revolutsioonilise sammu, aga see tegelikkuses ei jõustunud, talumaad võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Seadus reguleeris ka kooliseadust, koolid jäid endiselt valdade kohustuseks, luterlastel ja õigeusulistel tuli edaspidi kanda oma ülalpidamiskulud ise. 8. Milline oli esimene eesti keelne ajakiri? Millal see ilmuma hakkas? Esmene eestikeelne ajakiri oli «Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse...» (1766-1767) see ilmus Põltsamaal. See oli esimene arsti- ja ravimiteaduslik ajakiri tollases Vene impeeriumis. Väljaanne ilmus tsensuurivabalt. Selle kirjutaja ning väljaandja oli teatavasti arst ja apteeker Peter Ernst Wilde (1732-1785) 9. Millal ja kelle poolt hakati välja andma ajalehte ,,Perno Postimees" ? Perno Postimees hakkas ilmuma 1957. A suvel ja selle väljaandeks oli koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen. 10
1739- koolikohustuse algus eestis; piibli eesti keelede; Roseni deklaratsioon 1775- tartu tulekahju, mis hävitas enamus osa tartust; 1765-kaotati saaremaa provintsiaalne iseseisvus; Liivimaa kindralkuberner George von Browne andis välja 13 punktist koosneva koolipatendi 1709- Vene tsaari Peeter I väed võitsid Poltava lahingus Karl XII poolt juhitud Rootsi armeed 1766-Põltsamaal hakkas ilmuma kohaliku arsti Peter Ernst Wilde arstiteaduslik ajakiri "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse" Peter Ernst Wilde asutas Põltsamaale maa-apteegi, mis oli esimene omataoline Eesti alal 1734- Alexandre Clapier de Colongue immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
raamatuköitmist, rehkendamist, saksa keelt ja kirikulaule. 1686. aastal andis Forselius välja esimese eestikeelse aabitsa ja samal aastal tuli ka välja „Vastne Testament“. Esimese eestikeelse piibli trükkis Jakob Köler 1739. Paralleelselt arenevad välja põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. Esimene ajakiri arvatakse olevat „Lühhike öpetus“ (ilmunud 1766-1767, täispikk pealkiri on „Lühhike öppetus mis sees moned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka veiste haigusse ning viggaduste vasto“) ja esimeseks ajaleheks loetakse „Tarto maa rahva Näddali-Leht“ (1807). Nagu on paista, siis keskajal polnud haridus kõigile võrreldes uusajaga niivõrd kättesaadav. Liiatigi keskenduti sellele, et just vaimulikud inimesed oleksid iseäranis haritud. Uusajal tekkis ka kõrgemaid koole, kuhu saadi vajadusel õppima minna.
avalikku arvamust, mõjutab ja toetab ametkondade tegevust, organiseerib massilist tegevust ja üritusi 2) pakub värsket uudislikku ja praktilist teavet, avardab silmaringi ja kujundab maailmapilti 3) vahendab, edastab ja propageerib kultuuriväärtusi, 4) sisustab vaba aega . Ajakirjandus Eestis Eesti ajakirjanduse algust loetakse aastast 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus
tõlgendab kui Jumala karistust linnakodanike patuelu eest. Esimene eestikeelne ajakiri Lühhike öppetus (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne. See ilmus aastatel 17661767 Põltsamaal Peter Ernst Wilde väljandmisel. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada. Väljaande täieik pealkiri oli Lühhike öppetus mis sees moned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka veiste haigusse ning viggaduste vasto. Ta ilmus kord nädalas, igal andel oli 4 lehekülge ning kokku ilmus 41 väljaannet. Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel. 25 esimest numbrit tõlgiti ka läti keelde: "Latviesu rste" (tõlkijaks oli praost J. Lange). 3 Esimene eestikeelne ajaleht
aastal Tartusse). Mõisakultuur, mille juurde kuulusid üha enam tööstusettevõtted, kodukooliõpetajad jms, oli mehhanism, mis toetas Eestimaist haridus- ja teaduselu. Siinkohal võib suuremate linnade kõrval mainida tööstuskeskuseks kujunenud Põltsamaad, kus Peter Ernst Wilde (17321785) poolt anti välja esimest eestikeelset, sisuliselt populaarteaduslikku, perioodilist väljaannet Lühhike õppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse, nii hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haiguse jures. Üllitise eesmärgiks oli tutvustada maarahvale tervishoiu küsimusi, samuti lihtsamaid arstikunsti võtteid (sh algset rõugepanemist -- variolatsiooni). Ulatuslikuma tööstuse puudumine jättis kohalikule
