ees veel tulevikus. Arvatakse, et paarikümne aasta pärast areneb elektroonika ja tehnika nii kaugele, et kasutusele võetakse robotid, mis teevad inimeste eest kõik töö ära. Elektroonika on vägagi tähtis meie elus, terves maailmas on mitmetel erialadel vaja kasutada arvuteid, tahvelarvuteid jms. Küll võib juhtuda, et varsti ei peagi meie ise tööd tegema, vaid seda teevad robotid. See oleks suur miinus meie elus, kuna paljudel kaoks töökoht ära. Robotitel on positiivne pool see, et need saavad osa võtta ekstreemsetest protsessidest või eksperimentidest, mis on meile ohtlikud. Halb pool on see, et need võivad maailma üle võtta ning samuti võivad robotid meile isegi ohtlikuks muutuda. Kogu meie elu võib paarikümne aasta pärast toimuda internetis, st kõik tegevused toimuvad interneti teel, nagu näiteks ostlemine, õppimine vms. Tänapäeval kasutatakse nende
CAD (Computer Aided Design) arvuti toel toote kujundamine (joonestamine, konstrueerimine); vastav tarkvarapakett CAM (Computer Aided Manufacturing) arvuti toel valmistamine; arvjuhtimisseadmete juhtprogrammide ettevalmistamisele orienteeritud vastav tarkvarapakett CNC (Computerized Numerical Control) arvuti toel programmeeritav arvjuhtimine (salvestatav), kasutatakse paljude tööstusseadmete automatiseeritud juhtimisel (masinatööstuses ja metallitöötlemisel metallilõikepindadel, robotitel jm) Tallinna Reaalkool BlockCAD · Võimsad kaasaegsed CAD programmid on alguses keerulised õpilasele. Huvitav on küll jälgida kuidas nendega joonestatakse ja 3D mudeleid tehakse, kuid kui järg jõuab ise tegemise,õpetamise juurde muutub asi keeruliseks. · Esialgseks harjutamiseks ja tõsisemagi huvi äratamiseks sobiks BlockCAD. BlockCAD on
toetudes kaasaarvatult vaimu jagunemine, pooldumine, järglaste saamine ja vanemate välistamata vaimu olemasolu erinevatel olemasolu. Selline üldistus vähendab antud olenditel või kehadel, mis on võimelised analoogia tugevust ja suurendab aprioorse jagunema sisemiselt või välispidiselt, näiteks teadmise seost. (vt. Lisa, Joonis 1) Järelikult on tulnukatel ja robotitel. õigustatud, et kõik suguluses olevad inimesed, I isiku vaimu kinnitab nagu eelnevalt L-ist lähtuvalt emapoolselt, on vaimuga / oli kirjutatud, tema enese sündimine ja L isiku teadvusega, kui üks suguvõsa liikmetest essee sündimiseks vajalik lahksuguliste seksuaalakti esimese isku eelduse kohaselt Rene intelliktuaalne mõistmine (vt. Lisa, Joonis 1). Descratese kombel osutab iseenenese
· Robot peab kuuletuma inimeste käsule, väljaarvatud käskudele, mis vastandavad esimest roboti seadust. · Robot peab ennast kaitsma, kui selline käitumine ei vastanda esimest ja teist roboti seadust. Isaac Asimov tõi enda robotil põhineval ulmesarjas ,,I, robot" suurepäraselt esile need seadused, ajendades inimesi vaatama kaugemale tööstusrobotitest. Peale üliedukat Asimovi seriaali, hakati kirjutama robotitel põhinevad jutte aina rohkem ja rohkem. Tuntuimad on näiteks Mary Shelley ,,Frankenstein", Lester del Rey ,,Helen O'Loy" ning Ernest ja Otto Binderi poolt kirjutatud ,,Adam Link". Mida rohkem seriaalid ja raamatud uuenesid, seda rohkem hakati roboteid kujutama inimeste sarnastena, tihti andes robotitele inimestele omased tunded, näiteks armastus, sõprus, au ja kohuse tunne. Vanasti tundus selline kõrgtasemeline intelligents robotitel
Nüüdisajal paljud meist ei saaks hakkama ilma tehnoloogia suurte saavutuste, nagu internetivõrgustik, televisioon, pliidid, pesumasinad ja teised majapidamismasinad. Leiutised on meie elu kergemaks teinud. Teadlased arvavad, et tulevikus võivad robotid asendada lihttöölisi, näiteks 2004. aasta märulifilmis ,,Mina, Robot" on inimestele igapäevatöödes abiks robotid, ning nad tegelevad töödega nagu koristamine, assisteerimine, müümine ja halvatud isikutele abistamine. Kõigil neil robotitel on sisse kodeeritud reeglid ning neid juhib võrguühenduse kaudu suur peaarvuti, millel on oma intellekt ja iseloom. Esimesed sammud, asendamaks inimesed masinatega, on juba tehtud. Hiina nutitelefonifirma Changying Precision Technology Company asendas 90% oma töötajatest masinatega, mille tagajärel defektide arv vähenes 80%, aga üle 500 inimese jäi töötuks. Ühe firma jaoks on masinatöö odavam kui inimtöö, aga ühe inimese jaoks võib olla töökoha kaotus laastav.
