööhoboste tall ,Valitsejamaja
Linnud vajavad ka naatriumi puudu olev osa kaetakse keedu soolaga 0.5% sega jõusöötades miksroelementidest olulisemd on raud, tsink, vask, mangaan, koobalt ning jood ja magneesium. Söödas segudes ühinditena jõusööda tehases kasutatakse mikroelementide lisamiseks kasutatakse preemikseid ehk rikastus segusid. Võetakse 1% ühe tonni kohta. Vitamiinu söödad ja preparaadid. Parim kui saavad naturaalsel kuijul A-vitamiini karotiiniks on rohujahu ja sööda juurviljad kuid ei katta vajadust vees lahustuvaid vitamiine toidetakse preparaatidena rasvas lahustuvaid õli lahustena. Vitamiinide toime seismisel langeb, seepärast lisada neid enne söötmist söötadesse või on lisatud stabiliseeritud kujul. Lagunumise vältimiseks lisatakse antioksutante. Söötades on vähe D-vitamii. B12-vitamiini koostetakse antibiootikumi jääkitest ja segatakse juurde bio massina võetakse ka preemiksite koostisesse.
all või teistes kohtades, kus lindude liikumine on väiksem. Söötmine 4. Pärlkanabroileritele sobivaid segajõusöötade näidiskoostisi Segajõusööt sisaldab, Pärlkanade vanus päevades % 1...45 1...45 46...80 46...75 Nisu 22,0 30,0 20,0 17,0 Kaer 15,0 20,0 Oder 30,0 30,0 Mais 20,0 30,0 Hernes 12,0 20,0 Linaseemnekook 8,0 10,0 Sojasrott 5,0 14,0 5,0 15,0 Hüdrolüsaatpärm 6,0 4,0 3,0 4,0 Kalajahu 9,0 9,0 2,0 2,3 Liha-kondijahu 3,0 3,0 3,0 3,0 Rohujahu 2,0 4,0 Ajalugu Faasanlaste sugukonda kuuluv pärlkana toodi Euroopasse Guineast ning seetõttu on pärlkana inglisekeelne nimi Guinea fowl. Vutid Põldvutt (lad. Coturnix coturnix) on väikseim kanaline kaaluga 140-200g. kodustati 16. sajandil Hiinas Iseloomustus Nad on säilitanud täielikult lennuvõime. Liha meenutab metslindude liha, täielikult on kadunud haudeinstinkt. Hautamine kestab 16-17 päeva. Kohanevad hästi
) iive kuni 300g/öp. Jäärade söötmine Esimestel elukuudel emapiim - 1kg iipeks 5kg piima, heinakõrred, jõusööt. 1kuu lõpul 300-400g jõusööta, max 500 karjamaa- või peenekõrreline hein 800-1000g. Tallede nuumamine Kiirnuum kulukas, kasutatakse vähe. 4 elukuul - 40kg ja siis realiseeritakse. Jõusööta 1kg päevas, farmides granuleeritud jõusööt, 25% rohujahu. Mõõdukas nuum - talled tapetakse 6-7 kuuselt. Põhisööt on karjamaarohi, pärast võõrutamist lisatakse 0,5kg jahu + 4-5kg rohtu või juurvilja. Lammaste söödad Peenkõrreline looduslik hein - parim puisniidul kasvanu. Uttedele 1,2 kg ja jääradele kuni 3 kg/päevas. Talus liskas lehissööt paju-, kase- või tammevihad, männioksad. Kartul 1,5-3 kg päevas - nuumlambale keedetult. Silo- 3-4 kg
Söötade põhirühmad: 1) koresöödad, 2) jõusöödad; 3) mahlakad söödad. Koresöödad: koosnevad taimede vegetatiivosadest. Koresöödad kindlustavad mäletsejatele omase seede funktsioneerimine ning annavad organismile tarvilikku energiat. Põhilised koresöödad on haljassöödad, pikaajaliseks säilitamiseks töödeldud haljassöödad (hein, kuivsilo, märgsilo, rohujahu) ja põhk. Lehma suvine tavasööt on karjamaarohi. Talviseks põhisöödaks on silo. Jõusöödad: suure energiasisaldusega ja sisaldavad rohkesti toorproteiini. Veesisalduse järgi jaotatakse kontsentreeritud söötasid kuivadeks ja märgkontsentraatideks. Funktsionaalselt jaotatakse kontsentraadid energia ja proteiinisöötadeks. Kõige rohkem kasutatakse suure kuivainesisaldusega jõusöödakomponentidest odrajahu
