LABORATOORNE TÖÖ NR. 4. PROFIILIDE KOOSTAMINE Eesmärk: Joonestada maapinna piki- ja ristprofiilid antud kõrgusandmete alusel. Ülesanne 1. Pikiprofiil joonestada horisontaalmõõtkavas 1:5000 ja vertikaalmõõtkavas 1:200. Ristprofiilid on mõõtkavas 1:200 (horisontaal- ja verikaalmõõtkava on ühesugused). Projektjoone lahendamisel tuleb arvestada kolme fikseeritud punktiga: 1. Projektjoon algab ja lõpeb olemasoleva maapinna kõrgusega 2. Oja ületamisel Pk 4 kohal, kus truubi põhja sügavus peab olema projekteeritava tee pinnast 1,80 m madalamal. Tabel 1.1. Maapinna punktide kõrgused (variant 6) Metoodika: Fikseeritud punktid joonisel 1.1. on: 1. Pk 0, mille kõrgus on 63,721 m, 2
Detailplaneeringu eskiisi põhijoonisel M 1:1000 näidata tänava maa-ala piirid, krundipiirid, kruntide nr, teede, s.h jalg-ja jalgrattateed koos ülekäiguga. Ämari teel planeerida ühistranspordi peatus ühele lühikesele bussile ja ülekäik ning ühendus jalgtee näol planeeringuala jalgteedega Parkimine korraldada kruntidel, vastavalt uue elamu parkimise normatiivile. Joonistel A4 formaadil näidata 2 oleva tee ja planeeritud kvartalisisese teede ristprofiilid tee-elementide mõõtmetega ja katte materjaliga (asfalt, betoon- või loodusliku (graniit-) kiviga. Lisada valgustusmasti asukoht ristlõikes. 3 Asendiplaanil näidata teekattemärgistus sõidutee ja parkla katetele. Esitada lühike seletuskiri kuni 3 lk. Eskiisprojekti esitamise tähtaeg 21.12.2012 Käesolev LÜ lisada planeeringu köitesse.
Liiniehitiste rajamine toimub mitmes etapis: projekteeritakse trass topograafilisel kaardil; trassi mõõdistamine suures mõõtkavas; detailne projekteerimine; märkimistööd; ehitustööd. Vaatleme mõõdistamist autotee trassi järgi, sest see on kõige keerukam. Geodeet peab maastikul trassi tähistama ja kindlustama, mõõtma pöördenurgad, märkima kõverad, tegema trassi piketeerimise koos maariba mõõdistamisega, sooritama geomeetrilise nivelleerimise, koostama trassi plaani piki ja ristprofiilid. Autotee koosneb sirglõikudest, mis ühendatakse omavahel sujuvalt kõveratega, tavaliselt kasutatakse ringi kõveraid, suurema sujuvuse saavutamiseks paigutatakse sirge ja kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõverat ehk klotoidi. Ringikõvera raadius ja klotoidi pikkus valitakse projekteerimise käigus tehnilistest tingimustest lähtudes. 2. Trassi tähistaine ja piketeerimine Trassi tähistamine algab alguspunkti, pöördenurkade tippude ja lõpppunkti tähistamisega maastikul
–tüüpristprofiilid –vertikaalplaneerimisjoonis; –tehnovõrkude joonised; –maakasutuse plaan; 2) rajatise (sild, viadukt jt) osas: –asukoha skeem; –asendiplaan (rajatis koos pealesõitudega); –rajatise plaan ja vaated; –rajatise lõiked (koos ehitusgeoloogilist–ehitusgeoloogiliste andmetega); –rajatise sammaste vaated, põhiplaanid, lõiked; –tehnovõrkude joonised; 3) ristmiku osas: –asukoha skeem; –plaanilahendus; –harude ja rampide piki- ja ristprofiilid; –pikiprofiil koos elutusgeoloogilist–elutusgeoloogiliste andmetega; –vertikaalplaneerimine; –liikluskorralduse joonis; –tehnovõrkude joonised; –maakasutuse plaan. Asukoha skeem •Maantee asukoha skeem võib olla kantud vabas mõõtkavas kaardile. Koordinaatidega sidumine ei ole vajalik. •Tänava asukoha skeem võib olla kantud kaardile (plaanile) vabas mõõtkavas, kuid mitte väiksemas kui 1:25000. Koordinaatidega sidumine ei ole vajalik. Põhijoonised
Liiniehitiste rajamine toimub mitmes etapis: projekteeritakse trass topograafilisel kaardil; trassi mõõdistamine suures mõõtkavas; detailne projekteerimine; märkimistööd; ehitustööd. Vaatleme mõõdistamist autotee trassi järgi, sest see on kõige keerukam. Geodeet peab maastikul trassi tähistama ja kindlustama, mõõtma pöördenurgad, märkima kõverad, tegema trassi piketeerimise koos maariba mõõdistamisega, sooritama geomeetrilise nivelleerimise, koostama trassi plaani piki ja ristprofiilid. Autotee koosneb sirglõikudest, mis ühendatakse omavahel sujuvalt kõveratega, tavaliselt kasutatakse ringi kõveraid, suurema sujuvuse saavutamiseks paigutatakse sirge ja kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõverat ehk klotoidi. Ringikõvera raadius ja klotoidi pikkus valitakse projekteerimise käigus tehnilistest tingimustest lähtudes. Trassi tähistamine algab alguspunkti, pöördenurkade tippude ja lõpppunkti tähistamisega maastikul
