“KURITÖÖ JA KARISTUS” Tegevus toimub juulist sügiseni. Venemaal Peterburis 1860ndatel aastatel. Selgelt oli näha sotsiaalset ja vaimset ebavõrdsust. Rodja elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas mees rääkis teisele idee: Kas poleks õige tappa liigkasuvõtja, kui temalt saadud rahaga saaks teha 1000 heategu. Sellest kuulduna tuleb Rodjal mote idee täide viia, selleks viib ta pandi liigkasuvõtjale, et kuriteo paika uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on
Selline mõtlemine on silmnähtavalt egoistlik ja ebainimlik. Kindlasti Raskolnikovi muutumist Peterburi produktiks soodustasid nii ühiskond, kui ta mõtteviis, aga ka inimesed, kellega ta kokku puutus. Üks hea tegelaskuju, kes sundis Raskolnikovi hiljem üles tunnistama, oli Sonja. Sonja oli sügavalt usklik, kuid olude sunnil hakkas siiski oma keha müüma, et vaest isa koos perega ülal pidada. Ta oli heatahtlik ja mõistev. Neiu oli esimene, kellele Rodja rääkis mõrvast. Ning isegi siis ei lükkanud Sonja Raskolnikovi endast eemale. Hoopis vastupidi, ta läks Siberisse kaasa, kus Raskolnikov sunnitööd tegi. " "Siis sa ei jäta mind maha, Sonja?" küsis Raskolnikov. "Ei, ei; kunagi ega kuskil!" karjatas Sonja. "Tulen sinuga, igale poole tulen! Oh issand! Oh mind ünnetut .Ja miks ei tundnud ma sind varemini! Miks ei tulnud sa enne siia? Oh issand!" " Sonja suutis oma headusega ka Raskolnikovi paremaks muuta, sest mees otsustas lõpuks kõik
vähemalt tundub see nii lugejaile. Teose peategelane Rodion Raskolnikov oleks kindlasti paljude arvates väärinud hukatust, kuna mees mõrvas pandimajapidajanna, kuigi viimane oli väga ihne ning üldiselt põlatud naisterahvas. Peategelasel endal tapmiseks vist õiget põhjust ei olnudki, pigem õigustus kasutuid isikuid võib tappa. Kui terve inimkond niiviisi mõtleks, jääksid arvatavasti ellu vaid suurriikide presidendid, kes lõpuks nagunii üksteisele otsa peale teeksid. Rodja oli enda arvates kõrgemast klassist ning väärtuslikum kui vana naine. Siiski ei leidunud Raskolnikovis piisavalt kurjust ja pealehakkamist võlausaldaja koheseks tapmiseks. Ta leidis end alatihti kahtlemas ning võitles iseendaga: ,,Kas tõesti võtan kirve ja hakkan pähe taguma, purustan tal pealuu, issand, kas tõesti?" Siiski viis ta mõtte täide ning pärast mõrva vaevasid teda kohutavad süümepiinad.
Raskolnikovi pere oli väga vaene ning neil polnud mitte midagi hinge taga. Sellest hoolimata üritasid Dunja ja nende ema Pulheeria teha kõik oma venna ja ainsa poja jaoks, et viimane saaks täide viia oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Dunja oli valmis ennast ohverdama venna ja ema heaks, valmistudes abielluma mehega, keda ta ei armastanud, vaid kaine kaalutlusega leidis, et see mees suudaks pakkuda talle endale turvalist elu ning võimalust abistada venda ja ema. Selleks, et Rodja saaks hariduse ja elaks head elu, oli ta valmis ise õnnetu olema. Raskolnikov nägi selle plaani läbi ja märkas ka Lužini kitsarinnalisust. Härra lootis, et oma raha eest saab ta orjalikult kuuletuva ja teda austava ning elu lõpuni tänava naise, ja püüdis kõigiti vältida väljaminekuid tulevase ämma heaks. See abielu jäi ära. Ka Raskolnikov oli teatud olukordades valmis ennast ohverdama. Ühe tulekahju
