Muusikali autoriks on Andrew Lloyd Webber, kes on peale ,,Cats'i" veel kirjutanud terve hulga muusikale nagu näiteks, ,,Jesus Christ Superstar", ,,The Woman in White", ,,Starlight Express", ,,The Phantom of the Opera", ,,Aspects of Love" jpt. Veel on ta kirjutanud muusika filmidele ,,Gumshoe" ja ,,The Odessa File". Lloyd on pälvinud 7 Tonyt, 3 Grammyt, 6 Laurence Olivier auhinda, Kuldgloobuse, Oscari, Emmy, Praemium Imperiale'i ja Richard Rodgersi auhinna silmapaistvate tulemuste eest muusikaliteatris. Webberi muusikal ,,Cats" on tänapäevaks väga suurt menu kogunud ja üks aegade mängitumaid muusikale, mille esilinastused toimusid Londonis West Endis 11. mail 1981 ja New Yorgis Broadwayl 7. septembril 1982 aastal. Muusikali ,,Cats'i" aluseks on Thomas Stearns Elioti 1939. aastal ilmunud luulekogu lastele ,,Old Possum's Books of Practical Cats", mis on olnud Webberi lapsepõlve lemmikraamat
Muusikal Kujunemine: Nimetatakse ka Ameerika pinnasesse ümberistu-tatud operetiks. Tekkis 20. saj esimesel poolel USA-s New Yorgis. Keskuseks on südalinnas asuv Broadway tänav, kus asub ligi 40 suuremat professionaalset muusikaliteatrit. 1943 tuli lava-le ülimenukas Rodgersi- Hammersteini muusi-kal ,,Oklahoma" Kesk-Lääne osariigi uudismaa-farmerite ja kauboide elust. Seda mängiti 2000 õhtut. Järgnes ,,West Side Story" New Yorgi agulikampade omavahelisest võitlusest, mis oli suure mõjuga publikule. Euroopasse levis zanr pärast II MS ja saavutas suure populaarsuse. Euroopa muusikalikeskuseks on Londoni linna-osa West End. Ülipopulaarne zanr, mis meelitab nii nooremat kui vanemat kuulajaskonda. Kunstiliigid:
ühtseks pereks. Minu arust sobis muusikali pealkiri väga hästi sisuga, sest etendus oli täis muusikat ja lusti. Esitati vokaalmuusikat. Palju oli soolosi ja tänu sellele sai kuulda erinevaid hääleliike ja tämbreid. Kindlasti oli see väga suureks plussiks, sest nii ei muutunud muusikali vaatamine üksluiseks. Mõnede laulude taustaks mängis Vanemuise sümfooniaorkester, mida dirigeeris Tarmo Leinatamm. Muusikalis esitati Richard Rodgersi muusikat, aastast 1959. Richard Rodgers sündis New York City's muusikalembeses perekonnas. Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Antton Laine (Soome) Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Püssa
Retsensioon "Helisev Muusika" Richard Rodgersi "The Sound of Music" olen mitu korda näinud Külli Talmari kohandatud variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks.
Schumacher ning 2006. aastal unikaalse ja suurejoonelise versiooni samas lavastusest Las Vegases. 2010. aasta märtsis esietendus Londoni Adelphi teatris tema uus muusikal Love Never Dies, milles jätkub Fantoomi ja Christine’i lugu. Andrew Lloyd Webberit on tunnustatud seitsme Tony, kolme Grammy, seitsme Olivier’, Kuldgloobuse, Oscari, kahe International Emmy ja Praemium Imperiale’i auhinnaga. Samuti on talle antud Richard Rodgersi auhind suurepäraste tulemuste eest muusikaliteatris ja auhind Kennedy Center Honor. Andrew Lloyd Webber on praegu Londonis seitsme teatri omanik, nende hulgas Theatre Royal Drury Lane ja London Palladium. 1992. aastal anti talle rüütlitiitel ja 1997. aastal eluaegne aadlitiitel. 4 Georg Malvius (30. mai 1945) Georg Malviuson rootsi lavastaja, kes lavastas Eestis toimunud muusikali „Ooperifantoom“. 1991
kontsertidel. Muusikalizanr on pidevas muutumises, mis kohaneb nüüdisaja publiku muusikaliste eelistuste ja ootustega. Lisa ajalooline ülevaade Muusikal kujunes välja 20. sajandi algul Ameerika Ühendriikides. Muusikalide keskuseks sai Broadway tänav New Yorgi südalinnas, kus tänapäeval asubligi 40 suuremat professionaalset muusikateatrit. Broadway kuldaja alguseks loetakse 1943. aastat, kui lavale tuli Richard Rodgersi muusikal ,,Oklahoma" ning viimaseks selle perioodi lavastuseks peetakse 1968. aastal etendunud Galt MacDermoti muusikali ,,Hair". Muusikal on tänapäeval väga populaarne zanr, mis meeldib nii nooremale kui vanemale vaataja- ja kuulajaskonnale. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 6 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9