· Nivelleerimise strateegia sõltub väga palju ruutude suurusest · 100 m ruudukülgede puhul paigutatakse nivelliir iga ruudu keskele · 20 m ruutude puhul võib ühest seisupunktist mõõta mitme ruudu tipud 67. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil Ilmeka reljeefi korral rajatakse reljeefi iseloomulikke jooni mööda teodoliitkäiguna ja seotakse need omavahel. Teodoliitkäigu punktid nivelleeritakse ja selleks, et saada tihedamalt kõrgusarve, mõõdistatakse ristprofiilid vajalikest punktidest. Kinnine nivelleerimiskäik (1-11) seostatakse reeperiga, ülejäänud punktidest moodustatakse lahtised käigud, mis seotakse kinnise käigu punktidega. 68. Pinnanivelleerimise arvutused Ruutude meetod: Tagasivaatega reeperile leitakse instrumendi horisondi kõrgus Hi = + H t Rp Rp kõigi teiste punktide kõrgused leitakse instrumendi horisondi meetodil, s.t. instrumendi horisondi kõrgusest lahutatakse latilugem
44. Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleeritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20
44. Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleeritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20
järgmise pöördepunktini. 25.Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 13
72. Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleeritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20
69. Trassi nivelleerimine. Tavaliselt nivelleeritakse trassi tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Trass nivelleeritakse otse ja vastassuunas keskelt nivelliiriga. Kui trassi mõlemas otsas on reeperid siis piisab ka ühes suunas nivelleerimisest. Vaatekiire pikkus võib olla kuni 150m. Otsesuunas nivelleeritakse kõik trassi teljel ja võimaluse korral ka ristprofiilidel olevad punktid (piketid, +punktid, kõvera peapunktid, ristprofiilid). Kõik piketid ja vajadusel ka mõned +punktid nivelleeritakse sidepunktidena. Ülejäänud punktid nivelleeritakse vahepunktidena tagumise latiga. Vastassuunas nivelleeritakse ainult sidepunktid ja piketid. Nivelleerimise tulemused kirjutatakse väliraamatusse. Ristprofiili punktide asukoht märgitakse väliraamatusse lühidalt: (Pk. 0+46). V 20,0 (vasakule) V 11 P10 (paremale) P20 Trassi nivelleerimisel võib esineda juhus kus reljeefi tõttu ei ole võimalik nivelleerida pikette või
turba lamami iseloomu. Lubatud on lokatsiooniseadmete kasutamine. Paksused määratakse täpsusega 0,05 m. Hüdroloogiliste uurimiste peaülesanne on loodusliku veevõrgu ja olemasoleva kuivendussüsteemi seisundi kindlakstegemine turbalasundi kuivendamise võimaluste väljaselgitamiseks. Selleks uuritakse põhilisi veevastuvõtjaid kohani, kus on kindlustatud turbamaardla isevooluliseks kuivendamiseks piisav kalle (0,0002-0,0003). Veevastuvõtjatele rajatakse ristprofiilid, millel looditakse veepinna ja kallaste kõrgused ja mõõdetakse veesügavus. Hüdrogeoloogilise uurimisega tehakse kindlaks mineraalpinnase liik ja omadused, põhja- ja pinnasevee taseme sügavus. Hüdrogeoloogilised puuraugud rajatakse sõltuvalt maardla pindalast: kuni 500 ha maardlal vähemalt 2 auku, 500-1000 ha - 3 auku, üle 1000 ha - 5 auku. Puurimisel võetakse mineraalpinnase proov, veeproovid ja määratakse litoloogiliste erimite esinemine
Metoodiliseks aluseks on sobilik Riigimetsa Majandamise Keskuses kasutusel oleva puhkealade koormustaluvuse hindamise metoodika, mida tuleks täiendada välitööde andmete kameraalsete töötlemiste osas. Välitööde käigus fikseeritud GPS koordinaatide abil kantakse mõõdetud puhkekohad ja matkarajad Eesti Põhikaardile. Kaardile tuleb kanda ka puhkekohtadesse rajatud seiretransektid ning kohad, kus mõõdetakse matkaradade ristprofiilid. Sellisel moel seotakse konkreetsed mõõtmistulemused kindla objektiga, mis annab puhkekoha või matkaraja haldajale objekti seisundist parema ülevaate. 77 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 3.6 Puhkekohtade ja matkaradade seisundiklassid Lähtudes Cole'i (1983) metoodikast on leitud matkaradade seisundiklasside parameetrid ja nende väärtused (tabel 9)
annaabi.ee 