Määratakse saak enne karjakoplisse laskmist, niidetakse 5-10 ruutmeetrine lapp ja veiste arv 4-6. Ja rohukamara hüplikulisest. Niidukõrgus 5-6 cm. Maha niidetud rohi kaalutakse 0,1 kg täpsusega. Saagi arvestamine ei rohuna ei ole täpne, kuna vee ja kuivaine vahekord võib olla väga erinev. Võrrelda tuleks kuivaine saagina, et saada võetakse üks ühine 1kg raskune keskmine proov ja asetata marlist kotti ja kuivama panna ja siis jahvatatakse. Võetakse 10 g. Rohujahu ja astetatakse 105 kraadi kuivatuskappi siis valmis kui korduval kaalumisel enam kergemaks ei kuiva, vesi välja. Saagi arvestusel kolm võimalust 1. Lihtsustatud niitemeetod- määratakse saak ühesuguse rohukamaraga süsteemis kahes koplis. Karjatamise järjekorra järgi esimeses ja viimases koplis. On ebatäpne. 2. Täielik niitemeetod- enne karjatamist saak igast koplist. Määratakse kuivaine ja toorproteiini saak (peab olema vähemalt 15%). 3
juustumaja, sepikoda, sammastega hobusetall, kõrts(eravalduses), sigala, laut. Lahmuse mõisa vesiveski ehitus jääb aastatesse 1846-1857. Täiskeldriga hoone on ehitatud maakivimüüridele, kasutatav on ka katusealune kogu ulatuses. Algselt töötas veski põhiliselt linavabriku ja villavabrikuna. Praegustes veskiruumides oli saekaater. Mõisa loomade tarbeks oli turbiini peal loomajahu jahvatuskivi. Praeguses rohujahu veskiruumis oli aurukatel, mida köeti puudega ja mis andis veevaesel ajal jõu kogu veskile. Katla tööshoidmine oli vaevarikas sest kütteks kulus päevas 4-5 tm puid. Lahmuse mõisal on väga võimsalt olnud keldreid. Võib öelda, et iga hoone all ja ka õuemuru all on keldrid. Hoonete all olevad keldrid on kasutusel praegugi. Hästi oli arenenud karjamajandus, kasvatati angeli ja friisi karja, jorkshiri sigu, trakeeni tõugu hobuseid . Lahmusel toodeti sveitsi juustu, mida
· Koresööt · Sööta, mis koosnevad taimede vegetatiivosadest, nimetatakse koresöödaks. · Kvaliteetse koresööda energiasisaldus kuivaines ei ületa tavaliselt 10 MJ/kg. · Koresöötadel on veise jaoks kahene funktsioon: kindlustada mäletsejatele omase seede funktsioneerimine ning anda organismile tarvilikku energiat · Põhilised koresöödad on haljassöödad, pikaajaliseks säilitamiseks töödeldud haljassöödad (hein, kuivsilo, märgsilo, rohujahu) ja põhk · Lehma suvine tavasööt on karjamaarohi. Eristatakse kultuur- ja looduslikke karjamaid. · Olenevalt rohu liigilisest koostisest ja kasvufaasist sisaldab see 1829% kuivainet, milles on 1933% toorkiudu, 912 MJ/kg metaboliseeruvat energiat, 70100 g/kg metaboliseeruvat proteiini. · Koresööt · Lehm suudab päevas süüa 75100 kg rohtu. · Rohi on tavaliselt seda väärtuslikum ja maitsvam, mida varasemas kasvufaasis see on
annaabi.ee 
