Ajalugu. Nukogude-Saksamaa sja puhkemine. Peale MRP slmimist muutusid Nukogude Liit ja Saksamaa peaaegu et liitlasteks. Nad mlemad koos rndasid Poolat. Hitler lasi vlja ttada Barbarossa plaani 1940. Saksa sjaplaan Nukogude Liidule kallale tungimiseks.Seda hoiti salajases.Sakslastel polnud kavas tervet Nukogude Liidu teritooriumit vallutada vaid kuskile Volga je ja Uurali mestike piirkonda juda. Prast oli plaanis lennuve lke anda. Clausewitz - " Venemaad on lootusetu vallutada kuna ta on liiga suur". Groza plaan - Nukogude Liidu sjaplaan Saksamaa rndamiseks. 22.juuni 1941 Saksamaa tungis Nukogude Liidule kallale. Sja algus oli
september 1217. aastal. See leidis aset Viljandist 11 km eemal metsas. Seal puhkes lahing liivlaste ja eestlaste vahel. Algul lks eestlastel hsti, aga seejrel pidid hakkama taanduma. Sda lppes eestlaste kaotusega. Lahingus langes Lembitu ja ka teised klavanemad. Hukkus ka sakslaste poolel vitlenud Kaupo. mera lahing toimus 1211. aastal. Sda toimus eestlaste ja sakslaste, liivlaste, latgalite vahel. Eestlased lksid le Koiva je ja jid vaenlasi varitsema. Kui oli hea vimalus, rndasid nad vaenlaseid. Sakslased ja liitlased said la ja eestlased vitsid. 3) 1221.a. ritasid saarlased koos rvalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebannestus. 1222.a. maabus Taani vgi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. linnust. Eestlased olid sunnitud lpuks alistuma ja laskma end ristida. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda
skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika phivormiks sai GREGORI KORAAL-see on hehlne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RTLILAUL- aadlikke, kes olid hea vitluskunsti vljappega,nimetati rtliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rtlid pidid oskama oma sdamedaamile laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RNDMUUSIKUD- nemad rndasid paigast paika ja laulsid rahvalaule, esitasid rahvamuusikat, andsid teatri- ja tsirkusetendusi. Prantsusmaal kutsuti neid
Nad hakkasid kik seal sdima ja siis see loss lks plema. Lossist psesid kik vlja. Maurice de Bracy anti Mustale Rtlile vangiks. Rebbeccat sdistati, et ta olevat nid, sest ta aitas Ivanhoed, kui see lamas lossis haigelt. Toimus ka viimane vistlus. Seal vitlesid Ivanhoe ja Bois-Guilbert. Ivanhoe vitis sellegi, kuigi ta ei oleks tohtinud videlda, sest ta polnud veel pris terve. Ivanhoe ja Rowena armastasid teineteist ja nad abiellusid. Rebecca ja Isaac rndasid mda Hispaaniat, kus Rebecca ravis haigeid. Mis puutub Ivanhoesse, siis tema teenis veel palju aastaid kuningas Richardi teenistuses endale kuulsust. Vga pnevustpakkuv raamat. Huvitav on lugeda ja kujutada ette mis toimus nii palju aega tagasi. Robin Hoodi kui llas, rmus ning patriootlik tegelaskuju vlgneb paljuski "Ivanhoele". Hiljem Robin Hoodist tehtud filmide peategelase karakterid phinevad kik selles raamatus kujutatud Robin Hoodi tegelaskuju phjal.
levinud ning sellekoudu suhelid teiste maadega . Vana-Rooma oluliselt tasapinnalisem maaala kui Vana-Kreekas , mullastik oli neil aladel suhteliselt hea seega tegeleti enamasti plluharimisega . Rannajoont oli oliliselt vhem kui Kreekas seega suheldi mere teedpidi teiste riikidega vhem. Geograafilised olud lid ka paremad eeldused hise riigi tekkeks. 2) Kreeka- koloonia, mis see on, miks tekib, mis on tagajrjed? Kuhu? 8.sajandil tekkinud kolonisatsiooni kigus rndasid paljud Kreeklased parema tingimustega maade juurde elama(riikide kus oli palju metalli ning rauda) . Ning neist tekkisid suuremad kolooniad Itaalias , Sitsiilias ja hiljem ka Musta-Mere res Kreeklased vtsid kaasa oma kultuuri austades koos teistega hiselt jumalaid 3) Aristrokraat-parimate vimu pooldaja, suursugune inimene, hiskonna struktuuri rikkamad, mjukamad elanikud, usklikud lihtrahvas- talupojad, ksitlised.