sellest lähtusid TÜ esimesed eesti k lektorid. Väärtuslikem osa on sõnastik, mis esitab tol ajal kasutusel olnud leksika ülevaate. Sõnaraamat jäi kauaks suurimaks eesti k sõnavarakoguks. Grammatika eessõnas kurdab Hupel, et kunsti ja teaduse väljendite poolest on eesti k vaene: põhiteene on sõnavara talletamine ja varasema materjali üldistamine. Hupel kirjutas ka arstialaseid teoseid, nt "Lühhike õppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi inimeste kui ka veiste haigusse ning wiggaduste wasto" ilmus 41 numbrit ja raamat "Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärra-arwada ning parrandada". Piibli ja Hupeli keeletarvitust jätkasid Arvelius, Willmann, Holtz, Luce. Kirjutas peamiselt saksa k. tema teosed on tähtsad andmeallikad eesti rahvuskultuuri uurijatele. Hupel järgib piiblikeele traditsiooni. Friedrich Wilhelm von Willmann jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust
ajalehe taoline katsetus. Levitati käsikirjaliselt. Hiinas "Tchingpao" ("Palee uudised") ilmus 618-1911. Johannes Guttenberg (u 1397-1468) - leiutas trükikunsti. Johann von Rist - 1663. aastal asutati esimene ajakiri (kogumik) "Erbauliche monat-underrechnungen." Denis de Sallo 1665a. "Journal des Scranas." 1689. aastal hakkas eestis ilmuma esimene ajakiri "Revalche postzeitung." 1766. aastal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Peter Wilde juhtimisel: "Lühhike õppetus mis see monned head rohhud ning nouud teda antakse..." Eesti esimene ajaleht: "Tarto maa rahwa Näddali-Leht" (1806) oli lühiajaline. Olulisemaks sai Otto Wilhelm Masingu poolt 1821. aastal asutatud "Marahwa Näddala-Leht" (4 aastakäiku). Murranguks peetakse "Perno Postimehe" asutamist Johann Voldemar Jannseni poolt 1857. aastal. Joseph Pulitzer (1847-1911) - ameerika ajakirjanik, rahvuselt juut, pärit Ungarist. Rändas 1864. aastal USA-sse. Tema ajalehed sarnanesid sisult paljude nüüdis ajalehtedega
Kohtu otsusel hukatakse mõisnik J.Uexküll talupoja tapmise eest. 1601 Tallinna Pühavaimu kirikus astub ametisse Georg Müller, kelle 39 eestikeelset jutlusteksti on säilinud. Rootsi võimude korraldatud maarevisjon Eesti- ja Liivimaal. 1632 avatakse pidulikult Tartu Ülikool 1739 Hernhuutluse tõusulaine jõuab Saaremaale, avaldades rahvakultuurile negatiivset mõju. 1766 Põltsamaal alustab ilmumist arstiteaduslik ajakiri ,,Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse...",mille materjalid eestindab kirikuõpetaja A.W. Hupel. 1802 Tartu Ülikooli pidulik taasavamine. Eestimaa talurahvaseadus ,,Iggaüks".J.C.Petri saksakeelne raamat ,,Eestimaa ja eestlased", milles kritiseeritakse Balti olusid. 1819 algab talupoegade priikslaskmine, koos perekonnanimede panekuga. 1821 Ilmub O.W.Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" esimene number. 1813 1832 ilmub vene inpeeriumi seaduste täielik kogu.
Liikumine keelati 1743.aastal nähti ohtu, mõisnikud ei suutnud kontrollida. Valgustus e ratsionalism eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, ka praktiliste teadmiste jagamine(nt uuendused põlluharimisel). + J. G. Eisen von Schwarzenberg 1764 ,,Ühe patroodi kirjeldus..." - + August Wilhelm Hupel ja Peter Ernst Wilde andsid välja Põltsamaal 1766 1767 I eestikeelne ajaleht ,,Lühike õppetus mis sees head rohhud täeda antakse" Kuidas end ravida, karskuse eest; kuidas talupojad end pettuste eest säästa võivad: pettur tuleb viinapudel käes, ajab palju juttu, pakub suutäisi viina, kuniks joobnud olete, seejäral annate vaka asemel poolteist; valitsevale klassile teadaandmiseks, et pärisorjus on oma aja ära elanud. Haridus + 1765.astal Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava + 1731.aastal I maarahva kalender
annaabi.ee 
