Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rohkemale" - 9 õppematerjali

Kiriku roll keskajal
2
doc

Kiriku roll keskajal

Ajaga soovisid paavstid taotleda oma võimu ka ilmaliku ülemvõimu üle. Katsed allutada keisreid ja kuningaid viisid aga sageli teravate konfliktideni. Nii tekkis tuntud investituurtüli Saksa-Rooma keisri Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel. Paavst seletas oma käitumist sellega, et soovib lõpetada keisri õigust ise määrata ametisse piiskoppe. Muidugi polnud keiser sellega nõus. Kõigel on piirid. Paavst oli see-eest veendunud, et tal on õigus kandideerida ka rohkemale ning nõuda rohkemat. Kas vale piiskopite määramine pole mitte piisavalt suur põhjus kõigi poolt tunnustatud isiku jaoks, kes soovib laiendada oma võimu ning leida võimalikult palju pooldajaid? On olemas fakt, et lihtrahvas kannatas kiriku ja paavsti mõju all rohkem kui keegi teine. Sisimas nad võib-olla isegi kartsid kirikut. Kõikvõimalikud ähvardused katoliku kiriku poolt panid inimesi kartma Jumalat, seega ka kirikut ennast, kuna just kirik oli ainuke võimalus Jumalaga

Ajalugu → Ajalugu
151 allalaadimist
Émile François-Zola-Söekaevurid--Žerminaal
3
doc

Émile François Zola „Söekaevurid“/ „Žerminaal“

ajalugu Teise Prantsuse Impeeriumi ajal" peakski viitama Zola elutruudele kirjeldustele. Selline süsteem, mis seob pea kõik Zola teosed üheks tervikuks, on inspireeritud Balzacist. Teos ,,Germinal", mis on eesti keelde tõlgitud kui ,,Söekaevurid" on kirjutatud 1885. aastal, 15 aastat pärast Prantsuse Teise Impeeriumi lõppu. Prantsuse keeles tähendab sõna ,,germinal" nii ,,eoselist", kuid tähistab ka revolutsioonikalendris kevadkuud. Seega viitab rahvusvaheline pealkiri palju rohkemale kui eestikeelne. Teosesse on kätketud palju revolutsioonieelseid ideid, mis seostuvad sotsialismiga, sest tolleaegne klassiline ebavõrdsus oli üüratu. Lihtinimesed vaevlesid elu hammasrataste vahel ilma ühegi lootuskiireta ning sotsialism tundus ainuõige lahendus kõigile probleemidele. Romaanis ,,Söekaevurid" kirjanik mitte ainult ei kirjelda 19. sajandi õnnetut elu, vaid arutleb ka läbi teose sündmustiku sotsialismi ning korra kehtestamise üle. Lisaks üksikisiku

Kirjandus → Kirjandus
54 allalaadimist
Turundusplaani analüüs
13
docx

Turundusplaani analüüs

Plakatid sai pandud: Annelinnas(mingi pood, Eeden, Prisma), Lõunakeskuses, Tartu KHKs, Anne Noortekesuses (ürituse esimesel päeval, sai akna peale pandud plakat), Elva linna reklaampostid ja Elva linnas A-Marketi stendile. Plakateid kulus nii nagu olime arvestanud, ainult 2 jäi alles (osad printis Maarja juurde ja pani koolimajja!). Igal tuuril oli arvestatud maksimum 8 inimesega. Niipalju oli meil ka rattaid ja kiivreid. Kõrvaseadeldisi oli 17, iseenesest jalgsituuri oleks saanud teha rohkemale rahvale. Kui soovijaid oleks rohkem olnud, siis oli meil välja pakkuda ka lisatuurid. Ühel päeval see meil ka käiku läks, kuid mitte rahva rohkuse pärast vaid pigem sobivama aja tõttu. (Sel päeval oli meil tuur kell 16:10, kus osales 6 inimest ja teine tuur kell 17:00, kus osales 6 inimest.) Lõpuks oli hea, et oli kaks erinevat aega, sest esimesele tuurile poleks teise tuuri seltskond ära mahtunud. Kokku osales tuuril 3 päeva jooksul 18 inimest, kellest 4 osalesid mitmel

