· Kaaluda võivad nad 800 kuni 1400 kg. · Neil on tugev sarvega ülamokk, mida kasutatakse ründamiseks, puudelt lehtde napsamiseks jne. · Neil on suured kõrvad, mida saab suunata vastavalt vajadusele. Triinu Bergmann Välimus Triinu Bergmann Toitumine · Must-ninasarvik on taimtoiduline. · Ta sööb leherikkaid taimi, oksi, võsusid, ogalisi põõsaid ja vilju. · Must-ninasarvik aitab vähendada puittaimede hulka, jättes rohkem ruumi rohttaimedele, mis on toiduks teistele loomadele. Triinu Bergmann Ohustatus · Must ninasarvik on ohustatud liik, sest neid on läbi aegade kütitud nende sarvede pärast. · Alates aastast 1970 on nende arvukus vähenenud ligi 96%. Triinu Bergmann
Võrsumine Mis on võrsumine? Taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedele. Toimub 10…16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel. Võrsumine algab +5 C juures, optimaalne temperatuur +10...15. Kestvus ja kvaliteet olenevad taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Taliviljad vs suviviljad Oluline on produktiivvõrsumine e. seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera.
Juure ül on taime kinnitamine mulda. Taime juurte kogumik e. Juurestik. Kui idujuurest areneb üks pea ehk sammasjuur, siis kujuneb sammasjuurestik. Peajuurest saavad alguse külgjuured. Sammaljuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele. Narmasjuurestik on kõrrelistel. Erinevalt sammaljuurestikust on narmasjuurestik palju enam vähem ühesuguseid juuri. Narmasjuurestik kujuneb seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt.120m pikkune juur on avastatud metsikul viigipuul. Juurtega hangivad taimed mullast eluks vajalikku vett ja vees lahustunud mineraale. Siin moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Kasvukuhikule järgneb mõne mm pikkune
pere toiduvajadused suurenevad, siis ka pikendatakse mööda puujuuri. Lehetäikolooniaid kaitstakse röövputukate lepatriinude, kiilassilmade jt. eest. Looduse poolt pakutavast toidust ei piisa meie puistutes elavatele metsakuklastele, eriti siis, kui sipelgate arvukus on väga suur nende biomass võib tõusta 300 kg/ha. Seetõttu on meie regiooni sipelgad leidnud sobivaima väljapääsu, "kodustades" lehetäisid, neid kasides ja vaenlaste eest kaitstes. Mõned murelaseliigid ehitavad rohttaimedele lehetäide kaitseks näärmenõrega kokkukleebitud mulla- ja taimeosakestest "lautasid". Võrreldes seenepõllundust viljelevate troopiliste aedniksipelgatega, peavad metsakuklased mõtlema ka toidu säilitamisele. Sügistalvine periood elatakse üle sipelgatesse kogunenud suhkrute arvel, sest meie kliimas pole võimalik lisatoitu hankida väljastpoolt pesa. Varakevadel on toiduvarud eriti olulised, kuna siis tuleb
Lehed ja oksad arenevad sageli taime kaenlapungadest. Kui kevadel hakkavad pungad kiiresti kasvama, siis pungasoomused lükatakse lahti ja need langevad maha. Lehepungadest arenevad lehed, õiepungadest õied taimed lehtivad ja õitsevad. Kõik külgpungad siiski ei paisu ja ei avane. Osa külgpungadest jäävad püsima, ilma et nad edasi areneksid. Neid pungi nimetatakse uinupungadeks. Maa-alused muundunud võsud ehk võsu muudendid on iseloomulikud vaid mitmeaastastele rohttaimedele ehk püsikutele. Sügisel kuivavad nende maapealsed varred ja lehed ära. Püsikutel talvitub siis ainult maa-alune võsu muudend. Maa- alune võsu muudend on ka varuainete säilituspaigaks. Nende varuainete mõjul kasvab kevadel uus maapealne võsu. Vastavalt maa-aluse võsu muudendi väliskujule ja siseehitusele eristatakse risoomi, sibulat ja mugulat. Risoom asetseb maapinnaga suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete
valkjasrohelised õrnad putukad. Lehtede pealmisel küljel on punakad kublad. Kahjustuse tõttu võrsete kasv aeglustub, põõsad känguvad, saak väheneb. Sõstra-kublatäi talvitub munadena võrsetel või okstel pungade kaenlas. Suve jooksul areneb mitu partenogeneetilist põlvkonda. Osast vastsetest arenevad tiivulised valmikud, kes lendavad uutele okstele või põõsastele või ka huulõielistele (iminõges, liivatee, münt) rohttaimedele. Rohttaimedel arenevad tiivulised isendid tulevad sügisel tagasi põõsastele. Põõsastel areneb suguline põlvkond, paaritunud emased munevad talvituma jäävad munad. Tõrje: Eemaldage ja põletage kahjustatud lehed või tugevasti kahjustatud võrsed. Enne õitsemist pritsige põõsad üle insektitsiidiga (Mavrik). Põõsa-ebakilptäi - Parthenolecanium corni Kahjustab rohkem kui 300 erinevat
ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse. Juured moodustavad JUURESTIKU: sammasjuurestik selge peajuurega (sammasjuurestik kujuneb idujuurest)(iseloomulik paljudele rohttaimedele, põõsastele ja puudele); narmasjuurestik paljudest võrdväärseist juurtest (kujuneb lisajuurtest, lisajuured tekivad varrel) (iseloomulik kõrrelistel ja üheidulehelistel). (õp. versioon) Juurte MUUDENDID: säilitusjuured (daalia, angerpist, kuradikäpp jt, kurekellukas, suures osas ka porgand, kaalikas, võilill), veesäilitusjuured (asparaagus, rohtliilia). Haustorid parasiitttaimedel (muundunud juured, mis tungivad peremeestaime kudedesse ja imavad sealt aineid)
väga palju liike seal ei ela," sõnab instituudi botaanikaosakonna juhataja Martin Zobel. ,,Suure liigirikkuse tõid siia inimtekkelised rohumaad." Esimesed märgid karjakasvatusest Eesti alal pärinevad 6000 aasta tagusest ajast. Karjamaid rajav inimene avas maastiku, tekitades juurde üha rohkem niite, aasu ja pargitaolisi kooslusi. Niisugused uued maastikud meeldisid arvukatele Eesti looduses algselt tundmatutele rohttaimedele, nagu näiteks mägiristik, angerpist, värv-varjulill, arukaerand ja keskmine värihein, millest paljude algkodu asub Lõuna-Siberi või Kagu-Euroopa steppides. Nende taimede seemned jõudsid Eestisse inimeste, kariloomade või söödaks varutud heinaga ning hakkasid siin idanema. Teadur Aveliina Helm püstitas oma doktoritööks materjali kogudes hüpoteesi, et veel tänapäevalgi võivad Eesti looduse liigirikkusandmetes peegelduda hilise rauaaja inimasustuse tiheduse jäljed.
Sood moodustavad keeruka ökosüsteemi, kus ühe teguri muutumine mõjutab kohe teist.selline pidev muutumine põhjustab soode liikumist ühest staadiumist teise. Madalsoosiirdesooraba. Aremgustaadiumite kestel mulla viljakus langeb. VEEREzIIM SOODES. Sademeid keskm 650mm, aurumine 470mm, ära voolab 250mm. MS paiknevad servaaladel ja nõgudes, kõrgematelt aladelt langeb vesi madalamatele. MS põhjavesi, see toitainete rikkam kui rabast peale valguv vesi. Liikuvvesi on soodne rohttaimedele. Rabade veereziim on iseseisev, ei ole seotud põhjaveega. Veetase sõltub sademete hulgast ja äravoolust. Raba on mageveehoidla, veetase 4-8m, vesi on väheliikuv(hapniku-, toitainetevaene). Veereziim parem äärealadel TURVAS,TURBALIIGID JA LASUNDID. TURVAS - soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba teke on vee ja mikrobioloogiline protsess. Taimeosi lagundavad bakterid, surnud taimeosade mass väheneb lagunemise käigus
vesi põhjaveeni. See tähendab muldade läbiuhtumisest ja leostumisest lähtuvate toitainete kadu ning millaviljakuse langust. Läbiuhteline veereziim on tüüpiline paras- ja palavvöötme niiskele kliimale. 2. Tasakaalustatud veereziim sademed ja auramine on tasakaalus, mulda imbuv vesi ei ulatu põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, kuid toitaineid välja ei uhuta ja mullaviljakus ei lange. Taimedele on oluline piisava veevaru olemasolu kuivaks perioodiks. Rohttaimedele on kõikuv veereziim vastuvõetav ja seetõttu levivad seal rohtlad (stepid, preeriad) ja metsastepid ning savannid. 3. Auramise ülekaaluga veereziim auramine ületab sademete rohkuse, mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on see kõrbetes ja poolkõrbetes (suur temperatuur). TUNDRAVÖÖNDI MULLAD. Karmis lähispolaarses kliimas valitseb aastaringselt väga madal temperatuur, mistõttu
Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi). ·Juurestik Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik. Sammasjuurestik: kujuneb siis, kui idujuurest areneb üks pea- ehk sammasjuur. Sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad. Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. ·Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas, redis
Litoriinamere alguses (8000 BP) avanevad Taani väinad ning soolase ookeanivee sissetung Läänemerre soodustas planktoni paljunemist, mis omakorda suurendas merekalade, eriti heeringa (räime), arvukust. See meelitas Läänemerre Atlandi kalasööjaid mereimetajaid. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari. Metsades leidub rohkesti avatud alasid, millele viitab ka suurenenud mulla erosioon ning puusöeosakeste hulga järsk kasv. Inimene lõi karjakasvatuseks, seega ka rohttaimedele soodsamaid lagedamaid alasid metsa põletades ja raadades. Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik. Suureneb puusöetolmu osatähtsus. Samasse aega jääb Võrtsjärve madaliku koloniseerimine, millele viitab selles piirkonnas puittaimede osatähtsuse vähenemine, kõrreliste arvukuse järsk suurenemine, ruderaalkoosluste teke ning kuuse kiire levik. Subboreaal (50002500 BP) Algab iseloomuliku jalaka osatähtsuse langusega. Tõenäoliselt on põhjuseks paljude tegurite
Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi). · Juurestik Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik. Sammasjuurestik: kujuneb siis, kui idujuurest areneb üks pea- ehk sammasjuur. Sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad. Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. · Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet
Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi). Juurestik Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik. Sammasjuurestik: kujuneb siis, kui idujuurest areneb üks pea- ehk sammasjuur. Sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad. Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne) Säilitusjuured: o Juurekael ja terve peajuur: porgand, suhkrupeet o Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet
annaabi.ee 
