olnud järgmised küsimused: kohtutäituri tasunõude tekkimise eeldused, mida peab täitur olema teinud selleks, et tal oleks õigus saada tasu. Kohtutäituri hoolsuse määr oma ülesannete täitmisel, kohtutäituri ja kohtu koostöö menetlusdokumendi kättetoimetamisel, kohtutäituri kohustus järgida kättetoimetamisel kohtu juhiseid. Hoolimata nõudest, et kohtutäituril on kohustus järgida kohtu juhiseid peab ta siiski esmajoones juhinduma TsMS sätetest. Menetlusdokumendi 8 RKTKm 3-2-1-168-11, p 12. 9 Rahvastikuregistri andmetel põhinev kättetoimetamine tsiviilkohtumenetluses - kas lubatav põhiõiguste riive? Janika Simmul Magistritöö Tartu 2014 Janika Simmul Magistritöö Tartu 2014 5 kättetoimetamise üldised tingimused kohtutäituri vahendusel sätestab TsMS § 315. Selleks, et kättetoimetamine vastaks seaduse nõuetele, peab kättetoimetamine olema TsMS-s sätestatud viisil dokumenteeritud10
8 liikmesriikidega. Euroopa Ühenduse kaubamärgisüsteemi eesmärgiks ei ole liikmesriikide kaubamärgisüsteemide kaotamine, vaid mõlema süsteemi paralleelne eksisteerimine.9 Ühenduse kaubamärgi peamine pluss on selle lihtsus vaid ühe esitatud taotlusega on võimalik saada kaitse kogu Euroopa Liidus, sealhulgas laieneb kaitse uutele liikmesriikidele. Samas on ühenduse kaubamärgi taotlemine riskantne. Kui vähemalt ühes riigis on olemas 6 RKTKm 3-2-1-4-06 7 K. Kurisoo, V. Kaur, P.Ant Intellektuaalne omand. Tallinn: Äripäev 2009, lk 102 8 Ühenduse kaubamärgi kaitsmine. Juhised. Patendiamet. Tallinn 2012, lk 7 9 A. Kukrus. Eurointegratsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2009, lk 47 kaubamärgi registreerimist keeldumuse alus, siis ei saa kaubamärk õiguskaitset üheski liikmesriigis.10 Ühenduse kaubamärk annab selle omanikule kaubamärgi kasutamise ainuõiguse ning õiguse
(Heli tabab otsustada vaid seda, mis kooli läheb laps) 1.eeldus: ühine hooldusõigus (+) 2.eeldus: ei ole kokkulepet vanemate vahel (+) 3.eeldus: ühes konkreetses asjas (+) ehk koolivalik -> kuhu kooli 1 klassis 4.eeldus: see asi (koolivalik) on oluline lapse jaoks (LasteKS § 4), mitte vanemate jaoks (nt koolist kohtumine ei saa tugineda) (-) -> nevazhno potomu chto oni oba reshajut dlja sebja, a ne rebjonka. odin hochet prestizh, drugoi blizko. 5.eeldus: vanema taotlus (+) 1 RKTKm 3-2-1-159-15. Tartu, 12.veebruar 2016 a. 2 RKTKm 2-18-15686/183. Tartu, 19.veebruar 2020 a. Resolutsioon: ?? _________________________________________________________ Hüpotees I: Heli saab nõuda Rajult ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ning ainuhooldusõiguse saamist lapse haridusküsimustes PKS § 137 lg 1 alusel. PKS § 137 lg 1 järgi ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks on järgmised eeldused: ❏ Vanemad elavad alaliselt lahus;
Sellises eriseisundis eraisik on avaliku võimu kandjaks. 3. Probleemsituatsioonid. Järgnevalt vaatleme lähemalt mõningaid sagedasemaid piiritlemisprobleeme.13 a) Avalikud teenused. Paljud avalikud teenused nt raviteenused, haridus, sotsiaalhoolekanne ei ole üldse või ei ole suuremas osas seotud võimuvolitustega. Siin on riigil ja omavalitsustel ulatuslik tegevusvormi valiku vabadus. Vahetult riigi ja kohaliku 11 RKHKo 3-3-1-3-12 p 14, samuti selles viidatud RKTKm 3-2-1-63-07 p 9 ja RKHKo 3-3-1-98-06. 12 RKHK 3-3-1-3-96. 13 Eksamil on oluline suuta loominguliselt argumenteerida, miks üks või teine vaidlus on era- või avalik- õiguslik, mitte ei tule siinkohal toodud näiteid pähe õppida. Viga on see, kui piirdutakse vaid argumendiga, et vaidlus käib avaliku ülesande täitmise üle (avalikku ülesannet võib täita nii era- kui ka avalik- õiguslikus vormis) või et küsimus puudutab avalikke huve (enamik vaidlusi ja õigusnorme puudutab