Mnede toodete, nt siidriide kauplemine oli eriti range kontrolli all. Ksitlised tegutsesid tagasihoidlike vikeettevtjatena, kes ise ka vhemalt osa oma kaubast msid. Paremal jrjel olid luksuskaupade tootjad. Kaupmeeste seas oli jukuselt ja sotsiaalselt positsioonilt sna erinevaid inimesi. Mned tegutsesid keisrite isiklikul soosingul. Riik toetas Konstantinoopoli laevaomanikke rahaga. Jukamate kaupmeeste krval oli ka hulgaliselt vaesemaid vikekaupmehi, kes linnast linna ja laadalt laadale rndasid. Kaubandust soodustas kiiresti areneva Lne-Euroopaga Itaalia kaupmehed, keda keisrid lubasid riiki asuda. 16.Btsants. Kirik ja kultuur. Kirik ja usuelu: Mitu thtsat hilise Rooma riigi aegset ristiusukeskust - Jeerusalemm, aleksandria ja Antiookia - langes VII sajandil araablaste vimu alla ja lks Btsantsile ning ristiusule kaotsi. Kuid see tugevdas Btsantsi kiriklikku htsust, sest Konstantinoopoli patriarh oli nd vaieldamatult riigi krgeim kirikutegelane.
ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad judsid oma seisukohtades ksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief, kes oli vanema plvkonna juhi Jru Uluotsa hea sber. 3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine vlja kuulutada, Uluots mras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse ttajatest Tallinnast. 6. 21. septembri htul rndasid Tallinnat Nukogude Liidu pommitajad ja 22. septembril tungisid Punaarmee tankid Toompeale ning lasid Pika Hermanni tipust Eesti lippu alla. II Maailmasja lpp Eesti jaoks : 1. Teises maailmasjas sai Eesti rngalt kannatada. 2. Rahvastik vhenes ligi veerandi vrra. 3. Mitmed linnad pommitati puruks, Narva hvines tielikult. 4. Eesti langes taaskord Nukogude Liidu okupatsiooni alla, sellel korral kll ligi pooleks sajandiks. 7) Eesti Nukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV) -
Salonikisse. Kuigi liitlased tid Salonikisse vgesid juurde (kokku oli 512 km2 suurusel alal inglastel 5 ja prantslastel 3 diviisi) ei andnud see neile mingeid strateegilisi eeliseid. See ei aidanud vgesid lne- ega ka idarindel, sest bulgaarlased ja sakslased hoidsid piiril vga vikseid judusid. Lahingutegevusest oluliselt suuremat kahju tekitas selles piirkonnas tavaline malaaria, mille tttu kaotasid liitlased heksa korda rohkem sdureid.[2] Aafrikas rndasid Antandi ved Saksamaa asumaid (vallutati Saksa vimu all olev Edela-Aafrika). Merel prkusid Saksa ja Briti laevastikuksused. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega (Saksa allveelaevad uputasid kik laevad, keda ngid, erapooletud riigid protestisid selle vastu ja reisilaevade uputamisest tuli loobuda). Hoolimata sellest, et Venemaale oli antud raske hoop, ei nnestunud Saksamaal muuta sja kulgu endale soodsaks. Prantsusmaa ja Suurbritannia said lnerindel puhkeaega, mida
Ikka ja jlle li vlja vaen sunniitide ja iiitide vahel, mis ei lasknud teha koostd vaenlase trjumisel. Mongolid liikusid nd Sria ja Egiptuse peale. Egiptus suutis ennast kaitsta tnu fanaatilistele mamelukkidele. Sria hines koos ristisdijatega mongolite vastu ja suutis esialgu ennast kaitsta, kuigi thtsad linnad -Damaskus ja Aleppo -langesid. Alles khaani surm suutis ra hoida Egiptuse langemise. Tekkinud segadust mongolite seas kasutasid ra mamelukid ning rndasid neid. 1260. aastaks olid mongolid Sriast taganenud. Kuigi suured territooriumid olid langenud mongolite ktte, nendelt aladelt islam ei hvinud. Mongolid olid rohkem amaansed budistid, nad ei surunud oma usku vallutatutele peale. Hoopis vastupidi, paljud mongolid, enamasti likud, hakkasid ise islamit le vtma. Toimus ka vastupidiseid protsesse, budistidelt saadi mitmesuguseid smboleid. Alles Ghazani-nimeline mongoli khaan lks vabatahtlikult
annaabi.ee 