identifitseeruda e-riigina. Meil on ID-kaardid, e-residentsus, e-kool jpm. Mis saab aga siis, kui selle suure digitaliseerumisega kaovad ära meie noorte tulevased töökohad, millest mõni oli juba aastaid unistanud ning õppinud ja ettevalmistanud? Mihkel Raud on oma raamatus “Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda” kirjutanud, et tema õpiks tänapäeva Eestis arstiks, juuksuriks või kokaks. Raud põhjendab valikud sellega, et kõiki muid asju lubaks ta teha ka robotitel, kuid ennast opereerida, endal juukseid lõigata või süüa valmistada ei lubaks ta robotil kunagi. Selle huvitava väite argumendid panid mind tõsiselt oma tuleviku üle hirmu tundma. Lahenduseks on see, millest ilmselt kõik tänapäeva Eesti noored sügaval sisimas unistavad - tuleb leida enda kirg ja siis see enda kasuks majanduslikult tööle panna. Kire leidmiseks tasub Ameerika karikaturisti Scott Adamsi arvates omandada kolmteist
Terasemargi süsinikuekvivalendid: CEV = 0,45 CEV-väärtus vahemikus 0,41...0,45 tagab hea keevitatavuse, kui kasutatakse kuivi, aluselisi lisamaterjale. LISAMATERJALID Keevitustraat: UltraMag SG2 (EN 440 G3 S) Kirjeldus: Parim keevitustraat konstruktsioonteraste keevitamiseks. Väga hea traadi etteanne. Ei vaja keevitusparameetrite muudatusi. Lühike, stabiilne kaarleek ja väga vähe pritsmeid. Sobib suurepäraselt keevitamiseks keevitustraktoritel ja robotitel. Keemiline koostis: C 0,07% Mn 1,45% Si 0,85% Mehaanilised omadused ( keevitatuna): Voolavuspiir Rp 430N/mm2 Tõmbetugevus Rm 551N/mm2 Murdevenivus A5 28 % Löögisitkus KV/ temperatuuril: 84 J - 20°C
Samuti peab olema ühe roboti maksumus võimalikult madal. Robotid peavad olema vastupidavad ning elementaarse ehitusega, sest robotite tööaeg näitustel on päevas 812 tundi ning nii pea iga päev aastas. Samuti peavad robotid olema piisavalt tugeva ehitusega, et kannatada välja, kui keegi neile peale astub ning olema võimalikult lollikindlad ka muudes aspektides. Robotid peavad enda akusid ise laadima, sest see oleks mõeldamatu, et keegi teenindaja peaks robotitel akusid vahetama ning kasutama akulaadijaid. Robotid peavad olema võimalikult autonoomsed ning nõudma võimalikult vähe järelvalvet. Samas peab olema roboteid lihtne teenindada. Robotid peavad olema võimelised omavahel suhtlema ning eristama üksteist seintest. Samas ei ole võimalik robotite omavaheline suhtlemine ainult raadio teel, sest robot peab teadma, millise kõrval oleva robotiga ta infot vahetab. Lihtsa, teenindusvaba ja odava lahenduse korral pole
nimetus sellisele robotile oleks „humanoid robot“. Kusjuures termini „robot“ võttis esmakordselt kasutusele aastal 1921 tšehhi kirjanik Karel Čapek.[1] Nüüdseks on sõna „robot“ tähendus liiga üldistav, roboteid on mitmesuguseid, neid jaotatakse valdkonniti ja põlvkonniti. Nii-öelda esimesse põlvkonda kuuluvad lihtsad robotid, mille töökeskkond on määratletud ja nende mällu salvestatud programm ei muutu töö käigus. Neil robotitel puudub ümbrusetaju, mis tähendab seda, et isegi, kui nad suudavad haarata eset, peab asetsema antud ese fikseeritud kohas. Teise põlvkonna robotid erinevalt esimese põlvkonna robotitest omavad ümbrusetaju, ning ei lähtu ainult teatud ette antud ülesandest vaid tänu kõrgema tasandi programmi juhtimisele, sõltuvalt olukorrast, muutub ka tööprogramm. Kolmanda põlvkonna roboteid nimetatakse tehisintellektiga robotiteks, kuid need robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel
tajumist ja mõtlemist asendavais töödes. Inimene loob roboteid oma mugavuse huvides. Eelkõige on roboti areng tingitud puhtalt vajadustest, vajadusest uurida, vajadusest oma uudishimu rahuldada, vajadusest tööd kergendada ja see võib meile hukatuslikuks saada. Kui robotid kõik ära teevad, siis mis kasu on üldse siin maailmas enam inimesest? Ja samas kas on üldse eetiline lasta suur osa töödest ära teha neil samadel robotitel, kui üle maailma vireleb töötute armee? Minu meelest peaks riikide ja suurfirmade juhid siinkohal palju järgi mõtlema, mitte igal võimalusel uusi tehnikaimesid käiku laskma. Lühidalt sõltub meie tulevik inimese oskusest kogu seda masinavärki juhtida ja hallata, moraalsetest ja eetilistest tõekspidamistest. Ja just viimaste järgimine ja areng näitab, milline see tulevik olema saab. KIRJANDUS: 1. Vikipeedia. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Robot 2. Saad, R
annaabi.ee 