isikutes osalemise seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35. 2 Esimene halduskohtumenetluse seadustik võeti vastu 21.06.1993 ja jõustus 15.09.1993 (RT I 1993, 50, 694). Praegu kehtiv halduskohtumenetluse seadustik võeti vastu 25.02.1999 ja jõustus 01.01.2000 (RT I 1999, 31, 425). Soovitan otsida õigusakte elektroonilisest Riigi Teatajast, kus on aktuaaltekstid kõigi muudatustega: www.riigiteataja.ee. 3 RKTKm 16.12.2002, nr 3-2-1-103-02. 4 RKHKm 19.12.2005, nr 3-3-1-64-05. 5 RKHKm 27.09.2006, nr 3-3-1-67-06. 2 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N
36 Juhatus loetakse aktsiaseltsi seaduslikuks (seadusjärgseks) esindajaks (TsÜS § 34 lg 2). Nõuded juhatuse koosseisule ja liikmetele vt ÄS § 308. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu (ÄS § 309). Juhatuse liikme võib määrata ka kohus nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel (ÄS § 310, TKMS § 602-606). Vt RKTKm 30.09.1998 3-2-1-96-98. Juhatuse liikme ametiaega saab 1 aasta jooksul enne selle lõppemist pikendada (nõukogu otsus). Puudub vajadus uue kande tegemiseks. Juhatuse spetsiifilised kohustused Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine (ÄS § 291, 291; 305 lg 5) Aruandekohustus (ÄS § 306 lg 3) Informeerimiskohustus majandusliku olukorra halvenemisest ja olulistest asjaoludest (ÄS § 306 lg 3)
” Vastus nõudele: Juhatusel ei ole kohustust vastata teabenõudele kirjalikult. Piisab, kui suulised vastused kajastuvad üldkoosoleku protokollis. Menetluslikud nõuded: TsMs + § 287 lg 3. Vastus: U saab nõuda teavet ÄS § 287 lg 1 alusel, sest sellise teabe esitamine ei tekita olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Kuid juhatus ei pea esitama seda kirjalikult. NB! Oluline kohtumäärus ja enamik vastused sealt saadud: (RKTKm 23.04.2008, 3-2-1-29-08, p 11), https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=206128452 + juridca artikkel: Andres Vutt, Margit Vutt “Äriühingu osaniku ja aktsionäri teabeõigus Eesti kohtupraktikas”. 22 kaasus Kuidas peab kohus vaidluse lahendama? 97-10 p 14 tahteavalduste küsimus Hüpotees: A ja B võiksid nõuda osaniku C OÜ-st väljaarvamist ÄS § 167 lg 1 alusel. See on ultima ratio nõue, kuna palju äärmuslikke tingimusi.
KrMS §-s 142 nimetatud vara arestimise määrus kehtib üksnes selle adressaadina nimetatud isiku või isikute kohta ja see ei puuduta isikut, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole. Seega säilib viimatinimetatud isikul võimalus kaitsta oma väidetavat omandiõigust arestimise vastu üldises korras. Juhtudel, mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline, on võimalik tugineda TMS §-le 222 (vt nt RKTKm 3-2-1-94-11, p 16 ja 3-2-1-127-06, p 8). Sarnaselt kohaldub TMS § 222 ka siis, kui kriminaalmenetluses on KrMS § 142 alusel ekslikult arestitud mingi ese - sh vallasasi -, mis kuulub isikule, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole. See tähendab, et arestimismäärus ei võta selle adressaadina nimetamata isikult võimalust nõuda TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist
annaabi.ee 