Sonja Marmeladova oli tagasihoidlik, heade kommetega ning kõige ilusama hingega neiu. Sonja oli sügavalt usklik, ta armastas lugeda piiblit. See lohutas teda, andis talle lootust, et kõik hea pole veel ilmast kadunud. Sonja lihtne usk Jumalasse oli tema tugevus. Ta mõtles tihti teiste hüvangule ja ohverdas enda. Sonja käitus oma põhimõtete vastaselt, et tagada teiste heaolu. Raskolnikov ei uskunud, et Sonjal selline elukutse on. Rodja ja Sonja mõned kohtumised said traditsiooniliseks, Sonja hakkas Rodioni järjest enam usaldama ja armastama. Sonja Marmeladova uskus, et Rodja oli heasüdamlik ja malbe nagu temagi. Raskolnikov tunnistas Sonjale, et ta oli sooritanud kuritöö, sest ta leidis lõpuks inimese, kes mõistab teda, keda ta saab usaldada, kellel ei oleks mingit eelarvamust. Alguses oli Sonja suures segaduses, ta ei suutnud seda uskuda, kuid ta ei pööranud Rodjale selga, vaid oli talle toeks. Neiu lubas
tapma? Kelle seisukohad? Inimene vajab, et teda haletsetakse- Marmeladov On õigus teha kuritegusid südametunnistuse järgi-Raskolnikov Kui on hea inimene, siis see ongi põhimõte-Razumihhin Tegelased (saatus) Aljona Ivanovna- liigkasuvõtja, teose üks negatiivsemaid tegelasi, kuigi me ei saagi temast väga palju midagi teada, kuna Raskolnikov tapab ta kirvega. Katarina Ivanovna- Marmeladovi abikaasa, tiisikusehaige, vaene ja jäb hiljem leseks Avdotja Romanova- Rodja õde, hüüdnimega Dunja. Ta tegi kõike, et oma venda igati aidata ka rahaliselt. Ta oli nõus oma venna nimel isegi oma mehe käskudest üle astuma. Pulheeria Aleksandrovna- ta oli Raskolnikovi ja Dunja ema, ta juuksed hakkasid juba halliks minema ja hõrenema, väikesed kiiretaolised kortsud ilmusid silmade ümber, põsed vajusid lohku ja kuivasid murest ja vaevast. “Kui alatu see on!” kõlas äkki vali hääl lävelt. “ Missugune alatus!”………. Tegu oli valesüüdistusega
süümepiinad peale kuritöö kordasaatmist. Peale mõrva hoidis ta kõike endas, vassis ning valetas ja lõpuks muutusid süümepiinad väljakannatamatuks. Seetõttu oli ta pidevalt haige, minestas, jampsis ning lõpuks kasvas meeltesegadus tal üle pea kuni ta oma teost Sonjale rääkis. Seda kuulis pealt aga Svidrigailov, kes kujunes Raskolnikovile omaette ohuks ning kuritöös kahtlustas Rodjat veel ka politseiametnik Porfiri Petrovits, kes manipuleeris Rodja südametunnistusega nii kaua kuni viimane lõpuks üles tunnistas. Karistuseks määrati Rodjale kaheksa aastat sunnitööd. 7. Kaua tegevus toimub Tegevus toimub juulist sügiseni. 8. Millist inimest hindab autor? Põhjenda. Autor hindab inimeses innovatsioonilist mõtlemist, pürgimist paremuse poole ning salapärasust. Oluliseks peab ta niiöelda erilisi inimesi, kes usuvad, et on teistest paremad ja julgevad selleks
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina
Nimelt mõisteti peategelane teise järgu karistusega Siberisse sunnitööle. Seal algas tema muutumine ja lunastamine ning ta pidas kõigele vastu tänu Sonja armastusele. Just Siberis õppis ta Sofjat armastama. Teoses on öeldud, et Sonja pelgas Raskolnikovile oma kätt ulatada, kartes et too selle ära tõukab, kuid naise imestuseks ei võtnud mees oma käsi ära. Samal hetkel langes Raskolnikov äkitselt naise jalge ette ning hakkas nutma. Sellega mõistis Sofja Semjonova, et Rodja teda tõepoolest armastab ning algamas olid muutused. Teoses on öeldud ka, et aja pikku ei võtnud Raskolnikov kõiki sunnitöölisi nagu vaenlasi ning alustas ise vestlusi, saades lahket vastukaja. Algamas oli tõepoolest uus eluperiood, lunastus. 5. Sonja oli üpriski kontrastne karakter. Ta oli sügavalt usklik, kuid teenis elatist lõbunaisena, et aidata pere ülal hoida. Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud
Nimelt mõisteti peategelane teise järgu karistusega Siberisse sunnitööle. Seal algas tema muutumine ja lunastamine ning ta pidas kõigele vastu tänu Sonja armastusele. Just Siberis õppis ta Sofjat armastama. Teoses on öeldud, et Sonja pelgas Raskolnikovile oma kätt ulatada, kartes et too selle ära tõukab, kuid naise imestuseks ei võtnud mees oma käsi ära. Samal hetkel langes Raskolnikov äkitselt naise jalge ette ning hakkas nutma. Sellega mõistis Sofja Semjonova, et Rodja teda tõepoolest armastab ning algamas olid muutused. Teoses on öeldud ka, et aja pikku ei võtnud Raskolnikov kõiki sunnitöölisi nagu vaenlasi ning alustas ise vestlusi, saades lahket vastukaja. Algamas oli tõepoolest uus eluperiood, lunastus. 5. Sonja oli üpriski kontrastne karakter. Ta oli sügavalt usklik, kuid teenis elatist lõbunaisena, et aidata pere ülal hoida. Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud
hullemaks muutusid Raskolnikovi süümepiinad peale kuritöö kordasaatmist. Peale mõrva hoidis ta kõike endas, vassis ning valetas ja lõpuks muutusid süümepiinad väljakannatamatuks. Seetõttu oli ta pidevalt haige, minestas, jampsis ning lõpuks kasvas meeltesegadus tal üle pea kuni ta oma teost Sonjale rääkis. Seda kuulis pealt aga Svidrigailov, kes kujunes Raskolnikovile omaette ohuks ning kuritöös kahtlustas Rodjat veel ka politseiametnik Porfiri Petrovits, kes manipuleeris Rodja südametunnistusega nii kaua kuni viimane lõpuks üles tunnistas. Karistuseks määrati Rodjale kaheksa aastat sunnitööd. Millist inimest hindab Dostojevski ise?Autor hindab inimeses innovatsioonilist mõtlemist, pürgimist paremuse poole ning salapärasust. Oluliseks peab ta niiöelda erilisi inimesi, kes usuvad, et on teistest paremad ja julgevad selleks midagi ette võtta, et enda või lausa kogu inimkonna olukorda parandada. Arvan seda peategelase Raskolnikovi põhjal, keda ei saanud
tegelikult trambib üle sama klassi inimestest, keda ta aidata tahab. Tapmine võib olla õigustatud ainult enesekaitsena, kui muud ei jää üle. Kui Raskolnikovi tapmine oleks olnud õigustatud, poleks tal olnud selliseid süümepiinu. Polnud õige tegu, kuna kaotas oma endise elu, tema elu muutus veelgi hullemaks. Kas hingerahu saab tuua kandikul ette? Raskolnikovi ema ja õde olid peaaegu kõigeks valmis, et Rodjat aidata, kuid ta ise ei lasknud seda teha. Kui Rodja ise hakkas rääkima ja ei hoidnud oma tegu enam endale, sai ta alles enamvähem rahulikuks jääda. Heaolu nimel tuleb palju pingutada. Teise inimese tapmine ei saa tuua rahulolu. Võib tunduda, et sai vaenlase eest ära, aga sellega koos tuleb kohe surmapatt, mis on veelgi raskem. Eriti kui sa oled laskunud tapmisega madalamale, kui see vihatud inimene. Kas peab oma unistustest loobuma, et kellegi teise elu oleks parem? Dunja on nõus loobuma ema ja venna pärast oma unistustest
tegelikult trambib üle sama klassi inimestest, keda ta aidata tahab. Tapmine võib olla õigustatud ainult enesekaitsena, kui muud ei jää üle. Kui Raskolnikovi tapmine oleks olnud õigustatud, poleks tal olnud selliseid süümepiinu. Polnud õige tegu, kuna kaotas oma endise elu, tema elu muutus veelgi hullemaks. Kas hingerahu saab tuua kandikul ette? Raskolnikovi ema ja õde olid peaaegu kõigeks valmis, et Rodjat aidata, kuid ta ise ei lasknud seda teha. Kui Rodja ise hakkas rääkima ja ei hoidnud oma tegu enam endale, sai ta alles enamvähem rahulikuks jääda. Heaolu nimel tuleb palju pingutada. Teise inimese tapmine ei saa tuua rahulolu. Võib tunduda, et sai vaenlase eest ära, aga sellega koos tuleb kohe surmapatt, mis on veelgi raskem. Eriti kui sa oled laskunud tapmisega madalamale, kui see vihatud inimene. Kas peab oma unistustest loobuma, et kellegi teise elu oleks parem? Dunja on nõus loobuma ema ja venna pärast oma unistustest
annaabi.ee 