Majandus → Turundus
35 allalaadimist
KUIDAS AJU KASUTADA
34
docx

KUIDAS AJU KASUTADA?

väikese mahuga (näiteks üksik fakt ajaloost, mõni valem, teadmine, et ajustruktuur hipokampus on seotud mäluga), ekspertidel aga on ühes ühikus palju rohkem sisu (näiteks “teadmised Staliningradi lahingu kohta", mis sisaldab paljusid fakte). Seega saavad väikesed teadmistekillud õppimise käigus seotud suuremateks kontseptsioonideks. Ajus luuakse uusi ühendusi ideede ja teadmiste vahel, mis võimaldavad korraga ligi pääseda rohkemale teabele. Nimetagem seda protsessi pakkimiseks. Huvitaval kombel hoolib aju ainult mõtteühikute koguarvust. See, kuidas aju komponeerib detailidest suuremaid ja suuremaid mõtteühikuid, on intelligentsi aluseks. Kuidas see toimub, on suuresti veel saladus. Pakkimise aluseks on aga õppimine - probleemi kohta teadmiste kogumine, nende selgeks-saamine. Õppimise käigus toimub teadmiste pakkimine. Seega ei saa heade lahenduste leidmiseks raskest tööst üle ega ümber

Psühholoogia → Psühholoogia
9 allalaadimist
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD
32
doc

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD

eksoamiinide koositisse. Puudus pidurdab taime kasvu. Kui puudus säilib kaua, ilmneb kloroos. S - Komponent tsüsteiinis, tsüstiinis, metioniinis ja valkudes. Puudus pidurdab taime kasvu. P - Kuulub fosfaatsuhkrute, nukleiinhapete, nukleotiidide, koensüümide, fosfolipiidide koostisse. Tähtis roll reaktsioonidel, mis seotud ATP-ga. Puudusel nooremate taimede kasv pidurdub. Vanemad lehed surevad. K - Vajalik rohkemale kui 40 ensüümile kofaktorina. Peamine katioon tagamaks raku rõhk ja säilitada elektroneutraalsus. Puudusel tekib kloroos. Lehed kähardunud ja kortsus. Varred võivad olla peenikesed. Ca - Kuulub rakukesta kesk lamelli koostisse. Vajalik mõndadele ensüümidele kofaktorina, mis on seotud ATP ja fosfolipiidide hüdrolüüsiga. Osaleb rakukestade sünteesil. Puudus ­ nekroosilaigud. Noored lehed võivad ilmneda moonutustega, juurestik võib olla pruunikas.

Botaanika → Taime- ja loomafüsioloogia
56 allalaadimist
Taimefüsioloogia konspekt
32
docx

Taimefüsioloogia konspekt

Tähtis roll reaktsioonidel, mis seotud ATP-ga. Si Leidub sadestunult amorfse ränina rakukestades. Tagab rakukesta mehaanilisi omadusi, elastsuse ja jäikuse. B Kuulub mannitooli, mannaani kompleksi rakukestas. Seotud nukleiinhappe metabolismiga. 3. grupp Toitained, mis jäävad ioonilisekujuna K Vajalik rohkemale kui 40 ensüümile kofaktorina. Peamine katioon tagamaks raku rõhk ja säilitada elektroneutraalsus. Ca Kuulub rakukesta kesk lamelli koostisse. Vajalik mõndadele ensüümidele kofaktorina, mis on seotud ATP ja fosfolipiidide hüdrolüüsiga. Mg Vajalik paljudele ensüümidele, mis osalevad fosfaadi ülekandel. Klorofülli molekuli koostisosa. Vajalik fotosünteesi reaktsioonidel.