meedia harudes. 1947. aasta septembris pöördus ta raadios tagasi ,,Your Hit Parade'i" juurde, mis vältas kaks hooaega. 1949-1950dal oli tal oma 15-minutiline show, ,,Light- Up Time". Selle kümnendi lõpus lõi ta kaasa veel viies filmis: MGM'i suure eelarvega muusikalis ,,On the Town" ja väiksemates nagu näiteks: ,,The Kissing Bandit". 1947- 1949da aastani üllitas ta veel veel kaheksa edetabeli hitti. Nende seas 1947. aasta mais esikohale tulnud ,,Mam'selle" ja Rodgersi Hammersteini muusikali ,,South Pacific" laul ,,Some Enchanted Evening". 1947. aastal jõudis ta kogumiku edetabelite tippu ,,Songs By Sinatra" ja 1948. ,,Christmas Songs by Sinatra-ga". 1950dnate alguseks oli Sinatra karjäär alla käimas, aga ta ei olnud kaugeltki tegevusetu. Ta alustas 1950. aasta sügisel uue raadio- ja teleshowga. Raadiosaades ,,Meet Frank Sinatra", mis kestis kuni hooaja lõpuni, tegutses ta diskorina. Telesaade ,,The Frank Sinatra Show", kus kõlas väga palju
2009.a. aastal avastati tal eesnäärmekasvaja, mis operatiivsel teel eemaldati. IV Karjäär A.Lloyd Webberi esimene koostöö libretist Tim Rice ga oli muusikal ,,The Likes of Us"(Sellised, nagu meie), mis põhines Thomas John Barnardo reaalsel elulool. Esiettekanne toimus alles 2005 aastal Lloyd Webberi Sydmontoni festivalil. Muusikal on kirjutatud 40. 50. aastate Broadway muusikalide stiilis, meenutab veidi Richard Rodgersi või Frederick Lowe stiili. Alates traditsioonilise avamänguga, erineb ta hilisematest Lloyd Webberi töödest, meenutades rohkem ooperit kui muusikali. Enam-vähem samal ajal kirjutas Lloyd Webber Tim Rice sõnadele ka hulga laule, mille laulsid kuulsaks Wes Sands, Ross Hannaman jt. Need laulud olid lindistatud singlitena. Enamus nendest vanadest lauludest lindistati hiljem CD-le ja ja avaldati 2003.aastal uuesti 5-CD komplektina nime all ,,Andrew Lloyd Webber: Now and Forever"
Hüperrealitid R. Estes, R. Cottingham kasutavad rõhutatult fotot ja maalivad ka aerograafiga värvi pritsides. Hüperrealistlik skulptor Duane Hason teeb mulaaze inimestest, kes näivad väga tõesed, riietab neid ja lisab tarbeesemeid. Maailma arhitektuur 20. saj. lõpul Kõrgtehnoloogilised materjalid võimaldavad ehitada enneolematuid hooneid. Renzo Piano ja Richard Rogers kavandasid Pariisi Pompidou keskuse, mis on kaetud erivärvi torudega, igal värvil oma funktsioon. Huvitavad on Rodgersi loodud Lloydi hoone Londonis ja Ieoh Ming Pei Louvre`i klaaspüramiid kunstimuuseumi siseõues. Jørn Utzon projekteeris Sydney ooperitetri, kus purjesid meenutavad hooneosad on algselt sektorid kerast. Postmodernistide seas on põnevad dekonstruktivistid, nt. Frank O. Ghery Guggenheimi Muuseumi hoone Bilbaos Hispaanias. Erinev suund eelnevatest on ökoloogiline arhitektuur, kus püütakse kasutada loodusmaterjale ja energiat säästvaid lahendusi. Uued meediad kunstis
Lerneri tabavates laulutekstides, mis Shaw' originaaali kõrval ei tundnudki liiglihana, Loewe' meloodiates, Cecil Beatoni kujundatud hinnalistes kostüümide, mistabasid täpselt 1912. aasta stiilu, Hanya Solm koreograafias, Oliver Smithi mustvalgetes dekoratsioonides või silmapaistvates näitlejasaavutustes. "Minu veetlev leedi" püstitas uue maailmarekordi muusikali mängukordade arvus ja tulus. Juba 1958. aasta lõpuks oli ta 10 miljoni dollarilise sissetulekuga surunud senise tipu, Rodgersi ja Hammersteini muusikali "Vaikne ookean" teisel kohale . Kokku mängiti seda Bordwayl 2717 korda, Londonis püsis see laval 2281 etenudskorda. USA trupp esitas muusikali ka Nõukogude Liidus, kes see samuti sooja vastuvõtu osaliseks sai ja mitme teatri mängukavva võeti. 5 Sisukokkuvõte I vaatus Vihmaudusel Londoni õhtul lahkub rahvas ooperimajast. Freddy Eynsford-Hill
Hüperrealitid R. Estes, R. Cottingham kasutavad rõhutatult fotot ja maalivad ka aerograafiga värvi pritsides. Hüperrealistlik skulptor Duane Hason teeb mulaaze inimestest, kes näivad väga tõesed, riietab neid ja lisab tarbeesemeid. Maailma arhitektuur 20. saj. lõpul Kõrgtehnoloogilised materjalid võimaldavad ehitada enneolematuid hooneid. Renzo Piano ja Richard Rogers kavandasid Pariisi Pompidou keskuse, mis on kaetud erivärvi torudega, igal värvil oma funktsioon. Huvitavad on Rodgersi loodud Lloydi hoone Londonis ja Ieoh Ming Pei Louvre`i klaaspüramiid kunstimuuseumi siseõues. Jørn Utzon projekteeris Sydney ooperitetri, kus purjesid meenutavad hooneosad on algselt sektorid kerast. Postmodernistide seas on põnevad dekonstruktivistid, nt. Frank O. Ghery Guggenheimi Muuseumi hoone Bilbaos Hispaanias. Erinev suund eelnevatest on ökoloogiline arhitektuur, kus püütakse kasutada loodusmaterjale ja energiat säästvaid lahendusi. Uued meediad kunstis
annaabi.ee 