Bioloogia → Bioloogia
39 allalaadimist
Õiguslik analüüs ja argumentatsioon
25
doc

Õiguslik analüüs ja argumentatsioon

o tõlgendust, mis esindab kehtivat õiguskorda. Väärtused ja hinnangud. Tõlgendamine on valimine kahe või rohkema võimaluse vahel, mis ei saa toimuda ainult objektiivsete kriteeriumide põhjal. Valikus mängivad kaasa väärtused ja hinnangud, mida annab tõlgendaja. Ta ei esita vaid väiteid, mis on tõesed või väärad, vaid seisukoha. Neli tähtsat juhtumit, millal väärtused ja hinnangud on tõlgenduse argumentideks: 1. kui tõlgenduses tuginetakse kahele või rohkemale õigusallikale, tuleb need asetada teatud tähtsusjärjekorda. Mõnedel juhtudel võib siin kasutada õigusteadlaste poolt vaikselt heakskiidetud eelisreegleid. Vahel võib see toimuda just mingi väärtussüsteemi alusel; 2. teleoloogiline argument on samuti hinnanguline . Eesmärk ei ole objektiivne olukord, vaid hinnangute alusel kujundatud tagajärg, mida on soovitud; 3. analoogia argumentki sisaldab endas hinnangut. Identsus (samasus) on

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
256 allalaadimist
Seminar John Locke
20
doc

Seminar John Locke

need välja seisundist, kuhu loodus oli nad pannud, see on soetanud nende saaduste suhtes endale omandiõiguse. Aga kui nad tema omandina hävivad, ilma et neid oleks otstarbekohaselt kasutatud, kui puuviljad mädanevad või ulukiliha roiskub, enne kui ta jõuab need ära kasutada, siis on ta eksinud ühise loomuseaduse vastu ja peab saama karistatud. Ta oli tunginud oma naabri omandiosale, sest tal polnud õigust enamale, kui tema tarbimine nõudis, ega rohkemale, kui kulus eluvajaduste rahuldamiseks. 38. Samad põhimõtted reguleerisid ka maa valdamist: ükskõik mida inimene haris ja lõikas, säilitas ja kasutas -- tal oli sellele ainuõigus, enne kui see raisku läks. Samuti kuulusid talle nii need kariloomad kui need saadused, mida ta oli suutnud taraga sisse piirata, karjatada ja ära kasutada, aga kui rohi tema tarandikus läks kõdunema või tema istutatud taimede vili hävis, ilma et seda oleks kokku kogutud ja säilitatud, siis

Filosoofia → Filosoofia
72 allalaadimist
Ilutaimede hooldusjuhend
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Joonis 13. Puishortensia (Hydrangea arborescens 'Annabelle') (http://www.aiasober.ee/tooted/ilupuud-ja--p%C3%B5%C3%B5sad/lehtpuud-ja--p %C3%B5%C3%B5sad/1061) 4.9.2. Hooldus Vajab kerget happelist, viljakat ja parasniisket mulda. Armastab päikest, kuid kasvab edukalt ka kerges varjus. Kuival ajal vajab kindlasti kastmist. Sa võid teda kasvatada, nagu püsilille. See tähendab, et sügisel lõika tal võrsed praktiliselt maani maha. Selline resoluutne pügamine sunnib põõsast rohkemale õitsemisele ning õisikud on suuremad. Kevadeti on soovitav põõsaid tugevasti tagasi lõigata. Alustab õitsemist enne aedhortensiat, õitseb kaua ja väga kaunilt. Kastmisvesi ei tohiks olla lubjarikas. Mullastiku koostis ja reaktsioon võivad õite tooni mõjutada. Väetamiseks on soovitav kasutada okaspuudele ja hapulembestele ettenähtud osmokootset väetist. (Aiasõber) 4.9.3. Lõikamine Aed ­ ja puiishortensia lõikused on erinevad: puishoritensia talub allalõikust hästi

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
68 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun